Tartu Ülikool (edaspidi ülikool), keda esindab rektor Alar Karis, ja
Tartu Ülikooli Ametiühing (edaspidi ametiühing), keda esindab esimees Aleksander Jakobson, sõlmivad käesoleva kollektiivlepingu.
I peatükk
ÜLDOSA
1.Kollektiivlepingu eesmärk
1.1.Kollektiivlepingu eesmärk on aidata kaasa ülikoolis atraktiivse
töökeskkonna ja tasakaalustatud töösuhete loomisele, hoidmisele ja
edendamisele.
2.Kollektiivlepingu rakendusala
2.1.Kollektiivleping laieneb ülikoolile kui tööandjale ja ülikoolis
töölepingu alusel töötavatele töötajatele.
2.2.Kollektiivlepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses või muus õigusaktis ettenähtust, on tühised, välja arvatud, kui sellise kokkuleppe võimalus on seaduses ette nähtud.
3.Poolte suhted
3.1.Poolte suhted põhinevad usaldusel ja teabevahetusel kollektiivlepingu
täitmist puudutavates küsimustes.
3.2.Omavahelisel suhtlemisel kohustuvad pooled:
3.2.1.kinni pidama Eesti Vabariigi ja Tartu Ülikooli õigusaktidest, tööandjate ja ametiühingute keskorganisatsioonide kõrgharidusvaldkonda puudutavatest kahe- ja kolmepoolsetest lepingutest, samuti lähtuma ülikoolis väljakujunenud väärtustest ja põhimõtetest ning eetikast, mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest;
3.2.2.tunnustama ja arvestama teise poole huve, vajadusi ja võimalusi;
3.2.3.teavitama teist poolt planeeritavatest muutustest, mis on teise poole jaoks olulise tähtsusega;
3.2.4.informeerima teist poolt lepingu täitmise osas tekkinud rahulolematusest.
II peatükk
SUHTED ÜLIKOOLI JA AMETIÜHINGU VAHEL
4.Poolte õigused ja kohustused
4.1.Pooled kohustuvad täitma õigusaktidest ning kollektiivlepingust
tulenevaid kohustusi.
4.2.Ametiühing kohustub teavitama ülikooli personaliosakonda kirjalikult ühe kuu jooksul ametiühingu liikmeskonnas ja juhatuses toimunud muudatustest, usaldusisikute valimisest ning nende volituste lõppemisest.
4.3.Ametiühingu esimees informeerib personaliosakonda ametiühingu olulise tähtsusega üritustest Eestis.
4.4.Ametiühingu valitud esindajail on õigus vastavalt õigusaktides ette nähtud korrale takistamatult tutvuda töötajate töökorralduse ja -tingimustega ülikoolis.
4.5.Ametiühingul on õigus saada palgaandmeid töötajate rühmade (mitte vähem kui viis töötajat) tasustamise kohta ning ametiühingu liikmetest töötajate palgaandmeid viimaste nõusolekul.
4.6.Ülikool võimaldab ametiühingu esimehele juurdepääsu ülikooli siseveebi.
4.7.Ülikooli töötajal on õigus kirjalikus vormis volitada enda nimel töölepingut sõlmima ja muutma, sh töölepingu tingimusi läbi rääkima ametiühingu usaldusisikut, juristi või muud isikut.
4.8.Ülikool kohustub ametiühingu liikme kirjaliku avalduse alusel pidama tema töötasust kinni ametiühingu liikmemaksu ning kandma selle üle ametiühingu arvelduskontole.
5.Usaldusisik
5.1.Usaldusisik on ülikooli töötaja, kes on ametiühingu liikmete poolt
valitud töötajate esindajaks töösuhetes ülikooliga.
5.2.Ametiühingu usaldusisikute arv on maksimaalselt 12.
5.3.Ülikool on kohustatud tagama usaldusisikule võimaluse täita oma ülesandeid põhitöö ajal vähemalt 6 tundi nädalas, säilitades selle aja eest põhipalga.
5.4.Ülikool võimaldab ametiühingu usaldusisikule ametiühingu poolt esitatud kirjalike kutsete alusel aastas vähemalt viis tööst vaba päeva osalemiseks ametiühingu poolt korraldatavas koolituses tingimusel, et see ei takista oluliselt töötaja tööülesannete täitmist. Käesoleva punkti alusel antavatel tööst vabadel päevadel säilitatakse usaldusisikule tema keskmine töötasu.
6.Töövaidluste lahendamine
6.1.Lahkarvamus töötaja ja ülikooli vahel töötaja töösuhet puudutavas
küsimuses lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel.
Selleks pöördub töötaja esmalt oma töö vahetu korraldaja ja
struktuuriüksuse juhi poole. Vajadusel kaasatakse personaliosakond ja
usaldusisik või ametiühingu jurist.
6.2.Lahkarvamuse kokkuleppe teel lahendamise taotlemine ei võta pooltelt õigust pöörduda töövaidluse lahendamiseks töövaidlusorganisse.
III peatükk
TÖÖ- JA PALGAKORRALDUS
7.Töötajate koosseisu planeerimine ja töökorraldus
7.1.Töötajate koosseisu planeerimisel ja muutmisel lähtutakse:
7.1.1.töökorralduse otstarbekuse põhimõttest ja olemasolevatest rahalistest vahenditest;
7.1.2.akadeemiliste ametikohtade planeerimisel ja nende vajaduse hindamisel lähtutakse õppe- ja teadustöö tegelikust mahust ja eripärast ning akadeemilise personali ametijuhendites kirjeldatud erinevate akadeemiliste ametikohtade tööülesannetest ning arvestatakse tulemusvestlustelt saadud informatsiooni töö tulemuste ja intensiivsuse kohta;
7.1.3.mitteakadeemiliste ametikohtade planeerimisel ja nende vajaduse hindamisel lähtutakse tööfunktsioonidest ja tegelikust töömahust ning arvestatakse tulemusvestlustelt saadud informatsiooni töö tulemuste ja intensiivsuse kohta.
7.2.Ülikool peab oluliseks ülikoolisisese infovahetuse parendamist ja töötajate aktiivsemat osalemist struktuuriüksusi ja ülikooli tervikuna puudutavate teemade aruteludes.
7.3.Ülikool peab oluliseks tulemusvestluste läbiviimist juhtide ja neile alluvate töötajate vahel vähemalt kord aastas.
8.Palgakorraldus
8.1.Töötajate tasustamine toimub vastavalt ülikooli palgaeeskirjale.
Ülikooli palgasüsteem on ühtne ja terviklik, kõiki tasustamispõhimõtteid
rakendatakse kõigile töötajatele.
8.2.Töötasu koosneb põhipalgast ja võib sisaldada lisatasu. Kõigilt töötajatelt oodatakse häid töötulemusi igas töövaldkonnas. Sellest tulenevalt on muutuvpalga osa võrreldes põhipalgaga suhteliselt väike. Töötasu komponentide osakaal võib varieeruda olenevalt ametikoha liigist, töö iseloomust ja töötaja tulemuslikkusest.
8.3.Töötaja põhipalk lepitakse kokku töölepingus, võttes aluseks ametikoha liigi ja palgaastme vastavalt palgaeeskirjale. Palgaastme aluseks on töö väärtuslikkus ülikooli kui terviku kontekstis, töö seotus ülikooli põhikirjas ning arengukavas loodud eesmärkide täitmisega ning töö iseloom, sh vastutuse ulatus, töö keerukus, ametikoha täitjale esitatavad nõuded. Palgaastmete miinimummäärad kehtestatakse rektori korraldusega ning nende muutmise vajalikkust ja võimalikkust kaalub üks kord aastas ülikooli palgakomisjon.
8.4.Tasustamisel arvestatakse Eesti palgaturu konteksti. Akadeemiliste ametikohtade puhul on eesmärk olla Eestis palgaturu liider ning saavutada professori/juhtivteaduri, dotsendi/vanemteaduri, lektori/vanemassistendi/teaduri ja assistendi/õpetaja keskmiseks kogupalgaks vastavalt 4:3:2 või 1,7 Eesti Vabariigi keskmist töötasu, pidades vajalikuks jõuda soovitud palgatasemeni esmalt lektori, assistendi, õpetaja ja teaduri ametikohal. Väärtustamaks doktorikraadi omandamist, peetakse oluliseks, et pärast doktorikraadi kaitsmist tõstetakse akadeemilise töötaja töötasu. Mitteakadeemilistel ametikohtadel on eesmärk maksta Eesti tööjõuturul konkurentsivõimelist tasu.
8.5.Väärtustatakse tulemustele orienteeritud töökorraldust ja tasustamist. Selleks rakendatakse tulemusjuhtimist ning vajadusel tulemuslikkuse hindamisel põhinevat individuaalset ja/või üksuse tulemustasu ja/või põhipalgamäära muutmist kindlaks perioodiks lähtuvalt tulemusvestlusel kokku lepitud ülesannetest.
9.Töö- ja puhkeaeg
9.1.Töötajate tööajakorraldus määratakse kindlaks Tartu Ülikooli
töökorraga ja töölepinguga.
9.2.Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelneval tööpäeval ning eestikeelse ülikooli aastapäeval lõpeb tööpäev kell 12.00.
9.3.Töötajale võimaldatakse aasta jooksul kuni kolme tööpäeva ulatuses vaba aega koos töötasu säilimisega tervise edendamiseks ja haiguste ennetamiseks, samuti abiellumise puhul ning pereliikme surma korral. Vaba aja kasutamise lepib töötaja eelnevalt kokku töö vahetu korraldajaga.
10.Puhkus
10.1.Töötajale puhkuse andmisel lähtutakse ülikooli puhkuse-eeskirjast.
10.2.Ülikool annab töölepingus kokkulepitud tingimustel pikemat põhipuhkust
10.2.1.juhi ja peaspetsialisti palgagrupi töötajale pingelise ja vastutusrikka töö korral 7 kalendripäeva võrra;
10.2.2.töökeskkonnavolinikule kohustuste tulemusliku täitmise eest Tartu Ülikooli töötervishoiu ja tööohutuse korras ettenähtud tingimustel kuni 7 kalendripäeva võrra;
10.2.3.ametiühingu usaldusisikule kohustuste tulemusliku täitmise eest Tartu Ülikooli Ametiühingu esimehe ettepanekul kuni 7 kalendripäeva võrra.
11.Töölepingu ülesütlemine töötajaga
11.1 Ametiühingul on õigus nõuda ning ülikooli esindajal on kohustus
esitada töölepingu erakorralisel ülesütlemisel täiendavaid andmeid
töölepingu ülesütlemise põhjuste kohta - majanduslikud arvutused,
töötajate mittevastavust oma ametikohale tõendavad otsused, protokollid,
testid jms.
11.2 Ülikool võimaldab töötajale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest etteteatamise tähtaja jooksul vaba aega uue töö otsimiseks kuni 10% töötajaga kokkulepitud tööajast töötasu säilitamisega. Vaba aja kasutamise tingimused, sh kestuse, lepib töötaja kokku töö vahetu korraldajaga.
12.Töötervishoid ja tööohutus
12.1.Töötervishoiu ja tööohutuse tagamisel lähtutakse ülikooli
töötervishoiu ja tööohutuse korrast ja teistest ülikoolisisestest
õigusaktidest.
12.2.Ülikool ja töötajad teevad ohutu töökeskkonna nimel koostööd.
IV peatükk
TÖÖTAJATE ARENDAMINE
13.Töötajate arendamine
13.1.Töötajate arendamisena käsitletakse tegevusi, mis aitavad kaasa
tööülesannete tulemuslikuks täitmiseks vajalike oskuste, teadmiste ja
hoiakute kujundamisele, sh tööalane koolitus.
13.2.Ülikooli korralistel õppejõududel on õigus vastavalt õigusaktidele viie aasta jooksul ühele tööülesannetest vabale semestrile oma kutseoskuste täiendamiseks või muuks loometööks ühes põhipalga säilitamisega.
14.Töötaja kohustused
14.1.Töötaja kohustub:
14.1.1.pidevalt arendama oma tööalaseid teadmisi ja oskusi, sh osalema koolitusel, arvestades tööülesandeid ning struktuuriüksuse ja ülikooli arengueesmärke;
14.1.2.hindama oma tööalase arengu vajadusi ja võimalusi ning arutama neid juhiga;
14.1.3.olema koolitustel osalejana aktiivne ja jagama pärast koolitust kolleegidega koolitusmaterjale ja infot koolituse sisu kohta;
14.1.4.hindama koolituse tulemuslikkust ja andma koolituse korraldajale tagasisidet.
15.Tööandja kohustused
15.1.Tööandja kohustub:
15.1.1.korraldama töötajate regulaarse ja sihipärase arendamise, sh pakkuma koolitusi. lähtudes ülikooli arengueesmärkidest ning töötaja tööalastest arenguvajadustest ja - võimalustest;
15.1.2.arendama töötajate tööalast arengut toetava tugisüsteemi, sh pakkudes õpetamisoskuste alast täiendusõpet õppejõududele ja võimalusel toetades rahvusvahelise kogemuse omandamist:
15.1.3.tõstma teadlikkust tööalase arengu olulisusest ning võimalustest.
V peatükk
LÕPPSÄTTED
16.Jõustumine ja kehtivus
16.1.Kollektiivleping jõustub selle allakirjutamise hetkel.
16.2.Kollektiivleping kehtib ühe aasta alates selle jõustumisest. Kollektiivlepingu kehtivust võidakse poolte kokkuleppel pikendada.
17.Avalikustamine
17.1.Kollektiivleping avaldatakse ülikooli ja ametiühingu
kodulehekülgedel.
17.2.Ülikool teeb kollektiivlepingu kättesaadavaks ülikooli siseveebis.
17.3.Struktuuriüksuste juhid tutvustavad kollektiivlepingut ülikooli töötajatele.
18.Muutmine ja täiendamine
18.1.Kollektiivlepingut muudetakse ja täiendatakse poolte kokkuleppel.
19.Vastutus
19.1.Kollektiivlepingus ettenähtud kohustuste mittetäitmisel kannab lepingut
rikkunud pool vastutust seaduses ettenähtud korras.
Alar Karis
Tartu Ülikool
Rektor
Aleksander Jakobson
Tartu Ülikooli Ametiühing
Esimees
Kollektiivlepingu lisa 1
Kokkulepe kollektiivlepingu kehtivusaja pikendamiseks
Sõlmitud 9. novembril 2011. a Tartus
Tartu Ülikool (edaspidi ülikool), keda esindab rektor Alar Karis, ja
Tartu Ülikooli Ametiühing (edaspidi ametiühing), keda esindab esimees Aleksander Jakobson, lähtudes 13. detsembril 2010 sõlmitud kollektiivlepingu punktist 16.1, mille järgi kollektiivleping jõustub selle allakirjutamisel ning punktist 16.2, mille järgi kollektiivleping kehtib ühe aasta selle jõustumisest ja selle kehtivust võidakse poolte kokkuleppel pikendada, lepivad kokku kollektiivlepingu kehtivuse pikendamises ühe aasta võrra kuni 12. detsember 2012 (k.a).