Emadus ja Töö

This page was last updated on: 2023-12-08

Emapuhkus

Emapuhkust sätestab Töölepingu seadus.

Emapuhkus on 100 kalendripäeva. Töötav töötaja saab rasedus- ja sünnituspuhkust kasutada kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva ja 30 kalendripäeva pärast sünnitust. Neid 30 päeva nimetatakse ka kohustuslikuks puhkuseks. Enneaegse sünnituse korral (kui laps sünnib rohkem kui 70 kalendripäeva enne eeldatavat sünnikuupäeva) on sünnijärgne puhkus 100 kalendripäeva.

Rasedus- ja sünnituspuhkuse kasutamisel on teatud paindlikkus. Kui töötav naistöötaja jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 31 päeva enne eeldatavat sünnikuupäeva, on rasedus- ja sünnituspuhkuse kestus vähemalt 61 päeva. Kasutamata jäänud rasedus- ja sünnituspuhkuse päevad kantakse üle jagatud lapsehoolduspuhkuse perioodi. Kui töötav naistöötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust vähem kui 30 kalendripäeva enne eeldatavat sünnikuupäeva, on tema rasedus- ja sünnituspuhkuse kestus vähemalt 30 kalendripäeva. Kasutamata sünnituseelse rasedus- ja sünnituspuhkuse päevi ei kanta üle jagatud lapsehoolduspuhkuse perioodi.

Kui laps sünnib surnult või sureb 70 päeva jooksul pärast sündi, on naistöötajal õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 100 järjestikuse kalendripäeva jooksul. Kui naine on lapse surma päevaks kasutanud rasedus- ja sünnituspuhkust üle 70 kalendripäeva, on tal õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 30 kalendripäeva järjest alates lapse surmale järgnevast päevast.

Lapse lapsendajatel on õigus saada samuti lapsendajapuhkust kuni 70 kalendripäeva. Mõlemal lapsendajal on õigus saada lapsendamispuhkust korraga kuni 35 kalendripäeva. Rasedus- ja sünnituspuhkust ei pikendata mitmikute sünni või tervisehäirete korral.

Allikad: töölepingu seaduse §59 ja 61; Perehüvitiste seaduse §34 ja 38

Sissetulek

Naistöötajatel on Ravikindlustuse seaduse alusel õigus saada emapuhkuse eest hüvitist.

Töötajatele makstakse nende täispalka (100%), kui nad on emapuhkusel või lapsendaja puhkusel. Emapalk ja lapsendaja palk on osa ajutise töövõimetuse hüvitisest. Hüvitist makstakse kogu puhkuse perioodi ehk 100 päeva emapuhkuse ja 70 päeva lapsendaja puhkuse puhul. Maksed tehakse perehüvitiste seaduse alusel ja rahastatakse üldise maksustamise kaudu.

Alates 1. aprillist 2022 on vanematel õigus saada jagatud vanemahüvitist surnult sündimise korral.

Emal, kellel ei ole õigust rasedus- ja sünnitushüvitisele, oleks õigus saada vanemahüvitist sünnikuupäevast kuni 30 järjestikuse päevani pärast seda. Ravikindlustus oleks sel perioodil emale tagatud.

Allikad: §59 ja 61 Töölepingu seadusest; Perehüvitiste seaduse §34 ja 38

Tasuta tervishoid

Ravikindlustust pakutakse Haigekasse kaudu.

Rasedatel naistel on õigus ravikindlustusele ilma sotsiaalmaksu maksmata hetkest, kui rasedus on arstlikult kinnitatud. Selle jaoks peab olema töötaja tööleping kestnud vähemalt ühe kuu.

Patsiendid peavad osad kulud ise katma ning maksma nominaalsed summad osade teenuste eest, kuid sünnituseelne hooldus, sünnitamine ja sünnitusejärgne hooldus on tasuta kõikidele naistele Eestis.

Seadusandlus emaduse ja töö kohta

  • Töölepingu seadus / Employment Contracts Act
  • Määrus Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks / Regulation on Occupational health and safety requirements for work of pregnant and breastfeeding women
  • Ravikindlustuse seadus / Health Insurance Act
  • Töötervishoiu ja tööohutuse seadus / Occupational Safety and Health Act
Loading...