Ametiühingud

Vabadus ühineda ja luua ametiühing

Ühingute moodustamine on tagatud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Ametiühingute seadusega.

Põhiseaduse 29. paragrahv sätestab: töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus.

Töötajatel on õigus luua ametiühing ja ühineda või mitte ühineda ilma eelneva heakskiiduta, kuid Kaitsevägede töötajatel ei ole lubatud luua ühingut ega sellega ühineda. Ametiühingutel on õigus luua fõderatsioone ja konföderatsioone, et esindada töötajate huve. Ametiühingud töötavad iseseisvalt tööandjate või riigi mõjutustest.

Ametiühingu loomiseks on vaja vähemalt viit liiget. Sama number ametiühinguid (viis) peab olema, et alustada föderatsiooni või konföderatsiooni. Ametiühing peab olema registreeritud ning riigikohtu registris on kirjas ametiühingud, mis paiknevad nende alluvusalas.

Ametiühingud võivad sõlmida kollektiivlepinguid või teisi lepinguid, mis puudutavad tööandlust ning suhteid tööandjate ja riigivõimudega; esitada valitsusele ettepanekuid seadusemuudatusteks, mis reguleerivad sotsiaal- ja tööhõive valdkonda; esitada ettepanekuid seaduseelnõude jaoks, mis on töötajate huvides; koostöö riigi tõõhõiveametitega töötajate koolitamisel; töötajate informeerimine ja konsulteerimine; ning ametiühingu liikmete esindama ja kaitsmine töövaidluste korral.

Töötaja või tööle kandideerija õiguseid ei tohi piirata, kuna ta on või ei ole ametiühingus. Töötaja õigusi piiratakse ametiühingusse kuulumise või sellega seotud tegevuse tõttu, kui: töötajal ei lubata tööd teha; töötaja vallandatakse; tema töötingimusi halvendatakse; tasustamist või palka vähendatakse või ei maksta; või kui töötajat koheldakse ebaõiglaselt.

Ametiühingute tihedus Eestis on 10.7% ning valgekraeliste ja sinikraeliste jaoks on kaks peamist föderatsiooni. Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL), ametiühingute ühendus sinikraeliste jaoks, on suurim ametiühingute konföderatsioon ning on riigi peamine partner töötasu alammäära arutlustes. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon on ametiühingute liit valgekraeliste jaoks ning esindab kultuuritöötajaid ja riigi teenistujaid. 2009 aasta uurimuse järgi on ametiühingud olemas 6% ettevõtetes, mille palgal on viis või enam töötajat.

Allikad: Eesti Vabariigi põhiseadus; Ametiühingute seadus

Õigus kollektiivseteks läbiriikimisteks

Kollektiivläbirääkimiste õiguse tagab põhiseadus ja Kollektiivlepingute seadus.

Põhiseaduse 29. paragrahv sätestab: “Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus.”

Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate/ametiühingu ja tööandja või tööandjate liidu vahel. Kollektiivlepingud võivad olla bilateraalsed või trilateraalsed. Kollektiivlepe kehtib selle sõlminud pooltele, kuid seda võib laiendada ka teistele. Laiendamise määra sätestab kollektiivlepe ise. Sotsiaalministeerium hoiustab sõlmitud kollektiivleppeid andmebaasis ning kõik kollektiivlepped on hoiustatud.

Kollektiivlepinguid sõlmitakse kirjalikult ning tavaliselt kehtivad need ühe aasta, kui pooled just teistmoodi ei ole otsustanud. Kollektiivlepingu kehtivusajal on mõlemal poolel kohustus mitte streikida või minna lokauti. Pooled võivad sõlmida kollektiivlepingu, et määrata palga-, töö- ja puhketingimused, lepingute ülesütlemise tingimused, koondamise tingimused, ametikoolitused ja töötute abistamise, tervise ja ohutuse tingimused ning muu vajaliku informatsiooni.

Allikad: Eesti Vabariigi põhiseadus; Ametiühingute seadus

Streigiõigus

Streigiõiguse tagab põhiseadus ja Kollektiivse töötüli lahendamise seadus.

Põhiseaduse 29. paragrahv sätestab: “Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus.”

Ametiühingutel tekib õigus organiseerida streik või tööandjatel õigus töötajate lokautimiseks siis, kui pole kehtivat keeldu töökatkestuste osas, kui lepitusprotseduurid ei ole suutnud olukorda lahendada, kui kokkulepet ei järgita, või kui kohtuotsust ei täideta. Streigiotsus tehakse töötajate või ametiühingu või selle liidu üldkoosolekul. Planeeritava streigi (või lokaudi) organiseerijad on kohustatud sellest teavitama teist osapoolt, lepitajat ning kohalikku omavalitsust kirjalikult vähemalt kahenädalase etteteatamisega. Hoiatusstreigid (kuni tunnise kestusega) ja toetusstreigid (streikivate töötajate toetuseks kuni kolm päeva) on seadusega lubatud. Streigis osalemine on vabatahtlik. Streigis mitte osaleda tahtvate töötajate töösse sekkumine on keelatud.

Streigid on keelatud riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes, kohtutes, kaitsejõududes ning tuletõrje- ja päästeteenistuses. Kollektiivseid töövaidluseid tuleb lahendada lepitaja või kohtu kaudu. Esmateenustes (ettevõtted ja asutused, mis täidavad rahva ja majanduse esmaseid vajadusi) tuleb säilitada minimaalne tootlikkuse või teenistuse tase kollektiivtüli lahendamise ajal.

Allikad: Eesti Vabariigi põhiseadus; Kollektiivse töötüli lahendamise seadus

Seadusandlus ametiühingute kohta

  • Eesti põhiseadus 1992, muudetud 2003 / Constitution of Estonia 1992, revised in 2003
  • Ametiühingute seadus / Trade Union Act
  • Kollektiivlepingu seadus / Collective Agreements Act
  • Kollektiivse töötüli lahendamise seadus / Collective Labour Dispute Resolution Act
Cite this page: © WageIndicator 2017 - Mysalary.ee - Ametiühingud