Kollektiivleping

Untitled Document

Käesolev kollektiivleping (edaspidi nimetatud Leping) on sõlmitud vabatahtliku kokkuleppe ja vastastikuse usalduse alusel järgmiste poolte vahel: tööandjate esindajad - Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit; töötajate esindajad - Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit (edaspidi nimetatud Pooled).

Pooled peavad esmatähtsaks kvaliteetse õigeaegse arstiabi ja õendusabi kättesaadavust kõigile patsientidele, võtavad eesmärgiks tervishoiutöötajate töökoormust järgmistel aastatel mitte tõsta ja lähtuvad demokraatlikus ühiskonnas tunnustatud sotsiaalse dialoogi põhimõtetest, et tagada tervishoius töörahu.

Leping on sõlmitud teadmises, et

1. Vabariigi Valitsus kehtestab Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelud, mille kõikides teenuste hindades sisalduvad järgmised palgakomponendid:

a) alates 01.04.2021.a: arsti puhul 13,85 eurot tunnis, õe puhul 8,40 eurot tunnis, kliinilise psühholoogi puhul 10,50 eurot tunnis ning hooldustöötaja puhul 5,25 eurot tunnis;
b) alates 01.04.2022.a: arsti puhul 14,90 eurot tunnis, õe puhul 9,05 eurot tunnis, kliinilise psühholoogi puhul 11,50 eurot tunnis ning hooldustöötaja puhul 5,70 eurot tunnis;

2. Tervishoiutöötajatele, kelle töötasu rahastatakse riigieelarvest, tagatakse vähemalt käesolevas kollektiivlepingus kokkulepitud tunnitasude alammääradele vastav summaarne palgakulu.

1. Üldsätted

1.1. Lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1.1.1. Arst - arsti kutsega isik, kes töötab arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.2. Arst-resident - residentuuris eriala omandav arst;
1.1.3. Eriarst - eriarstina registreeritud isik, kes osutab eriarstiabi, üldarstiabi või kiirabi;
1.1.4. Abiarst - tervishoiuteenuse osutamisel osalev arstiõppe üliõpilane (vastavalt TTKS § 43 lg 1 p 2);
1.1.5. Õde - õe kutsega isik, kes töötab õe kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.6. Ämmaemand - ämmaemanda kutsega isik, kes töötab ämmaemanda kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.7. Tervishoiu tugispetsialist - füsioterapeut, tegevusterapeut, radioloogiatehnik, bioanalüütik, kes töötab vastavat kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.8. Kiirabitehnik - kiirabibrigaadi liige, kes on läbinud vähemalt 400-tunnise erakorralise meditsiini alase õppe ning omab lisaks alarmsõiduki juhtimise õigust;
1.1.9. Erakorralise meditsiini tehnik - erakorralise meditsiini tehniku kutsega isik, kes töötab vastaval ametikohal;
1.1.10. Kliiniline psühholoog - kliinilise psühholoogi kutsega isik, kes töötab vastavat kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.11. Hooldustöötaja - hooldaja, põetaja, abiline, kes töötab vastava nimetusega ametikohal ja osaleb tervishoiuteenuse osutamisel.
1.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest.

2. Töötasu

2.1. Töötasu alammäärad

2.1.1. Alates 01.04.2021.a on töötasu alammäär arstidel 13,85 eurot tunnis; eriarstidel 15,00 eurot tunnis; õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 8,40 eurot tunnis; kiirabitehnikutel 7,07 eurot tunnis, erakorralise meditsiini tehnikutel 7,49 eurot tunnis, kliinilistel psühholoogidel 10,50 eurot tunnis ning hooldustöötajatel 5,25 eurot tunnis.
2.1.2. . Alates 01.04.2022.a on töötasu alammäär arstidel 14,90 eurot tunnis; eriarstidel 16,20 eurot tunnis; õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 9,05 eurot tunnis; kiirabitehnikutel 7,60 eurot tunnis, erakorralise meditsiini tehnikutel 8,05 eurot tunnis, kliinilistel psühholoogidel 11,50 eurot tunnis ning hooldustöötajatel 5,70 eurot tunnis.
2.2. Arst-residendi töötasu alammäär on võrdne arsti töötasu alammääraga.

2.2.1. Arst-residentide tasustatud tööaeg on 40 tundi nädalas. Arst-residentidel on õigus tööaja sees osaleda residentuuri programmi kuuluval teoreetilisel koolitusel.
2.3. Abiarsti töötasu alammäär on vähemalt 60% arsti töötasu alammäärast.

3. Öötöö, puhkepäevadel tehtava töö ja ületunnitöö hüvitamine

3.1. Alates 01.04.2021.a maksab tööandja ööajal (kl 22.00 - 06.00) töötamise eest vähemalt 1,35-kordset töötasu.

3.2. Alates 01.04.2021.a maksab tööandja laupäevale või pühapäevale langeva tööaja puhul päevasel ajal (kl 06.00¬22.00) 1,15-kordset ja alates 01.04.2022.a 1,2-kordset töötasu.

3.3. Ületunnitöö hüvitamisel rahas võetakse töötasu arvestamisel aluseks töölepingujärgne põhitöötasu ja tööandja poolt määratud või töölepingus kokku lepitud püsivad lisatasud.

4. Töö- ja puhkeaeg ning puhkus

4.1. Tööaja summeeritud arvestuse korral on arvestusperioodi pikkus kuni 4 kuud. Tööajakavasse kantakse kõik planeeritavad töötunnid.

4.2. Punktides 1.1.1-1.1.11 nimetatud töötajal, kes ei ole COVID-19 ja gripi vastu vaktsineeritud, on õigus saada lisaks põhipuhkusele 5 kalendripäeva tasulist lisapuhkust kalendriaastas, kui ta töötab tööandja juures täistööajaga, või proportsionaalselt töölepingus kokkulepitud tööajaga, kui ta töötab osalise tööajaga.
4.2.1. Punktides 1.1.1-1.1.11 nimetatud töötajal, kes on COVID-19 ja gripi vastu vaktsineeritud, on õigus saada lisaks põhipuhkusele 7 kalendripäeva tasulist lisapuhkust kalendriaastas, kui ta töötab tööandja juures täistööajaga, või proportsionaalselt töölepingus kokkulepitud tööajaga, kui ta töötab osalise tööajaga. Pikem lisapuhkus on ette nähtud suurema panuse eest patsiendiohutuse tagamisel.
4.2.2. Punktides 1.1.1-1.1.11 nimetatud töötajal, kes ei ole COVID-19 ja gripi vastu vaktsineeritud ning kellel on vaktsineerimiseks infektsioonhaiguste arsti või allergoloogi poolt tõendatud meditsiiniline vastunäidustus, on õigus saada lisaks põhipuhkusele 7 kalendripäeva tasulist lisapuhkust kalendriaastas, kui ta töötab tööandja juures täistööajaga, või proportsionaalselt töölepingus kokkulepitud tööajaga, kui ta töötab osalise tööajaga.

4.3. Tööandja tagab kõigile punktides 1.1.1-1.1.11 nimetatud töötajatele töökohal tasuta vaktsineerimise COVID-19 ja gripi vastu.

5. Töökoormus

5.1. Ambulatoorse töö standard eriarstiabis
5.1.1. arsti ja teda assisteeriva õe esmase vastuvõtu kestus on 25 minutit, korduva vastuvõtu kestus 15 minutit, õe iseseisva esmase vastuvõtu kestus on 30 minutit;
5.1.2. psühhiaatrias on vastuvõtu kestus aktiivravis 55 minutit, toetusravis 30 minutit;

5.1.3. täistööajaga ambulatoorse töö puhul moodustab 8-tunnisest tööpäevast vastuvõtuaeg 7 tundi, 1 tund on muudeks tööülesanneteks, osalise tööaja korral väheneb summaarse vastuvõtuaja ja muudeks ülesanneteks ettenähtud tööaja kestus proportsionaalselt;

5.1.4. vastuvõtule registreeritakse nii esmased kui korduvad patsiendid;
5.1.5. koormuse hindamise aluseks on vastuvõetud patsientide arv kvartalis;
5.1.6. töötaja ja tööandja kokkuleppel on lubatud, kuid töötajat ei või selleks kohustada:

a) töötada intensiivsemalt, juhul kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud täiendava töö tegemises ja selle tasustamises; intensiivsema töö korral vastutavad töö kvaliteedi eest töötaja ja tööandja võrdselt.
b) töötada väiksema intensiivsusega ja pikendada summaarset vastuvõtuaega tööpäevas kuni 8 tunnini.

5.2. Pooled jätkavad personalistandardite väljatöötamist koostöös Eesti Haigekassa ja vastavate erialaühendustega.
5.3. Pooled kohustuvad teise poole ettepanekul osalema tööandja ja konkreetse töötaja vaheliste probleemide lahendamises, mis on seotud töö tegemise aja piirangu ning igapäevase ja iganädalase puhkeaja nõuete rikkumisega, arvestades sh mitme tööandja juures töötamist. Tööandjad ja töötajad kohustuvad juhtumite käsitlemisel andma töötajate ja tööandjate esindajatele ammendavat teavet töötaja tegeliku töö- ja puhkeaja kohta.

6. Koolitus

6.1. Tööandja tagab töötajale tööalaste teadmiste, oskuste ning erialase pädevuse arendamiseks vajaliku koolituse.

6.2. Töötaja on kohustatud mõistlikus ulatuses ka ise panustama oma kvalifikatsiooni säilimisse, hoides end iseseisvalt kursis oma eriala arengutega temale kättesaadavate kanalite kaudu.
6.3. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest aastas vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 13 lõikele 3.
6.4. Tööandja ja töötaja koostavad koolitusplaani, millega tagatakse arstidele, eriarstidele, õdedele, ämmaemandatele ja hooldustöötajatele erialane täienduskoolitus vastavalt sotsiaalministri 15.detsembri 2004.a määruses nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ kehtestatud korrale.
6.5. Tööandja kannab erialasel täienduskoolitusel osalemisega seotud tõendatud kulutused (osalemistasu, sõidu- ja majutuskulud) vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale. Töötaja nõusolekul võib vajadusel kokku leppida koolituskulude osalises katmises, eelkõige välisriigis toimuva koolituse puhul.

7. Töötervishoid

7.1. Tööandja võimaldab töötajale psühholoogilist nõustamist läbipõlemise vältimiseks ja pärast tööalaseid traumaatilisi sündmusi vaimse tervise taastamiseks.
7.2. Töötajate ja tööandjate esindajad võtavad eesmärgiks saavutada tervishoiuasutustes COVID-19 vastu vaktsineerimine maksimaalses ulatuses.

8. Lepingu laiendamine

8.1. Lepingu punktides 2, 3, 4.1 ja 5.1 sätestatud tingimusi laiendatakse kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 tähenduses järgnevalt:
8.1.1. tööandjate poolel kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti poolt väljastatud tegevusloa alusel ja kelle tegevust rahastatakse Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või riigieelarvest;
8.1.2. töötajate poolel kõigile Lepingu punktides 1.1.1-1.1.11 nimetatud töötajatele, kes töötavad Lepingu punktis 8.1.1 sätestatud asutustes ja ettevõtetes.

9. Lepingu registreerimine kollektiivlepingute andmekogus

Eesti Arstide Liit esitab Lepingu 15 tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist Sotsiaalministeeriumile registreerimiseks kollektiivlepingute andmekogus ja avaldamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

10. Lepingu kehtivus ja selle muutmise kord

10.1. Leping jõustub alates allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni 31. detsembrini 2022.a.

10.2. Lepingus saab muudatusi teha Poolte kokkuleppel. Muudatuste tegemist sooviv Pool peab sellest teistele pooltele kirjalikult teatama. Muudatused tehakse kirjalikult.
10.3. Pooled on kohustatud täitma Lepingus kokkulepitud tingimusi kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. Lepingu kehtivuse ajal kohustuvad pooled mitte kuulutama välja streiki või töösulgu Lepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (pidama töörahu).

11. Leping on vormistatud 5 võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kõik allakirjutanud saavad ühe eksemplari.

Tallinnas, 28. aprillil 2021. a

EST Estonian Hospitals Association, EST Estonian Ambulance Association - 2021

Alguskuupäev: → 2021-04-28
Lõppkuupäev: → 2022-12-31
Majandusharu nimi: → Healthcare, caring services, social work, personal services
Majandusharu nimi: → Haiglateenused, Üldmeditsiin, Spetsiaalsed meditsiinilised praksised
Avalik või erasektor: → In the public sector
Otsustatud kelle poolt:
Ühingute nimed: → Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit
Ametiühingute nimed: →  UNKNOWN - Estonian Medical Association, KUTSELIIT - Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, EKPK - Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit

KOOLITUS

Koolitusprogrammid: → Yes
Praktikad: → No
Tööandja panustab töötajate koolitusfondi: → No

HAIGUS JA TÖÖVÕIMETUS

Pikaajalise haiguse, näiteks vähiravi järgse tööle naasmise tingimused: → No
Tasutud menstruatsioonpuhkus: → No
Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud töövõimetuse tasu: → No

TERVISHOID, OHUTUS JA MEDITSIINILINE ABI

Lepingu kohaselt on tagatud meditsiiniline abi: → No
Lepingu kohaselt on tagatud meditsiiniline abi ka töötaja sugulastele: → No
Lepingu kohaselt maksab tööandja toetust töötaja tervisekindlustusse: → No
Lepingu kohaselt on ka töötaja lähedased antud tervisekindlustusega kaetud: → No
Leping sisaldab töötervishoiu ja tööohutuse eeskirja: → No
Töötervishoiu ja tööohutuse koolitus on tagatud: → 
Kaitseriietus on tagatud: → 
Tööandja on võimaldanud regulaarse või iga-aastase meditsiinilise ülevaatuse: → 
Töökohas jälgitakse, et töökoht ei ole kahjustav töötaja luu- ja lihaskonna tervisele, jälgitakse ametialaste ohtude mõju ning töötaja töö ja tervise vahelist suhet: → 
Matusetoetus: → No

TÖÖTUNNID, GRAAFIKUD JA PÜHAD

Töötunnid päeva kohta: → 8.0
Pühapäevade/pangapühade päevade maksimaalne arv aastas, millel võib töötada: → 
Klauslid paindlike töökorralduste kohta: → No

PALGAD

Palgad on määratud palgatabelite abil: → No
Sätet, et miinimumpalk on valitsuse poolt määratud, peab järgima: → No
Lepingujärgne madalaim palk ajaühiku kohta: → Hours
Madalaim palk: → EUR 9.7
Elatustaseme kallinemisega vastavusse viimine / Hindade kallinemise ja inflatsiooniga seotud pidev kokkulepitud palgatõus: → 

Lisatasu õhtuse töö või öötöö eest

Lisatasu õhtuse töö või öötöö eest: → 135 % normaalpalgast
Lisatasu ainult öötöö eest: → Yes

Lisatasu ületunnitöö eest

Lisatasu töö eest pühapäeviti

Lisatasu töö eest pühapäeviti: → 15 %

Toidukupongid

Toidukompensatsioon on tagatud: → No
Tasuta õigusabi: → No
Loading...