KOLLEKTIIVLEPING

Tartus 11. aprillil 2000. a

Tartu Ülikool (edaspidi ülikool), keda esindab rektor Jaak Aaviksoo, ja Tartu Ülikooli Ametiühing (edaspidi ametiühing), keda esindab esimees Aleksander Jakobson, sõlmivad käesoleva kollektiivlepingu.

1 peatükk

ÜLDOSA

1.Kollektiivlepingu eesmärk

Kollektiivlepingu eesmärk on luua ülikoolis pooli rahuldavad töösuhted ja kaasaegne töökorraldus, mis aitab hoida ja edendada ülikooli rolli ja kohta Eesli ühiskonnas ja rahvusvahelisel tasandil.

2.Kollektiivlepingu rakendusala

2.2.Kollektiivlepingu rakendamisel juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadustest ning teistest õigusaktidest, samuti tööandjate ja ametiühingute keskorganisatsioonide kahe- ja kolmepoolsetest lepingutest.

2.3.Töötajatele laienevate seaduste, kollektiivlepingu(te) ja töölepingute vastuolu korral kohaldatakse töötajale soodsaimat sätet.

3.Poolte suhted

3.1.Pooled rajavad oma suhted vastastikusele usaldusele, vabale teabevahetusele kollektiivlepingu täitmist puudutavates küsimustes ja lahendavad tekkivad probleemid läbirääkimiste teel.

3.2.Omavahelisel suhtlemisel kohustuvad pooled

3.2.1.kinni pidama Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest, akadeemilistest tavadest ning headest kommetest;

3.2.2.tunnustama ja arvestama teise poole huve, vajadusi ja võimalusi;

3.2.3.teavitama teist poolt planeeritavatest muutustest, mis on teise poole jaoks olulise tähtsusega või mõjutavad igapäevast töökorraldust;

3.2.4.informeerima teineteist, kui ühel pooltest tekib lepingu täitmise osas rahulolematus.

II peatükk

SUHTED ÜLIKOOLI JA AMETIÜHINGU VAHEL

4.Poolte õigused ja kohustused

4.1.Ametiühing kohustub:

4.1.1.korraldama koosolekuid ja konverentse reeglina töövälisel ajal. Tööajal korraldatakse koosolekuid ja konverentse ülikooli ja ametiühingu vastastikusel kokkuleppel;

4.1.2.teavitama ühe kuu jooksul ülikooli personaliosakonda ametiühingu liikmeskonnas ja juhatuses toimunud muudatustest, usaldusisikute valimisest nm? nende volituste lõppemisest;

4.1.3.esitama ülikooli personaliosakonda kalendriaasta alguses informatsiooni töötajate ametiühingusse kuulumise ning usaldusisikute kehtivate volituste kohta

4.2.Ametiühingu esimees informeerib rektorit ametiühingu üritustest linnas, riigis ja väljaspool seda.

4.3.Ülikool kohustub ametiühingu liikme kirjaliku avalduse alusel pidama tema palgast kinni ametiühingu liikmemaksu ning kandma selle üle ametiühingu arvelduskontole

4.4.Ülikool võimaldab ametiühingul põhikirjaliseks tegevuseks kasutada ülikoolile kuuluvaid tööruume, side-, paljundus-ja transpordivahendeid vastavail poolte kokkuleppele

4.5.Ülikool kutsub ametiühingu esindaja osalema ülikooli nõukogu istungitel

5.Töötaja õigused

5.1.Töötajal on õigus vabalt väljendada oma isiklikku arvamust riigi- ja kõrghariduspoliitika ning ülikooli ja struktuuriüksuse tegevuse kohta ning leha ettepanekuid selle muutmiseks ja täiendamiseks. Selle õiguse kasutamise eest ei tohi töötajat karistada ega diskrimineerida.

5.2.Töötajal on õigus tutvustada oma töölepingut usaldusisikule.

6.Töövaidluste lahendamine

6.1.Töötajal on õigus esitada oma töösuhet, sealhulgas töölepingu täitmist, muutmist ja lõpetamist puudutavas küsimuses avaldus ülikooli esindajale ja usaldusisikule.

6.2.Ülikooli esindaja ja usaldusisik selgitavad töötaja avalduse alusel ühistel nõupidamistel ühe nädala jooksul poolte seisukohad ning võtavad tarvitusele vajalikud abinõud

6.3.Kui ülikooli ja töötaja vahelisi eriarvamusi ei ole võimalik lahendada ülikooli esindaja ja usaldusisiku nõupidamistel, arutavad küsimust rektori ja ametiühingu poolt volitatud esindajad.

6.4.Töösuhet puudutavas küsimuses avalduse esitamine ei võta töötajalt õigust pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole.

7.Usaldusisik

7.1.Usaldusisik on ülikooli töötaja, kes on ametiühingu liikmele poolt valitud töötajale esindajaks töösuhetes ülikooliga.

7.2.Ametiühingu usaldusisikute arv on maksimaalselt 20.

8.Tagatised usaldusisikule

8.1. Usaldusisiku volituste ajal ei või vähendada tema palgamäära, halvendada töötingimusi ega viia üle vähemtasustatavale tööle.

8.2. Ülikool on kohustatud tagama usaldusisikule võimaluse täita oma ülesandeid põhitöö ajal vähemalt kuus tundi nädalas.

8.3 Eelmises punktis näidatud aja eest säilitatakse usaldusisikule põhitöökohal kokkulepitud palgamäär ning õigusaktidega, käesoleva kollektiivlepinguga ja töölepinguga ettenähtud soodustused ja tagatised.

8.4 Ametiühingu esimehe taotlusel võib usaldusisikule anda tema poolt usaldusisikuna täidetud ülesannete tulemuslikkuse eest täiendavat lisapuhkust kuni viis kalendripäeva aastas

8.5 Usaldusisiku ülesannete täitmine töövälisel ajal hüvitatakse kokkuleppel ülikooliga

8.6 Usaldusisikuga töölepingu lõpetamisel tema volituste ajal ja ühe aasta jooksul pärast volituste lõppemist on vajalik ametiühingu komitee ja kohaliku tööinspektsiooni nõusolek alljärgnevatel juhtudel

8.6.1.töötaja koondamisel;

8.6.2.mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu;

8.6.3.töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel;

8.6.4.töötaja suhtes usalduse kaotamisel;

8.6.5.töötaja vääritu teo tõttu;

8.6.6.töötaja vanuse tõttu;

8.6.7.korruptiivse teo tõttu.

III peatükk

TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE, MUUTMINE JA LÕPETAMINE

9.Töölepingu sõlmimine

9.1.Tööleping sõlmitakse ülikooli tööle asumisel kirjalikult kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale ja üks ülikoolile. Ülikooli eksemplar säilitatakse personaliosakonnas või asutuses, mille juhil on ülikooli esindajana õigus sõlmida töölepinguid.

9.2.Õppejõudude ja teaduritega on pärast nende pensionile jäämist õigus sõlmida erakorralise vanemteaduri või teaduri tööleping nende poolt taotletud ja saadud grantide, lepingule ning fondidelt saadud muude riigieelarveväliste sihtotstarbeliste eraldiste arvel.

10.Töölepingu muutmine

10.1.Töölepingus kindlaks määratud tingimustes muudatuste tegemine, sealhulgas mõnede tingimuste lepingust väljajätmine või täiendavate tingimuste lepingusse võimine, vormistatakse kirjalikult.

10.2.Töötajal on õigus enne töölepingu muutmist konsulteerida usaldusisikuga ja ametiühingu juristiga ning küsida selgitusi ülikooli juristilt.

10.3.Töölepingu muutmine on lubatud vaid poolte kokkuleppel. Töölepingut on võimalik ühepoolselt muuta alljärgnevatel juhtudel

10.3.1.töötaja nõudmisel teisele tööle alatiseks üleviimisel, kui

10.3.1.1.arsti otsusega on töötajale senise töö jätkamine tervise tõttu vastunäidustatud;

10.3.1.2.ülikool on süüdi töötaja tervise muutumisel selliseks, mis ei luba tal senise töö jätkamist. Väljaõppe ja teise töö tegemise ajal tagab tööandja töötajale endise töö järgse keskmise palga;

10.3.2.töötaja nõudmisel arsti otsuse alusel tervise halvenemise tõttu ajutisel töötingimuste kergendamisel või ajutisel üleviimisel teisele tööle;

10.3.4.ülikoolil töötaja töölepingu tingimuste muutmisel (palga vähendamine, töötasustamise aluste, tööaja kestuse ja -režiimi muutmine, töötingimuste halvendamine) tootmise või töö ümberkorraldamise tõttu, teatades sellest töötajale kirjalikult ette vähemalt üks kuu;

10.3.5.ülikoolil töötaja ajutisel üleviimisel teisele tööle tootmishädavajaduse korral erakorralistel asjaoludel. Teisel tööl makstakse töötajale töötasu tehtud töö järgi, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl;

10.3.6.ülikoolil töötaja ajutisel üleviimisel teisele tööle tööseisaku korral Töötajale, kes ei ole süüdi tööseisaku tekkimises, makstakse teisel tööl tasu töö järgi, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl, tingimusel, et ta täidab töönorme.

11.Osaline tööaeg ja osaliselt tasustatav puhkus

11.1.Töömahu ajutisel vähenemisel on ülikoolil õigus kohaliku tööinspektsiooni nõusolekul ja kokkuleppel töötajaga kehtestada töötajale kuni kolmeks kuuks aastas osaline tööaeg või saata töötaja samaks tähtajaks osaliselt tasustatavale puhkusele.

11.2.Osalise tööaja kestus ei või olla alla 60% töölepingus ettenähtud tööaja normaalkestusest ja osaliselt tasustava puhkuse ajal makstav puhkusetasu ei või olla väiksem kui 60% töölepingus ettenähtud palgamäärast.

11.3.Ülikoolil on keelatud kehtestada töötajale osalist tööaega või saata teda osaliselt tasustatavale puhkusele ajal, mil talle on ette teatatud töölepingu lõpetamisest koondamise tõttu.

12.Töölepingu lõpetamine ülikooli algatusel

12.1.Töölepingu lõpetamisest on ülikool kohustatud töötajale kirjalikult ette teatama

12.1.1.töötaja koondamisel, kelle pidev tööstaaž ülikoolis on alla viie aasta mitte vähem kui kaks kuud; 5-10 aastat - mitte vähem kui kolm kuud; üle 10 aasta mitte vähem kui neli kuud;

12.1.2.töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle mitte vähem kui üks kuu;

12.1.3.pikaajalise töövõimetuse korral mitte vähem kui kaks nädalat;

12.1.4.65-aastaseks saamisel töötajale, kelle pidev tööstaaž ülikoolis on alla 10 aasta kaks kuud; 10-20 aastat - kolm kuud; üle 20 aasta neli kuud.

12.2.Ametiühingu liikmega töölepingu lõpetamisel eelmises punktis ettenähtud aluste! on ülikool kohustatud kirjalikult ette teatama eelmises punktis ettenähtud tähtaegadel ametiühingule, näidates ära lepingu lõpetamise põhjuse ning tehes teatavaks abinõud, mis on tarvitusele võetud töötaja edaspidiseks tööga kindlustamiseks.

12.3.Usaldusisikuga töölepingu lõpetamisel koondamise või mittevastavuse tõttu on ülikool kohustatud töötajale ja ametiühingule kirjalikult ette teatama punktides 12.1 ja 12.2 ettenähtud tähtaegadest üks kuu varem.

12.4.Ülikool on kohustatud võimaldama töötajale asjakohaseid selgitusi töölepingu lõpetamise põhjustest. Töötajal on õigus selgituste saamiseks saata enese asemel või võtta enesega kaasa usaldusisik.

12.5.Ametiühingul on õigus nõuda ning ülikooli esindajal on kohustus esitada töölepingu lõpetamisel töötaja koondamise või ametikohale mittevastavuse tõttu täiendavaid andmeid töölepingu lõpetamise põhjuste kohta - majanduslikud arvutused, töötajate mittevastavust oma ametikohale tõendavad otsused, protokollid, testid jms.

13.Töölepingu lõpetamine koondamise tõttu

13.1.Töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu lähtub ülikool põhimõttest, et tööle jäämise eelisõigus on eelkõige usaldusisikutel, seejärel töötajatel, kes töötavad ülikoolis põhikohaga. Põhikohaga töötavatest isikutest eelistatakse paremate tööalaste näitajatega isikuid Võrdsete tööalaste näitajate komal eelistatakse töötajaid, kes on ülikooli süül saanud kutsehaiguse või töövigastuse, kes on kauem töötanud ülikoolis, kellel on ülalpeetavaid, kes täiendavad oma kutseoskusi ja teadmisi eriharidust andvas õppeasutuses.

13.2.Pensionieelses eas töötajaid (kuni viis aastat enne pensioniea saabumist) tohib muude võrdsele tingimuste korral koondada viimases järjekorras.

13.3.Ülikoolil on keelatud teatada töötajale tema koondamisest ette ajal, mil talle on kehtestatud osaline tööaeg või ta on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele

13.4.Ülikool on kohustatud vabade kohtade tekkides koondatud töötaja tema kirjalikul soovil kuue kuu jooksul tööle võtma.

13.5.Eelmises punktis nimetatud kirjalikke sooviavaldusi informatsiooni saamiseks vabade töökohtade kohta hoitakse ülikooli personaliosakonnas.

14.Koondamise tõttu töölepingu lõpetamise peatamine

14.1.Ametiühing võib töölepingu lõpetamise peatada kuni üheks kuuks, kui ülikool on ette teatanud 10-20 töötajale töölepingu lõpetamisest töötajale koondamise tõttu kolme kuu jooksul ja vabanevate töötajate tööle paigutamine ei ole tagatud.

14.2.Ametiühing võib töölepingu lõpetamise peatada kuni kaheks kuuks, kui ülikool on ette teatanud enam kui 20 töötajale töölepingu lõpetamisest töötajate koondamise tõttu kolme kuu jooksul ja vabanevate töötajate toole paigutamine ei ole tagatud.

14.3.Töölepingu lõpetamise peatamiseks esitab ametiühing ülikoolile vastava teatise, milles näitab

14.3.1.põhjuse, miks töölepingute lõpetamine peatatakse;

14.3.2.töötaja(d), kelle töölepingu lõpetamine peatatakse;

14.3.3.töölepingu lõpetamise peatamise ajavahemiku.

14.4.Punktides 14.1 ja 14.2 nimetatud aluse äralangemisel tühistab ametiühing koondamise peatamise.

15.Töötaja õigused töölepingu lõpetamisel koondamise või tervise tõttu

15.1.Ülikool võimaldab töötajal, kelle pidev tööstaaž ülikoolis on vähemalt viis aastal nina kellega on kavas lõpetada tööleping koondamise tõttu, osaleda etteteatamisaja jooksul kuni 10 päeva ametiühingu poolt või selle osalusel korraldatavatel kursustel, kooskõlastades selle eelnevalt töö vahetu korraldajaga.

15.2.Töötajal, kelle pidev tööstaaž ülikoolis on vähemalt viis aastat ning kellega on kavas lõpetada tööleping koondamise või tervise tõttu, on kooskõlastatult töö vahetu korraldajaga õigus töölepingu lõpetamise etteteatamisaja jooksul uue töökoha otsimiseks puududa töölt kuni neh tundi nädalas palga säilitamisega.

IV peatükk

16. Palgakorraldus

16.1.Ülikool püüab töö tasustamisel pakkuda tööjõuturul samaväärse töö eest makstavaid konkurentsivõimelisi palku.

16.2.Töötasustamise põhimõtete muutmisel konsulteerib ülikool ametiühinguga.

16.3.Ametiühingul on õigus esitada ettepanekuid palgakorralduse täiustamiseks.

16.4.Ametiühingul on õigus saada palgaanalüüsideks töötajale rühmade (mitte vähem kui viis töötajat) palgaandmeid ametikohtade, struktuuriüksuste jne lõikes.

17.Miinimumkuupalgamäärad

17.1.Kõrgharidusega spetsialisti miinimumkuupalgamäär kõrgharidust nõudval tööl ülikoolis on 4000 krooni.

17.2.Arvestades raamatukogu eelarvevahendite ebapiisavust, on ülikooli raamatukogus kõrgharidust nõudval ametikohal töötava kõrgharidusega spetsialisti miinimumkuupalgamäär kuni 31. detsembrini 2000. a 3200 krooni.

17.3.Pooled kohustuvad elukalliduse kasvu ja ülikooli prognoositavat eelarvet arvestades alustama läbirääkimisi punktis 17.1 toodud miinimumkuupalgamäära muutmiseks ülikooli 2001. a eelarve koostamise käigus.

 

 

18.Töö tasustamine eritingimustes tehtud töö eest

18.2.Töötajale võib maksta lisatasu kõrgemapalgalise töötaja asendamise eest asendatava ja asendaja palgamäärade vahe ulatuses juhul, kui asendamist ei hüvitata muul viisil.

19.Palkade maksmine

19.1.Palkade maksmisel lähtutakse Tartu Ülikooli palgaeeskirjast. Töötajale palga maksmisega sularahas või ülekandega töötaja palgaarvele viivitamise eest maksab ülikool töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast.

19.2.Töötajal on õigus omal soovil saada andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva palga kohta.

19.3.Kalendriaasta lõpul on ülikool kohustatud andma töötajale kirjaliku teatise töötajale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva palga koostisosade (põhipalga, lisatasude ja juurdemaksete), samuti tema palgast kinnipeetud summade ning sellest makstud maksude kohta.

V peatükk

20.Tööaeg

20.1. Töötaja tööpäeva alguse ja lõpu kellaaeg kokkuleppel töö vahetu korraldajaga on:

20.1.1.esmaspäevast neljapäevani kell 7.00 ja kell 16.00, reedel kell 7.30 ja kell 16.00;

20.1.2.esmaspäevast neljapäevani kell 7.30 ja kell 16.30, reedel kell 7.30 ja kell 16.00;

20.1.3.esmaspäevast neljapäevani kell 8.00 ja kell 17.00, reedel kell 8.00 ja kell 16.30;

20.1.4.esmaspäevast neljapäevani kell 8.30 ja kell 17.30, reedel kell 8.30 ja kell 17.00;

20.1.5.esmaspäevast neljapäevani kell 9.00 ja kell 18.00, reedel kell 9.00 ja kell 17:30.

20.2.Töötajale puhkamiseks ja einetamiseks antav vaheaeg ehk lõuna on üks tund, reedel 30 minutit, ajavahemikus 12.00 kuni 14.00 ja see antakse mitte hiljem kui pärast viis tundi kestnud töötamist.

20.3.Riiklike pühade eelsetel päevadel lõpeb töö kell 12.00.

20.4.Õppejõudude ja teadurite tööaja korraldus sõltub õppetöö korraldusest.

20.5.Osalise tööajaga töötaja töötunnid päevas määratakse kindlaks töölepingus.

20.6.Töötajatel, kelle tööpäeva pole töö iseloomu tõttu võimalik riiklikule pühale eelneval päeval lühendada, võrdsustatakse töötamine üle ettenähtud aja töötamisega riiklikul pühal ja tasustatakse vastavalt.

21.Vabad päevad

21.1.Töötajale võimaldatakse aasta jooksul kooskõlastatult töö vahetu korraldajaga:

21.1.4.lühiajalise haiguse puhul kuni kolm vaba päeva;

21.1.5.doonorluse puhul kuni üks vaba päev.

21.2.Eelmises punktis nimetatud juhtudel säilitatakse töötajale palk.

22.Puhkus

22.1.Töötajale antakse põhipuhkust, lisapuhkust, vanemapuhkust ja palgata puhkust vastavail puhkuseseadusele ja Tartu Ülikooli puhkuse-eeskirjale.

22.2.Ülikooli otsusel või vastavalt töölepingule antakse töötajale lisapuhkust kuni seitse kalendripäeva täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest.

23.Puhkusetasu maksmine

23.1.Puhkusetasu makstakse töötajale hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust täies ulatuses.

23.2.Töötaja, kellele ei makstud puhkusetasu eelmise punktis ettenähtud ajal, on õigus saada puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra

23.3.Kui töötajal pole oma tööülesannete tõttu võimalik saada eelmises punktis nimetatud puhkuse pikendamist vahetult pärast puhkuse lõppu, antakse see talle isikliku avalduse alusel sobival ajal tööaasta jooksul.

VI peatükk

24.Ülikooli ja töötaja kohustused

24.1.Ülikool ja töötajad on kohustatud tegema ohutu töökeskkonna nimel koostööd

24.2.Ülikooli esindaja ja töötaja on kohustatud töölepingu sõlmimisel jälgima, et kokkulepe sõlmitaks ainult nende tööde kohta, mille tegemiseks on töötaja saanud või saab tööohutusalase väljaõppe.

24.3.Ülikool on kohustatud

24.3.1.tagama töö korraldamisel ohutud ja tervislikud töötingimused vastavail tööohutusalastele õigusaktidele, nende puudumisel aga võtma tarvitusele abinõud.

24.3.2.viima läbi süstemaatilisi töökeskkonna sisekontrolli;

24.3.3.tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist;

24.3.4.andma töötajale ettenähtud isikukaitserõivad. -jalatsid ja muud -vahendid ning korraldama isikukaitsevahendite kasutamise alase väljaõppe enne töötaja tööle asumist, kui töölaad seda nõuab;

24.3.5.mitte rakendama töötajat töödel, mille tegemiseks tal ei ole vastavat väljaõpet

24.3.6.tagama töökeskkonnaalaste õigusaktide kättesaadavuse ja nõudma töötajatelt nende täitmist.

24.4.Töötaja on kohustatud

24.4.1.osalema ohutu töökeskkonna loomisel;

24.4.2.täitma kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;

24.4.3.keelduma töölepinguvälisest tööst, mille tegemiseks ta ei ole saanud vastavat väljaõpet;

24.4.4.kasutama õnnetuste ja tervisekahjustuste vältimiseks isikukaitsevahendeid ja hoidma need töökorras;

24.4.5.vastavalt väljaõppele tagama, et töö ei ohustaks tema enda või teiste elu ja tervist ning keskkonda;

24.4.6.täitma ülikooli, ülikooli esindaja ja töökeskkonna järelevalvet teostavate isikute seaduslikke korraldusi;

24.4.7.teatama ohtlikust olukorrast, tööõnnetusest või selle tekkimise ohust viivitamatult oma töö vahetule korraldajale või ülikooli esindajale.

25.Ülikooli ja töötaja õigused

25.1.Töötajal on õigus

25.1.1.keelduda tööst või peatada töö, mis kahjustab tema enda või teiste isikute elu ja tervist, teatades sellest viivitamatult oma töö vahetule korraldajale;

25.1.2.saada teavet töökeskkonna ohuteguritest ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest.

25.2.Ülikoolil on õigus määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses ettenähtud korras.

26.Töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu

26.1.Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kaks aastat.

26.2.Töökeskkonnavoliniku valimise korraldab struktuuriüksuse juht kooskõlastatult töökeskkonnaspetsialistiga.

26.3.Töökeskkonnanõukogu on ülikooli ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.

26.4.Töökeskkonnanõukogu moodustatakse 8-liikmelisena, kellest pooled nimetab ülikool ning pooled valitakse töökeskkonnavolinike poolt. Valimised loetakse toimunuks, kui neist võttis osa vähemalt 50% töökeskkonnavolinikest.

26.5.Ülikool on kohustatud tagama töökeskkonnavolinikule võimaluse oma ülesannete täitmiseks põhitöö ajal vähemalt kaks tundi nädalas.

26.6.Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme täienduskoolituse korraldab ülikool ja selleks ajaks säilitab ülikool töökeskkonnavolinikule palga.

26.7.Töökeskkonnavolinikul on õigus saada tulemuslikult täidetud ülesannete eest viis päeva lisapuhkust töökeskkonna spetsialisti ja struktuuriüksuse juhi ettepanekul.

27.Töötervishoid

27.1.Pooled kohustuvad pöörama rohkem tähelepanu töötajate tervisele ja heaolule ning jätkavad läbirääkimisi, et leida töötervishoiufunktsioonide, sealhulgas töötervishoiuteenistuse täitmiseks ülikoolis optimaalne lahendus.

27.2.Kui tööruumide temperatuur on madalam kui 18°C, on ülikool kohustatud töö ümber korraldama. Kui see ei ole võimalik, tuleb töötajad nende nõudel töölt ära lubada

27.3.Taotluse töö ümberkorraldamiseks eelmises punktis nimetatud alusel esitavad usaldusisik ja töökeskkonnavolinik ühiselt struktuuri üksuse juhile, lisades ruumi(de) temperatuuri, mõõtmise tulemused ja töötajate nimekirja, kelle osas ümberkorraldust taotletakse.

VII peatükk

28.Tööalane koolitus

Tööalane koolitus on täienduskoolitus või ümberõpe ameti- või töökohal töötamiseks vajalike ameti-, kutse- ja erialaste teadmiste omandamiseks, kvalifikatsiooni tõstmiseks; samuti täiendõpe usaldusisiku, töökeskkonnavoliniku, kollektiivläbirääkimistes osaleja vms. ülesannete täitmiseks.

29.Õppepuhkus

29.1.Töötajal on avalduse ja koolitusasutuse teatise alusel õigus saada koolituses osalemiseks õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäeva-aastas palga säilitamisega.

29.2.Ülikooli valitsuse liikmetele ja ametiühingu juhatuse liikmetele võimaldatakse aastas täiendavat tööalast juhtimiskoolitust kuni 30 akadeemilise tunni ulatuses palga säilitamisega.

29.3.Soovist saada Õppepuhkust teatavad töötajad ülikoolile ette vähemalt kaks nädalat enne taotletava õppepuhkuse algust.

30.Õppepuhkuse andmise edasilükkamine

30.1.Ülikoolil on õigus töötajale õppepuhkuse andmine edasi lükata juhul, kui üle 10% struktuuriüksuse töötajatest on samal ajal õppepuhkusel

30.2.Ülikool informeerib töötajat õppepuhkuse edasilükkamisest ühe nädala jooksul töötaja avalduse saamisest arvates.

30.3.Õppepuhkuse andmise edasilükkamiseks kuni kahe nädala võrra on vajalik usaldusisiku nõusolek, rohkem kui kahe nädala võrra ametiühingu juhatuse nõusolek

31.Õppejõududele tööülesannete täitmisest vaba semester

Ülikooli korralistel õppejõududel on vastavalt ülikooli poolt kehtestatud korrale õigus viie aasta jooksul ühele tööülesannetest vabale semestrile ametipalga säilitamisega, et täiendada oma kutseoskusi või teha muud loometööd.

VIII peatükk

LÕPPSÄTTED

32.Jõustumine ja kehtivus

32.1.Kollektiivleping jõustub selle allakirjutamise hetkel.

32.2.Kollektiivleping kehtib ühe aasta alates selle jõustumisest. Kollektiivlepingu kehtivus; võidakse poolte kokkuleppel pikendada .

32.3.Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma selles ettenähtud tingimusi, pidama töörahu, mitte avaldama survet kehtiva kollektiivlepingu tingimuste muutmiseks või tühistamiseks.

32.4.Kollektiivlepingu kehtivuse lõppedes on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi, välja arvatud kohustus pidada töörahu.

33.Avalikustamine

33.1.Kollektiivleping avaldatakse ülikooli ajalehes ja ametiühingu koduleheküljel

33.2.Struktuuriüksuste juhid on kohustatud tutvustama kollektiivlepingul nii ülikooli senistele kui ka uutele töötajatele nende tööle asumisel.

34.Muutmine ja täiendamine

34.1.Kollektiivlepingut muudetakse ja täiendatakse poolte kokkuleppel.

34.2.Lepingu muutmist ja täiendamist taotlev pool esitab kirjaliku ettepaneku, millele teine pool on kohustatud kirjalikult vastama hiljemalt kuu ajajooksul vastava ettepaneku saamisest arvates ning vajadusel lepivad pooled kokku läbirääkimiste alustamises.

35.Täitmise kontrollimine

35.1.Kollektiivlepingu täitmist kontrollivad kummagi poole kolm volitatud esindajat

35.2.Kontrolli tulemuste kohta koostatakse ühisprotokoll, mille tekst avaldatakse ülikooli ajalehes.

35.3.Pooled võimaldavad teineteisel takistamatult saada kollektiivlepingu täitmise kontrollimiseks vajalikku teavet.

35.4.Usaldusisikul on õigus kontrollida kollektiivlepingu täitmist struktuuriüksus(t)es. mille töötajad on ta usaldusisikuks valinud.

35.5 Ametiühing vaatab viivitamatult läbi ülikooli teabe ja pretensioonid kollektiivlepingu töötajate poolt mittetäitmise kohta ning teatab ülikoolile tarvitusele võetud abinõudest.

35.6 Ülikool kuulab ära ametiühingu poolt esitatud nõudmised ja annab ametiühingule teada tarvidusele võetud abinõudest.

36. Täitmisel tekkivate vaidluste lahendamine

36.1. Ülikooli struktuuriüksuses kollektiivlepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse struktuuriüksuse juhi ja usaldusisikute vahel läbirääkimiste teel.

36.2. Läbirääkimiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad.

36.3. Kui struktuuriüksuse juht ja usaldusisik jäävad eriarvamusele, jätkuvad läbirääkimised ametiühingu juhatuse ja rektori poolt selleks volitatud esindajate vahel.

37.Järgmise kollektiivlepingu sõlmimise kord

37.1 Kollektiivlepingu projekti valmistab ette läbirääkimiste algataja ja esitab selle kirjalikult teisele poolele koos teatega, et soovib alustada läbirääkimisi.

37.2 läbirääkimiste pidamiseks määravad pooled oma esindajad.

37.3 Pooled alustavad läbirääkimisi kahe nädala jooksul pärast vastava teate saamist.

37.4. Läbirääkimised toimuvad poolte vahel eelnevalt kokkulepitud aja jooksul. Läbirääkimiste pidamiseks tööajal vabastatakse nende esindajad poolte kokkuleppel põhitööst palga säilitamisega.

37.5.Pooltel on õigus kaasata läbirääkimistele ja kollektiivlepingu koostamisele asjatundjaid ja eksperte ning moodustada pariteedi alusel töörühmad. Asjatundjate ja ekspertide kutsumisega seotud kulud kannab neid kutsunud pool.

37.6.Kummalgi poolel on õigus saada teiselt poolelt läbirääkimisobjekti kohta vajalikku informatsiooni. Läbirääkimisi pidav pool, kes viitab läbirääkimiste käigus mingile dokumendile, teeb selle ka teisele poolele viimase nõudel kättesaadavaks.

37.7.Läbirääkimistel osalevate poolte esindajad peavad hoidma neile teatavaks saanud töö- või ametisaladusi.

37.8.Läbirääkimistel osalevate poolte esindajaid ei või läbirääkimiste ajal distsiplinaarkorras karistada ega ülikooli algatusel nendega töölepingut lõpetada.

37.9.Läbirääkimiste kohta koostatakse protokoll, mille mõlemad pooled peavad heaks kiitma

37.10.Läbirääkimised loetakse lõppenuks, kui mõlema poole volitatud esindajad on allkirjastanud kollektiivlepingu või kui üks pool on teisele poolele kirjalikult teatanud, et ta lõpetab läbirääkimised.

38. Vastutus

Kollektiivlepingus ettenähtud kohustuste mittetäitmisel kannab lepingut rikkunud pool vastutust seaduses ettenähtud korras.

Tartu Ükilool - J. Aaviksoo (Rektor)

Tartu Ülikooli Ametiühing - A. Jakobson (Esimees)