Kollektiivleping

Käesolev kollektiivleping (edaspidi nimetatud Leping) on sõlmitud vabatahtliku kokkuleppe ja vastastikuse usalduse alusel järgmiste poolte vahel: tööandjate esindajad - Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit; töötajate esindajad - Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit (edaspidi nimetatud Pooled).
Pooled peavad esmatähtsaks kvaliteetse õigeaegse arstiabi, õendusabi ja teiste tervishoiuteenuste kättesaadavust kõigile patsientidele, võtavad eesmärgiks tervishoiutöötajate töökoormust järgmistel aastatel mitte tõsta ja lähtuvad demokraatlikus ühiskonnas tunnustatud sotsiaalse dialoogi põhimõtetest, et tagada tervishoius töörahu.
Kollektiivleping on kooskõlas dokumendiga 17. jaanuarist 2023 „Kokkulepe kollektiivlepingu sõlmimise eelduste loomiseks“.

1. Üldsätted

1.1. Lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1.1.1. Arst - arsti kutsega isik, kes töötab arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.2. Arst-resident - residentuuris eriala omandav arst;
1.1.3. Eriarst - eriarstina registreeritud isik, kes osutab eriarstiabi, üldarstiabi või kiirabi;
1.1.4. Abiarst - tervishoiuteenuse osutamisel osalev arstiõppe üliõpilane (vastavalt TTKS § 43 lg 1 p 2);
1.1.5. Õde - õe kutsega isik, kes töötab õe kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.6. Eriõde - eriõe kutsega isik, kes töötab eriõe kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.7. Ämmaemand - ämmaemanda kutsega isik, kes töötab ämmaemanda kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.8. Tervishoiu tugispetsialist - füsioterapeut, tegevusterapeut, radioloogiatehnik, bioanalüütik, kes töötab vastavat kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.9. Erakorralise meditsiini tehnik - erakorralise meditsiini tehniku kutsega isik, kes töötab erakorralise meditsiinitehniku kvalifikatsiooni nõudvalt ametikohal;
1.1.10. Kiirabitehnik - kiirabibrigaadi liige, kes on läbinud vähemalt 400-tunnise erakorralise meditsiini alase õppe ning omab lisaks alarmsõiduki juhtimise õigust;
1.1.11. Kliiniline psühholoog - kliinilise psühholoogi kutsega isik, kes töötab vastavat kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.12. Hooldustöötaja - hooldaja, põetaja või abiline, kes töötab vastava nimetusega ametikohal ja osaleb tervishoiuteenuse osutamisel.
1.2. „Töötaja“ tähendab kõiki punktides 1.1.1 - 1.1.12 nimetatud töötajaid.
1.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest.

2. Töötasu

2.1.2. Alates 01.04.2024. a on töötasu alammäär
arstidel 19,67 eurot tunnis; eriarstidel 21,40 eurot tunnis;
õdedel ja tervishoiu tugispetsialistidel 12 eurot tunnis; eriõdedel ja ämmaemandatel 12,45 eurot tunnis;
kliinilistel psühholoogidel 15,30 eurot tunnis;
erakorralise meditsiini tehnikutel 10,35 eurot tunnis; kiirabitehnikutel 10 eurot tunnis, hooldustöötajatel 7,60 eurot tunnis.
2.2. Arst-residendi töötasu alammäär on võrdne arsti töötasu alammääraga.
2.2.1. Arst-residentide tasustatud tööaeg on 40 tundi nädalas. Arst-residentidel on õigus tööaja sees osaleda residentuuri programmi kuuluval teoreetilisel koolitusel.
2.3. Abiarsti töötasu alammäär on vähemalt 60% arsti töötasu alammäärast.

3. Öötöö, puhkepäevadel tehtava töö ja ületunnitöö hüvitamine

3.3. Alates 01.04.2024. a maksab tööandja ööajal (kl 22.00 - 06.00) töötamise eest vähemalt 1,4-kordset töötasu.
3.4. Alates 01.04.2024. a maksab tööandja laupäevale või pühapäevale langeva tööaja puhul 1,25-kordset töötasu.

4. Valveaeg ja selle tasustamine

Valveaeg (nn koduvalve või väljakutsevalve) on ajavahemik, mille jooksul vastavalt töötaja ja tööandja kokkuleppele on töötaja tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega.

5. Töö- ja puhkeaeg

5.1. Tööaja summeeritud arvestuse korral on arvestusperioodi pikkus kuni 4 kuud. Tööajakavasse kantakse kõik planeeritavad töötunnid.
5.2. Valve üleandmine ja vastuvõtmine toimub tööajal.

6. Puhkus

6.1. Töötajal on õigus saada lisaks põhipuhkusele tasustatud lisapuhkust kalendriaastas järgmiselt:
6.1.1. töötaja, kellel on tehtud töökeskkonna riskianalüüsis ettenähtud vaktsineerimised - 7
kalendripäeva. Pikem lisapuhkus on ette nähtud suurema panuse eest patsiendiohutuse tagamisel.
6.1.2. töötaja, kellel ei ole tehtud töökeskkonna riskianalüüsis ettenähtud vaktsineerimised meditsiinilise vastunäidustuse tõttu, mis on infektsioonhaiguste arsti või allergoloogi poolt tõendatud - 7 kalendripäeva.
6.1.3. töötaja, kellel ei ole tehtud töökeskkonna riskianalüüsis ettenähtud vaktsineerimised - 5 kalendripäeva.
6.2. Lisapuhkust antakse täistööajaga töötajale täies mahus ja osalise tööajaga töötajale proportsionaalselt töölepingus kokkulepitud tööajaga.
6.3. Puhkuste ajakavasse märkimata lisapuhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7. Töökoormus

7.1. Arstide ambulatoorse töö standard eriarstiabis
7.1.1. arsti esmase vastuvõtu kestus on 25 minutit, korduva vastuvõtu kestus 15 minutit;
7.1.2. psühhiaatrias on vastuvõtu kestus aktiivravis 55 minutit, toetusravis 30 minutit;
7.1.3. täistööajaga ambulatoorse töö puhul moodustab 8-tunnisest tööpäevast vastuvõtuaeg 7 tundi, 1 tund on muudeks tööülesanneteks, osalise tööaja korral väheneb summaarse vastuvõtuaja ja muudeks ülesanneteks ettenähtud tööaja kestus proportsionaalselt;
7.1.4. vastuvõtule registreeritakse nii esmased kui korduvad patsiendid;
7.1.5. koormuse hindamise aluseks on vastuvõetud patsientide arv kvartalis;
7.1.6. töötaja ja tööandja kokkuleppel on lubatud, kuid töötajat ei või selleks kohustada:
a) töötada intensiivsemalt, juhul kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud täiendava töö tegemises ja selle tasustamises; intensiivsema töö korral vastutavad töö kvaliteedi eest töötaja ja tööandja võrdselt.
b) töötada väiksema intensiivsusega ja pikendada summaarset vastuvõtuaega tööpäevas kuni 8 tunnini.
7.2. Õdede ja tööandjate esindajad määratlevad 2023. aasta jooksul õdede töökoormuse standardid ja teevad Eesti Haigekassale ettepaneku rakendada kokkulepitud koormusstandardid alates 2025. aastast tervishoiuteenuste hindades.
7.3. Pooled jätkavad personalistandardite arendamist koostöös Eesti Haigekassa ja vastavate erialaühendustega.

8. Koolitus

8.1. Tööandja tagab töötajale tööalaste teadmiste, oskuste ning erialase pädevuse arendamiseks vajaliku koolituse.
8.2. Töötaja on kohustatud mõistlikus ulatuses ka ise panustama oma kvalifikatsiooni säilimisse, hoides end iseseisvalt kursis oma eriala arengutega temale kättesaadavate kanalite kaudu.
8.3. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest aastas vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 13 lõikele 3.
8.4. Tööandja ja töötaja koostavad koolitusplaani, millega tagatakse töötajale erialane täienduskoolitus vastavalt sotsiaalministri 15.detsembri 2004.a määruses nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ kehtestatud korrale.
8.5. Tööandja kannab erialasel täienduskoolitusel osalemisega seotud tõendatud kulutused (osalemistasu, sõidu- ja majutuskulud) vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale. Töötaja nõusolekul võib vajadusel kokku leppida koolituskulude osalises katmises, eelkõige välisriigis toimuva koolituse puhul.

9. Töötervishoid

9.1. Tööandja võimaldab töötajale psühholoogilist nõustamist läbipõlemise vältimiseks ja pärast tööalaseid traumaatilisi sündmusi või tavalisest intensiivsema tööperioodi järel vaimse tervise taastamiseks.
9.2. Tööandja tagab kõigile töötajatele töökohal tasuta vaktsineerimised, mis on ette nähtud töökeskkonna riskianalüüsis.
9.3. Töötajate ja tööandjate esindajad võtavad eesmärgiks saavutada tervishoiuasutustes töötajate vaktsineerimine maksimaalses ulatuses, lähtudes töökeskkonna riskianalüüsist.
9.4. Töötajate tervisekontroll tehakse tööajal ja töötajale makstakse sel ajal keskmist tööpäevatasu vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele.

10. Lepingu registreerimine kollektiivlepingute andmekogus

Eesti Arstide Liit esitab Lepingu 15 tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist Sotsiaalministeeriumile registreerimiseks kollektiivlepingute andmekogus ja avaldamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

11. Lepingu kehtivus ja selle muutmise kord

11.2. Lepingus saab muudatusi teha Poolte kokkuleppel. Muudatuste tegemist sooviv Pool peab sellest teistele pooltele kirjalikult teatama. Muudatused tehakse kirjalikult.
11.3. Pooled on kohustatud täitma Lepingus kokkulepitud tingimusi kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. Lepingu kehtivuse ajal kohustuvad pooled mitte kuulutama välja streiki või töösulgu Lepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (pidama töörahu).

12. Lepingu laiendamine

12.1. Lepingu punktides 2, 3, 4, 5.1, 5.2, ja 7.1 sätestatud tingimusi laiendatakse kollektiivlepingu seaduse § 42 tähenduses järgmiselt:
12.1.1. tööandjate poolel kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti poolt väljastatud tegevusloa alusel ja kelle tegevust rahastatakse Eesti Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või riigieelarvest;
12.1.2. töötajate poolel kõigile töötajatele, kes töötavad Lepingu punktis 12.1.1 sätestatud asutustes ja ettevõtetes.

13. Leping on vormistatud 6 võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kõik allakirjutanud saavad ühe.