Sotsiaalkindlustus

This page was last updated on: 2023-12-08

Vanaduspension

Alates 2027. aastast sõltub vanaduspensioniiga keskmisest eeldatavast elueast. Vanaduspensioniiga on järk-järgult tõusmas ja jõuab 2026. aastaks 65. eluaastani.

Vanaduspensionile ei pea jääma kohe, kui inimene jõuab vanaduspensioni ikka. Pensioni saamist edasi lükates suureneb vanaduspension 0,9% iga kuu eest, mis on möödunud inimese jõudmisest vanaduspensioniikka.

Vanaduspensioni suurus arvestatakse kõigile, kellel on vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži, välja personaalselt. See koosneb järgmistest osadest:

  • baasosa, mis moodustab umbes kolmandiku pensionist ja on kõigil sama ning mille suurus muutub igal aastal 1. aprillil;
  • pensioniõiguslik staaž ehk staažiosa, mis on neil, kes on töötanud enne 1999. aastat. Selle suurus sõltub töötamisest, õppimisest, sõjaväeteenistusest, laste kasvatamisest ja selle kohta on andmed tööraamatutes;
  • pensionikindlustusstaaž ehk kindlustusosa, mida kogutakse alates 1999. aastast ja mis sõltub sissetulekutelt makstud sotsiaalmaksust.

Ennetähtaegsele vanaduspensionile on võimalik jääda kuni kolm aastat enne vanaduspensioniea saabumist. Sel juhul on pension iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4% võrra väiksem. Seoses laste kasvatamisega on võimalik jääda enne vanaduspensioniea saabumist kuni viis aastat varem soodustingimustel vanaduspensionile. Sel juhul pensioni suurus ei vähene. Viis või kümme aastat varem saab pensionile minna siis, kui inimene on töötanud tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel. Ka sel juhul pensioni suurus ei vähene.

Allikas:§7-13 of Riikliku pensionikindlustuse seadusest

Toitjakaotuspension

Toitjakaotuspensioni määratakse Eestis riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.

Õigus toitjakaotuspensionile on toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte.

Toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks võetakse suurem järgmistest vanaduspensionidest: toitja surmapäevani omandatud pensioniõigusliku staaži ja aastakoefitsientide summa alusel arvutatud vanaduspension; vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral.

Toitjakaotuspension arvutatakse peresse allesjäänud inimeste arvu järgi: ühele perekonnaliikmele 50 protsenti; kahele perekonnaliikmele 80 protsenti; kolmele või enamale perekonnaliikmele 100 protsenti.

Allikas: riikliku pensionikindlustuse seaduse §-d 20-21

Invaliidsuspension

Töövõimetuspensioni tagatakse Riikliku pensionikindlustuse seadusega.

Kõikidel Eesti alalistel elanikel kui ka välismaalalstel ajutiste elamislubadega on õigus saada töövõimetuspensionit. Töövõimetuspensionit saavad inimesed, kes ei ole võimelised tööga elatist teenima või see on raskendatud.

  1. aastal toimus töövõimereform ja sellega seoses alates 1. juulist 2016 uusi töövõimetuspensionäre enam lisanduda ei saa. 1. juulist 2016 hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust töötukassa.

Allikas:__§14-19 Riikliku pensionikindlustuse seadusest

Seadusandlus sotsiaalkindlustuse kohta

  • Töötuskindlustuse seadus / Unemployment Insurance Act
  • Riikliku pensionikindlustuse seadus / State Pension Insurance Act
  • Tööturuteenuste ja -toetuste seadus / Labour Market Services and Benefits Act
Loading...