Viljandi Muuseumi administratsioon direktor Jaak Pihlaku isikus (edaspidi tooandja), kes tegutseb VMi pohikirja alusel, ja Viljandimaa Kultuuritootajate Ametiuhing juhatuse esimehe Tiina Jurgeni isikus (edaspidi ametiuhing), kes tegutseb VKA pohikirja alusel (edaspidi tekstis koos pooled), on solminud kaesoleva toosuhteid ja -tingimusi reguleeriva lepingu (kollektiivleping), lahtudes Kollektiivlepingu seadusest ja teistest toosuhteid reguleerivatest oigusaktidest ning Rahvusvahelise Tooorganisatsiooni (ILO) konventsioonidest.

Sailitamaks Viljandi Muuseumis sobralikku ja vaimset tood soodustavat keskkonda, lepivad pooled kaesolevas kollektiivlepingus vabatahtlikult kokku alljargnevates tingimustes, mida ei tohi muuta uhepoolselt:

KOLLEKTIIVLEPINGU JOUSTUMINE JA KEHTIVUS

Kollektiivleping joustub selle allakirjutamise hetkest ja kehtib Viljandimaa Kultuuritootajate Ametiuhingu liikmeks olevate Viljandi Muuseumi tootajate suhtes. Viljandi Muuseumis tootavate ametiuhingu liikmete nimekiri on toodud lepingu lisas nr. 1. Uute liikmete vastuvotmisest teavitab ametiuhing tooandjat 5 paeva jooksul.

Viljandi Muuseumi uhinemine, jagunemine, umberkujundamine, alluvuse voi omandivormi muutumine ei lopeta kollektiivlepingu kehtivust.

Kollektiivlepingut voib muuta ja taiendada poolte kokkuleppel. Lepingu muutmisel juhindutakse Toolepinguseadusest, Kollektiivlepinguseadusest, oigusaktidest ja headest tavadest.

Kollektiivlepingu uhepoolne lopetamine ei ole lubatud.

Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud jargima kollektiivlepingus ettenahtud tingimusi ja pidama toorahu. Ametiuhingu liikmetel on oigus osa votta solidaarsusaktsioonidest kokkuleppel tooandjaga vastavalt kehtivaile oigusaktidele.

Kollektiivlepingu tingimused, mis vorreldes seaduses voi muus oigusaktis ettenahtuga halvendavad tootaja olukorda, on kehtetud.

Tootajatele laienevate erinevate kollektiivlepingu satete vastuolu korral kohaldatakse seda satet, mis on tootajale soodsam. Kui kollektiivlepingu kehtivuse ajal paremustatakse seadusega toolepingu tingimusi, kehtivad seaduses ettenahtud soodsamad normid.

Kollektiivlepingu kehtivuse loppedes on pooled kuni uue kollektiivlepingu solmimiseni kohustatud taitma kollektiivlepingu tingimusi, valja arvatud kohustust pidada toorahu.

1.10.Kollektiivlepingu taitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse pooltevaheliste labiraakimiste teel. Tulemuste mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused oigusaktides ettenahtud korras.

TOOTINGIMUSED

Toosuhte oiguslikuks aluseks on tooleping, mille vormistamisel lahtutakse Toolepingu seadusest, teistest kehtivatest oigusaktidest ja kaesolevast kollektiivlepingust.

Osapooled on uhel meelel palga ja sotsiaaltagatiste tapsustamises nii, nagu kaesolevas kollektiivlepingus on satestatud ning nii, et sellega ei rikuta kehtiva tooseadusandluse noudeid.

Tooandja kohustub tOolevotmisel tootajale selgitama toosuhteid puudutavaid kusimusi: toolepingu kehtivust, toolepingu muutmise ning lopetamise korda, ametijuhendit, tooandja kehtestatud tookorralduse reegleid, kehtivat kollektiivlepingut ning tutvustama talle ametiuhingu usaldusisikut, tookeskkonna volinikku ja tootajat, kes annab vajadusel esmaabi.

Potentsiaalsel tootajal on oigus enne toolepingule allakirjutamist poorduda ametiuhingu usaldusisiku poole konsultatsiooni saamiseks.

2.5.Mitteerialasele voi madalamat kvalifikatsiooni noudvale toole saab tootaja rakendada uksnes tema nousolekul.

Tooandja on kohustatud teatama kirjalikult uks kuu ette koigist too korraldustest tingitud tootasustamise aluste, tooaja kestvuse ja toorežiimi muutmisest ning teistest tootingimuste muutmisest.

Tooandja algatusel toolepingu lopetamisel kohustub tooandja sellest teatama ka ametiuhingu usaldusisikule Toolepingu seaduses ettenahtud tahtajal.

2.8.Tooandja voimaldab oma erialal rakendust mitteleidvatele tootajatele voimaluse umberspetsialiseerumiseks. Tootaja tooulesannete muutmisel tagab tooandja tootajale vajaliku taiend- voi umberoppe tooandja kulul.

Tooandja voimaldab tootajatel kasutada kokkuleppel tooandjaga tooruume ka valjaspool ametlikku tooaega.

2.10.Tootajad on kohustatud heaperemehelikult hoidma ja sailitama tooandja materiaalseid vaartusi, seadmeid ning olmeruume.

2.11.Tootajad on kohustatud esimesel voimalusel informeerima direktorit voi sekretāri oma toovoimetusest ja toole mittetulekust.

TOO- JA PUHKEAEG

Viljandi Muuseumis rakendatakse paindlikku tooaega ajavahemikus 8.00-18.00. Individuaalne tooaeg lepitakse kokku tootaja ja direktori vahel.

Tooandja peab korraldama too selliselt, et tootaja saab silmade ulepinge ja sundasendis tootamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga tootamist teiselaadsete tooulesannete taitmisega. Kui see pole voimalik, peab tootaja saama perioodiliselt pidada puhkepause, mille kestus peab moodustama vahemalt 10% kuvariga tootamise ajast ning need kuuluvad tooaja hulka. Kui kuvari taga tootatakse terve 8- tunnine toopaev, kulub puhkepausidele kokku 48 minutit.

Riigipuhade (Eesti Iseseisvuspaev, Suur Reede, Ūlestousmispuha, Kevadpuha, Esimene Nelipuha, Voidupuha, Taasiseseisvumispaev, Joululaupaev ja Uusaasta) eelset toopaeva luhendatakse nelja tunni vorra.

Pideva toostaaži hulka sama tooandja juures arvatakse:

vaheaegadeta tootatud aeg;

toolepingu peatumise aeg;

sunnitud toolt puudumise aeg;

Viljandi Muuseumist toolt lahkunud tootajale arvatakse uuesti Viljandi Muuseumisse toole asumisel pideva toostaaži hulka eelnevalt Viljandi Muuseumis tootatud aeg, kui toolt lahkumine oli seotud tootaja koondamisega voi tervislikel pohjustel mittevastavusega voi poolte kokkuleppega. Kvalifikatsiooni tostmine ja enesetaiendamine loetakse pideva toostaaži hulka, mille eest antakse puhkust.

4. PUHKUSED

Lisaks pohipuhkusele on koigil tootajatel oigus talvepuhkusele ajavahemikus 27.-31. detsember. Talvepuhkust ei liideta pohipuhkusega ega kanta ule jargmisse tooaastasse.

Soltumata tootatud ajast on tootajal oigus esimesel tooaastal saada puhkust taies ulatuses seadusega ettenahtud alusel ja vastavalt puhkuse ajakavale. Tooandja koostab puhkuste ajakava jooksva kalendriaasta kohta ja teeb selle teatavaks jaanuarikuu jooksul.

Tooandja voimaldab tootajale, kes on antud tooandja juures tootanud vahemalt 12 kuud, omavahelisel kokkuleppel kuni 14 kalendripaeva tasustamata puhkust ja see arvatakse tooaasta hulka.

Tootajatele alla 16 aastase lapse puhul antakse tema soovil tasustamata puhkust kuni 14 kalendripaeva, mis voimaldatakse tooaasta kestel tooandja ja tootaja kokkuleppega maaratud ajal ja arvatakse tooaasta hulka.

TOOTASUSTAMINE

5.1.Pooltel on oigus jatkata labiraakimisi palgamaarade ule, lahtudes TALO ja Vabariigi Valitsuse ning samuti Eesti Kultuuritootajate Ametiliidu ning Kultuuriministeeriumi kokkulepetest.

Tootasu koosneb pohitootasust, millele lisanduvad lisatasud voi preemiad. Pohitootasu on kindlaksmaaratud kuupalgamaara alusel arvutatud tootasu, mis lepitakse kokku tootajaga toolepingu solmimisel. Lisatasud maaratakse taiendavate tooulesannete taitmise voi noutavast tulemuslikuma too eest tooandja otsusel vastavuses kollektiivlepingus voi asutuses kehtestatud lisatasude maksmise korraga.

Tooandja voib nouda tootajalt ainult kokkulepitud too tegemist. Kokkulepitud tootasu peab olema vastavuses toolepingus kokkulepitud tooga.

Tooandja ei saa uhepoolselt panna tootajale taiendavaid tooulesandeid ja maksta selle eest oma aranagemisel lisatasu, vaid taiendavate tooulesannete taitmise ehk lisatoo tegemise peavad tooandja ja tootaja kokku leppima koos vastava tootasuga selle lisatoo eest.

Taiendavateks tooulesanneteks loetakse muuseumi juhi voi vahetu ulemuse poolt tootajale antud, kuid ametijuhendis fikseerimata tookohustusi ja ulesandeid.

Tootajale makstakse lisatasu taiendavate tooulesannete eest jargnevatel juhtudel (muuseumi fondide voi muude allikate pohjal koostatud naituste korraldamine ja vormistamine; vaikemuuseumide oppepaevade korraldamine; muuseumi trukiste projekti juhtimine; pedagoogiliste projektide teostamine; artiklite ja uurimistoode avaldamine muuseumi trukistes juhul, kui need omavad vahemalt populaarteaduslikku kaalu; projektid ja muud taolised muuseumit uldsusele positiivses valguses reklaamivad ettevotmised jne).

Tooandjal on voimalus premeerida tootajaid rahaliste vahendite olemasolu korral nii individuaalsete kui asutuse uldiste edukate tootulemuste eest.

Tootasu kantakse tootaja pangaarvele uks kord kuus: kuu viimasel toopaeval. Kui palgapaev langeb puhkepaevadele voi riiklikele puhadele, laekub palk tootaja pangaarvele sellele eelneval toopaeval. Panga teenustasu tasub tooandja.

Tootasutingimuste muutmisest on tooandja kohustatud tootajale ja ametiuhingule teatama 1 kuu ette, valja arvatud seadusest voi nende alusel vastuvoetud oigusaktidest tulenevate muudatuste korral.

Tootasu korraldavate seaduste, valitsuse maaruste, kollektiivlepingu voi toolepingu muutmisel on tooandja kohustatud muutma tootajate palgatingimusi hiljemalt uhe kuu moodumisel, kohaldades neid oigusakti kehtima hakkamise paevast.

SOTSIAALSED TAGATISED (sh. TOETUSED)

6.3.Tooandja sailitab tootaja iga haigusjuhtumi korral kuni Haigekassa poolt makstava huvitiseni tootajale toovoimetuslehel margitud kindlustusrahata haiguspaevade eest tootasu.

6.4.Tootaja vabastatakse tema soovil toost keskmise palga sailitamisega kirjaliku avalduse alusel:

6.4.2.isiklike juubelite puhul 1 toopaevaks (50, 60, jne);

6.4.4.hobe- ja kuldpulmade puhul 1 toopaevaks;

6.4.5.tootaja enda ja laste koolilopuaktuste (pohikool, gumnaasium, kutseoppeasutus, korgkool) korral 1 toopaevaks;

6.4.6.koolimineva 1 klassi opilase oppeaasta esimeseks koolipāevaks;

Tooaastate tāhtpāevadel (muuseumis tootanud 20, 25, jne) tānab tooandja tootajat nimelise kingituse (kuni 50 €) ja lilledega.

6.6.Tootaja juubelisunnipāevadel onnitleb tooandja tootajat lillede ja kingitusega (kuni 50 €).

6.7.Tooandja tagab tootajate meditsiinilise teenindamise (esmaabivahendid tookohas, arstlikud lābivaatused) tooandja arvel. Tootajale, kes vāhemalt poole oma tooajast tootab kuvariga, tasub tooandja arsti ettekirjutuse kohaselt ostetud kuvariprillide maksumuse optikakaupluse arve alusel 70 € ulatuses. Tooandja tasub tootaja silmade perioodilise arstliku kontrolli iga 2 aasta jārel.

Tooandja korraldab tootervishoiu riskide hindamise ja selle alusel otsustab, millised lābivaatused tema kulul tehakse.

Tootajale voimaldatakse kokkuleppel tooandjaga tootada osalise tooajaga seoses lāhedase inimese (abikaasa, vanemad, lapsed, abikaasa vanemad, tootajaga kooselavad sugulased) hooldamisega.

Tooandja voimaldab tootajal tooajast vajadusel kāia arsti juures, raviprotseduuridel, kooliuritustel, kohtuasutustes ja lahendada kommunaalteenuseid jt. puudutavaid probleeme eelneval kokkuleppel tooandjaga.

TAIENDOPE

Kui tootaja omal initsiatiivil soovib osa votta enesetāiendamisest, oppepāevadest, seminaridest, noupāevadest siis voib tooandja lāhtudes nimetatud urituste kasulikkusest asutusele, rahaliste vahendite seisust ning kokkuleppest tootajaga tasuda eelpoolnimetatud Oppekulud kas tāielikult voi osaliselt.

Tooalase- ja tasemekoolitusega seotud plaanilisel Oppepuhkusel viibijatele sāilitab tooandja keskmise tootasu Oppeasutuse teatise alusel kogu Oppepuhkuse ajaks.

Tootajaid esindavale ametiuhingu usaldusisikule ja juhatuse liikmele voimaldatakse kirjaliku kutse alusel koos tootasu sāilimisega tookohal osavott tema AU tooga seotud kursustest, Oppepāevadest, koosolekutest jt. uritustest. Usaldusisik teavitab tooandjat neil uritustel saadud informatsiooniga.

Vastavalt ILO (Rahvusvaheline Tooorganisatsioon) konventsiooni nr. 140 jārgi on ametiuhingu Oppepuhkus vordsustatud ametialase Oppepuhkusega ja seega sāilitab tooandja keskmise tootasu.

7.6.Viljandimaa Kultuuritootajate Ametiuhingul on Ametiuhingute seaduse kohaselt Oigus koolitada ja noustada oma liikmeid too-, sotsiaal- ja muudes tootajate huve puudutavates kusimustes. Tooandja voimaldab AU liikmele uhingu poolt esitatud kirjaliku kutse alusel aastas kuni viis vaba pāeva palga sāilitamisega osalemaks AU poolt korraldatavas koolituses voi AU organite toos tingimusel, et sellega ei kaasne olulisi takistusi muuseumi toos.

TOOTERVISHOID JA TOOOHUTUS

8.1.Tooandja on kohustatud tagama tootaja tervisele kahjutu ja ohutu tookeskkonna vastavalt Tootervishoiu ja tooohutuse seadusele.

Tooandja kohustub tagama kuvariga tootamise tootervishoiu ja -ohutuse pohinouete tāitmise (VV māārus 15. 11. 2000 nr 362).

Tooandja tagab esmaabivahendite olemasolu ja kāttesaadavuse tootajate arvule ja tootingimustele vastavas koguses ja valikus.

Tooandja varustab tootajaid tooks vajaliku eririietuse ja kaitsevahenditega.

Tooandja teostab tookeskkonna voliniku abiga vāhemalt kord aastas kontrolli too- ja olmetingimuste ule tookohtadel. Puuduste kohta koostatakse akt ning tooandja likvideerib ilmnenud puudused aktis kokkulepitud tāhtajaks.

Tooandja tagab tuleohutuse-, tervise- ja tookaitsealase vāljaoppe.

TOOANDJA JA AMETIUHINGUVAHELISED SUHTED

Tootajate kaitsmise ja esindamise ulesannet tāidavad Viljandimaa Kultuuritootajate Ametiuhingu juhatuse liige Viljandi Muuseumi AU usaldusisiku isikus ja teised ametiuhingu juhatuse liikmed.

Ametiuhingu usaldusisik ja juhatuse liikmed esindavad uhingu liikmeid.

Ametiuhingu usaldusisik kohustub andma muuseumi direktorile informatsiooni tootajate kuulumisest ametiuhingusse, ametiuhingu usaldusisikutest, nende volituste muutumisest voi loppemisest.

Tooandja voimaldab ametiuhingu usaldusisikul voi tema poolt volitatud juhatuse liikmel osa votta tooandja poolt korraldatavatest koosolekutest ja toogruppide toost, kui arutatakse tootasu, toohoive voi tooohutusega seotud kusimusi, teatades AU usaldusisikule voi juhatusele koosoleku toimumise aja ja koha vāhemalt 2 pāeva ette.

Usaldusisik on teda volitanute nimel kohustatud esindama tootajaid toosuhetes tooandjaga; jālgima kollektiiv- ja toolepingu tingimuste ning tooseaduse tāitmist; hoidma tootajate poolt toorahu kollektiivlepingu kehtivuse ajal; vahendama toovaidluse osapooli; vahendama tema kāsutuses olevat toosuhetealast teavet tooandjale voi tema esindajaile ning tootajatele nende uhingutele ja liitudele; hoidma talle teatavaks saanud āri- ja ametisaladusi.

Usaldusisikul on teda volitanute nimel oigus tutvuda takistamatult tootingimuste ja tookorraldustega koigis tootamiskohtades; saada tooandjalt oma volituste tāitmiseks vajalikku teavet; saada tooandjalt teavet toosuhetest tulenevate vaidluskusimuste kohta; levitada takistamatult tooalast ja tootajaid esindava uhingu tegevust kāsitlevat teavet; informeerida ettevotte omanikku, valitsusasutusi, tootajate uhinguid ja liite tooseaduste, kollektiiv- ja toolepingute ning muude tooalaste kokkulepete rikkumisest tooandja poolt. Tooandja voimaldab usaldusisikul oma ulesandeid tāita pohitoo ajal 4 tundi nādalas koos keskmise tootasu sāilitamisega; ametiuhingu juhatuse liikmel tegelda tootajate esindamisega seotud asjaajamisega 4 tundi nādalas koos tootasu sāilitamisega; ametiuhingu volitatud isikutel nende ulesannete tāitmisel kasutada tooandja kulul arvuteid, paljundus- ja sidevahendeid; ametiuhingul kokkuleppel tooandjaga korraldada muuseumi ruumides koosolekuid; ametiuhing informeerib tooandjat oma koosolekute

toimumise ajast ja paigast vahemalt nadal ette).

Usaldusisikule laienevad koik seadustes voi kollektiivlepingus satestatud tagatised, mis on talle ette nahtud ajaks, mil ta esindab tootajaid.

Toolepingu lopetamisel tootajate esindajaga on tooandja kohustatud eelnevalt informeerima ja konsulteerima ametiūhinguga ja talle kirjalikult ette teatama Toolepinguseaduses § 96 ja 97 ettenahtud tahtaegadest ūks kuu varem.

Toolepingu lopetamisel koondamise tottu on toolejaamise eelisoigus eelkoige tootajate esindajal, tootajal, kes on rase voi kasvatab alla 3 aastast last, seejarel tootajatel, kes tootavad selle tooandja juures pohikohaga.

Tooandja arvestab ametiūhingu liikmete liikmemaksu oma kulu ja vahenditega maha 1 % ulatuses tootaja brutopalgast ning kannab selle Viljandimaa Kultuuritootajate Ametiūhingu arveldusarvele. Iga kuu liikmemaksude ūlekanne tuleb sooritada jargneva kuu 10. kuupaevaks.

KOLLEKTIIVLEPINGU TAITMISE KONTROLL

10.1. Kollektiivlepingu taitmise kontrolli teostamiseks valitakse volitatud isik, kes vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord aastas, teostavad kontrolli kollektiivlepingu taitmise ūle. Kontrolli tulemused fikseeritakse protokollis.

VASTUTUS

11.1. Kollektiivlepingus ettenahtud kohustuste mittetaitmisel kannab lepingut rikkunud pool vastutust seaduses ettenahtud korras.

KOLLEKTIIVLEPINGU TEKSTI KATTESAADAVUS

12.1. Tooandja on kohustatud tegema lepingu teksti kattesaadavaks koigile tootajatele.

Kaesolev leping on koostatud kolmes identses eksemplaris, millest ūks eksemplar antakse Viljandi Muuseumile, teine AU-le ja kolmas Sotsiaalministeeriumile registreerimiseks.

Tooandj a nimel:Ametiūhingu nimel:

/J.Pihlak//T.Jūrgen/

Viljandi Muuseumi direktor Viljandimaa Kultuuritootajate Ametiūhingu juhatuse esimees / VM-i usaldusisik

PAGE 

PAGE 1

Tooandja