Kollektiivleping

Eesti Haiglate Liit

Eesti Kiirabi Liit

Eesti Perearstide Selts

Kāesolev kollektiivleping (edaspidi nimetatud Leping) on solmitud vabatahtliku kokkuleppe ja vastastikuse usalduse alusel Eesti Haiglate Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Kiirabi Liidu kui tööandjate ning Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu kui töötajate esindajate (edaspidi nimetatud Pooled) vahel, kaasates hea tahte margina Eesti õdede Liidu ja Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiuhingute Liidu, kės ei ole Lepingu Poolteks, kuid kellele laienevad Lepingu tingimused,

pidades esmatāhtsaks kvaliteetse arstiabi kāttesaadavust koigile patsientidele, vottes eesmārgiks tervishoiutöötajate töökoormust jārgnevatel aastatel mitte tosta ja lāhtudes demokraatlikus ūhiskonnas tunnustatud sotsiaalse dialoogi pohimotetest, ning teadmises et Vabariigi Valitsus kehtestab alates 01.03.2013 Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu, mis arvestab

•esmase ambulatoorse visiidi puhul ārsti ja õe tööaja komponendi pikenemisega 20% ehk 5 minūti vorra ja vastava palgakomponendi suurendamisega esmase ambulatoorse visiidi hinnas;

•voodipāeva arvestuses ārsti ja õe tööaja komponendi suurendamisega 16% ehk vastavalt 4 minūti ja 17 minūti vorra ning vastava palgakomponendi suurendamisega voodipāeva hinnas;

•palgakomponendi kehtestamisega vāhemalt: ārsti puhul 7,60 eurot tunnis, õe puhul 4,20 eurot tunnis ning hooldaja puhul 2,40 eurot tunnis, ja eeldusel, et Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus kehtestatakse alates 01.01.2014 palgakomponendiks vāhemalt: ārsti puhul 8 eurot tunnis, õe puhul 4,5 eurot tunnis ning hooldaja puhul 2,6 eurot tunnis.

1.1.Lepingus kasutatakse mdisteid jārgmises tāhenduses:

1.1.1.Arst - arsti kutsega isik, kes töötab ārsti kvalifikatsiooni noudval ametikohal;

1.1.2.Ode - de kutsega isik, kes töötab de kvalifikatsiooni noudval ametikohal;

1.1.3.Āmmaemand - āmmaemanda kutsega isik, kes töötab āmmaemanda kvalifikatsiooni noudval ametikohal;

1.1.4.Tervishoiu tugispetsialist - fusioterapeut, tegevusterapeut, radioloogiatehnik, bioanalūutik, kes töötab vastavat kvalifikatsiooni noudval ametikohal

1.1.5.Kiirabitehnik - kiirabibrigaadi liige, kes on lābinud vāhemalt 400-tunnise erakorralise meditsiini alase oppe ning omab lisaks alarmsõiduki juhtimise õigust;

1.1.6.Hooldustöötaja - hooldaja, hooldusode, pbetaja, kes töötavad vastava nimetusega ametikohal

1.2.Lepinguga reguleerimata kusimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadustest ja teistest oigusaktidest.

2.1.töötasu alammāārad

2.1.1.Kehtestada alates 01.03.2013. a töötasu alammāaraks arstidele 8,0 eurot tunnis, õdedele, ämmaemandatele ja tervishoiu tugispetsialistidele 4,5 eurot tunnis, kiirabitehnikutele 3,83 eurot tunnis (85% õdede töötasu alammāārast) ning hooldustöötajatele 2,6 eurot tunnis.

3.Arst-residentide tööaeg ja töötasu

3.1.Arst-residentide tasustatud tööaeg alates 01.01.2013 on 40 tundi nādalas.

3.2.Arst-residentide töötasu alammāar

3.2.1.kehtestada alates 01.03.2013 arst-residendi töötasu alammāaraks 7,6 eurot tunnis;

3.2.2.alates 01.01.2014 on arst-residendi tunnitasu alammāar vdrdne ārsti tunnitasu alammāāraga.

3.3.Arst-residentidel on digus tööaja sees osaleda residentuuri programmi kuuluval teoreetilisel koolitusel.

4.Töö- ja puhkeaeg

4.1.tööaja summeeritud arvestus

tööaja summeeritud arvestuse korral on arvestusperioodi pikkus kuni 4 kuud.

Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripāeva eest vastavalt tāiskasvanute koolituse seaduse § 8 loikele 3.

6.Töökoormused

Pooled ja kaasatud organisatsioonid moodustavad hiļjemalt 31.jaanuariks 2013.a tööruhma(d), mis töötavad 01. juuniks 2013.a vālja arstide, õdede ja hooldajate ūldist töökoormuse hindamist voimaldavad personalistandardid eriarstiabis. Personalistandardid kinnitatakse tööruhmas osalenud organisatsioonide juhtorganite poolt ning vormistatakse Lepingu lisana. Pooled ja kaasatud organisatsioonid teevad ūhise ettepaneku sotsiaalministrile kehtestada kokkulepitud personalistandardid ministri māārusega.

tööandjad kohustuvad alates 2014. aastast vordlema tegelikke personali töökoormusi kokkulepitud personalistandarditega ning tegema vastava informatsiooni kāttesaadavaks töötajaid esindavatele Pooltele. Saadud informatsiooni kasutatakse haiglates kohalike kollektiivlepingute sdlmimisel.

7.Lepingu laiendamine

7.1.Lepingu punktides 2, 3, 4 sātestatud tingimusi laiendatakse kollektiivlepingu seaduse § 4 Ig 4 tāhenduses jārgnevalt:

7.1.1.tööandjate poolel koigile asutustele ja ettevotetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti poolt vāļjastatud tegevusloa alusel ja ķelle tegevust rahastatakse Haigekassaga solmitud ravi rahastamise lepingu alusel vdi riigieelarvest

7.1.2.töötajate poolel koigile Lepingu punktides 1.1.1-1.1.6 nimetatud töötajatele, kes töötavad Lepingu punktis 7.1.1 sātestatud asutustes ja ettevotetes.

8.Lepingu registreerimine kollektiivlepingute andmekogus

Eesti Arstide Liit esitab Lepingu 15 tööpāeva jooksul parast allkirjastamist Sotsiaalministeeriumile registreerimiseks kollektiivlepingute andmekogus ja avaldamiseks vāljaandes Ametlikud Teadaanded.

9.Lepingu kehtivus ja selle muutmise kord

9.1.Leping jõustub alates allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni 31. detsembrini 2014.a.

9.2.Juhul kui tiks pooltest ei ole vāhemalt 3 kuud enne Lepingu tāhtaja saabumist teinud teistele pooltele kirjalikku ettepanekut uue kollektiivlepingu solmimiseks kāesoleva Lepinguga reguleeritud ktisimuste osas, pikeneb kāesoleva Lepingu kehtivus uhe aasta vorra. Kui uut kollektiivlepingut ei sdlmita enne Lepingu tāhtaja saabumist, lopeb Leping tāhtaja mdodumisega, ilma tāhtajatuks muutumata.

9.3.Lepingu automaatne ūhe-aastane pikenemine, juhul kui on tāidetud punkti 9.2 esimeses lauses sātestatud tingimus, kehtib tāhtajatult. Punkti 9.2 teises lauses sātestatud tingimus kehtib ka pikenenud Lepingu puhul, arvestusega, et pikenenud Leping lopeb vastava uheaastase tāhtaja mdodumisega, ilma tāhtajatuks muutumata.

9.4.Lepingus saab muudatusi teha poolte kokkuleppel. Muudatuste tegemist sooviv pool peab sellest teistele pooltele kirjalikult teatama. Muudatused tehakse kirjalikult. Muudatuste tegemise ettepanekut ei loeta uue lepingu sdlmimise ettepanekuks ning muudatuste tegemise ettepaneku tegemine ei lopeta Lepingu kehtivust.

10.Leping on vormistatud seitsmes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kõik allakirjutanud saavad ühe eksemplari.

Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiuhingute Liit