Kollektiivleping nr 20

Kollektiivleping on sõlmitud 28. detsembril 2022. a Tartus.

1. Kollektiivlepingu pooled

1.1. Tööandja

1.2. Töötajate esindaja

1.3. Töötajate esindaja

2. Kollektiivlepingu dokumendid

2.1. Käesoleva kollektiivlepingu dokumendid koosnevad käesolevast kollektiivlepingu põhidokumendist ja kollektiivlepingu lisadest, milles lepitakse kokku kollektiivlepingu sõlmimise ajal ja/või pärast kollektiivlepingu sõlmimist ning mis on kollektiivlepingu lahutamatuteks osadeks ja moodustavad koos kollektiivlepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel.

2.2. Kollektiivlepingul on sõlmimise ajal järgmised lisad:

Lisa 1 - Haridusasutuste töötajate töötasu kokkulepe;
Lisa 2 - Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna haldusalas tegutsevate haridusasutuste (edaspidi ..haridusasutused” või ..haridusasutus”) nimekiri;
Lisa 3 - Ühiskomisjoni koosseis.

3. Kollektiivlepingu sisu ja eesmärk

3.1. Kollektiivlepingus lepivad pooled kokku haridusasutuste (lisa 2) töötajatele töösuhetes rakenduvates tingimustes, töötajaid esindavatele isikutele selleks tegevuseks tagatavates tingimustes ja nende täiendavates tagatistes.

3.2. Kollektiivleping on sõlmitud eesmärgiga aidata kaasa haridusasutustes heade töösuhete ja kaasaegse töökorralduse loomisele.

3.3. Kollektiivlepingu sõlmimise eesmärgi saavutamiseks informeerivad ametiühing ja haridusasutuste juhid (edaspidi ..tööandja esindaja” või koos ..tööandja esindajad”) üksteist töötajate täiend- ja ümberõppe võimalustest ning kvalifikatsiooninõudeid ja töötajate huve puudutavatest küsimustest, samuti haridusasutuste arengukavadest.

4. Kollektiivlepingu tähtaeg

5. Töölepingu sõlmimine

5.1. Tööandja esindaja ja tööleasuja sõlmivad enne töötaja tööle asumist kirjaliku töölepingu, välja arvatud
seaduses ettenähtud juhtudel. Tööleping vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks eksemplar antakse töötajale, teine jääb tööandja esindajale. Enne töötaja tööle lubamist tutvustab tööandja esindaja talle töösisekorda (töökorralduse reegleid vms), kehtivaid kollektiivlepinguid, töötervishoiu- ja tööohutuse alaseid nõudeid ning ametiühingu esindajat või töötajate valitud esindajat (usaldusisik) ja töökeskkonnavolinikku.

5.2. Töölepingu võib sõlmida elektroonilises vormis. Mõlema poole valdusesse peab sellisel juhul jääma mõlema poole digitaalallkirjaga fail. Tööleping loetakse sõlmituks viimase digitaalallkirja andmise hetkest või töölepingus kokkulepitud ajast.

5.3. Töötajal on õigus enne töölepingule allakirjutamist pöörduda haridusasutuse ametiühingu valitud esindaja või usaldusisiku poole konsultatsiooni saamiseks.

6. Töötasu komponendid, töötasu arvutamise viis ja maksmise kord

6.1. Töötaja töötasu koosneb baastöötasust ja kokkulepitud täiendavatest töötasu komponentidest.

6.2. Tööandja esindaja ja töötaja lepivad töölepingus kokku baastöötasuna töötasu kuumäära (brutotasu), mis sõltub töötaja tööalasest meisterlikkusest, tööülesannete keerukuse astmest, töötasu kuualammäärast, töötaja kvalifikatsioonist ja atesteerimisel omistatud ametijärgust ning tööajast (ametikoha suurusest).

6.3. Tööandja esindaja ja töötaja lepivad töölepingus kokku teatud töölepingujärgsete tööülesannete täitmisel makstavad töötasu täiendavad komponendid, mille suurus lepitakse kokku, arvestades käesolevas kollektiivlepingus ette nähtud alammäärasid või haridusasutuses kehtivaid üldisi reegleid. Töötasu täiendavad komponendid on ette nähtud klassijuhatamise eest ja juhul, kui kontakttundide arv ületab baastöötasu sees ette nähtud kontakttundide arvu, või muudel haridusasutuses kokkulepitud juhtudel. Haridusasutuses võidakse kohaldada käesolevas punktis sätestatust soodsamaid tingimusi.

6.4. Kui töötaja täidab tööandja esindaja ettepanekul täiendavaid tööülesandeid, maksab tööandja töötajale täiendavat töötasu (lisatasu). Täiendava tööülesande täitmises ja selle eest makstavas lisatasus lepivad tööandja esindaja ja töötaja kokku eraldi.

6.5. Kui töötaja töötab tulemuslikumalt, kui seda saab temalt tavapäraselt oodata ja haridusasutuses on kehtestatud tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest, siis võib tööandja esindaja eelarves rahaliste vahendite olemasolul maksta töötajale tulemustasu.

6.6. Tööandja esindaja võib eelarveliste rahaliste vahendite olemasolul maksta töötajale tööandja esindaja ühekordse otsuse alusel preemiat lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest. Tööandja esindaja peab preemia maksmisel välja tooma selle maksmise põhjuse.

6.9. Kui töötaja tööaeg langeb riigi- või rahvuspühale, maksab tööandja töö eest 2kordset töötasu. Tööandja esindaja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja hüvitab riigi- või rahvuspühal töötamise vaba aja andmisega samas ulatuses.

6.10. Üldjuhul annab tööandja töötajale punktides 6.7. - 6.9. nimetatud juhtudel vaba aega samas kuus, mil tekkis vaba aja andmise kohustus. Kui töötajale antakse vaba aega, siis ei maksta punktis 6.7. - 6.9. nimetatud juhtude esinemise ajal töötasu, vaid töötasu makstakse vaba aja eest, kuid töötajale makstav töötasu ei või olla väiksem töötasust, mida töötaja oleks saanud siis, kui töötasu oleks makstud töö tegemise ajal.

6.11. Töötaja alatisel üleviimisel teisele töökohale (ametikohale) või ümberpaigutamisel teise töö tegemise kohta tööandja algatusel, kui selle tõttu väheneb töötaja töötasu kuumäär temast mitteolenevatel põhjustel, säilitatakse töötajale keskmine töötasu kahe kuu jooksul, arvates üleviimise või ümberpaigutamise päevast, v.a juhul, kui linnavalitsus korraldab asutust ümber ja töötaja on ümberkorraldamise käigus koondamissituatsioonis ning talle pakutakse teist tööd ja ta on nõus üleviimise ja pakutava töökoha töötingimustega.

6.12. Tööandja esindaja otsustab, kaasates töötajaid esindava isiku ja arvestades haridusasutuse eelarvet, töötajale toetuste ja hüvitiste maksmise. Toetuste ja hüvitiste maksmise alused peavad olema ette nähtud haridusasutuse töösisekorras (töökorralduse reeglites vms) lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest.

6.13. Töötajale makstakse töötasu (sh lisatasu) üks kord kuus hiljemalt töötatud kuule järgneva kuu 10. kalendripäeval (edaspidi ..palgapäev”) pangaülekandega töötaja määratud pangakontole. Tööandja on kohustatud tagama töötasu kättesaamise töötajaga töölepingus kokkulepitud palgapäeval. Lisatasu ja tulemustasu võib üle kanda enne palgapäeva.

6.14. Töötasu maksmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,05% maksmisele kuuluvast summast. Viivis kuulub väljamaksmisele koos järgmise kuu töötasuga.

6.15. Tööandja peab töötaja töötasult kinni ja kannab üle seadusest ja töötaja avaldusest tulenevad maksud ja maksed. Töötaja peab esitama asjakohase taotluse 10 tööpäeva enne palgapäeva. Tulumaksuvaba miinimumi arvestamiseks tuleb töötajal tööleasumisel esitada kirjalik taotlus 10 tööpäeva enne esimest palgapäeva ja hiljem vastavalt vajadusele.

6.16. Töötasu kuumäärade korrastamiseks haridusasutustes sõlmivad linnavalitsus ja ametiühing haridusasutuste töötajate töötasu kokkuleppe, mis on käesoleva kollektiivlepingu lisa 1.

7. Töö- ja puhkeaja tingimused

7.1. Töötaja tööaja ja puhkeaja korralduse otsustab tööandja esindaja arvestades õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

7.2.1. koolieelse lasteasutuse õpetaja viima läbi kuni 30 kontakttundi nädalas,

7.2.2. koolieelse lasteasutuse logopeed viima läbi kuni 24 kontakttundi nädalas,

7.2.3. põhikooli, ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja, logopeed, eripedagoog, ringijuht viima läbi kuni 24 arvestuslikku kontakttundi nädalas,

7.2.4. põhikooli pikapäevarühma kasvataja viima läbi kuni 30 arvestuslikku kontakttundi nädalas,

7.2.5. gümnaasiumi õpetaja viima läbi kuni 21 arvestuslikku kontakttundi nädalas,

7.2.6. kutseõppeasutuses auditoorseid loenguid pidav õpetaja viima läbi kuni 22 arvestuslikku kontakttundi nädalas,

7.2.7. kutseõppeasutuses praktilisi töid juhendav õpetaja viima läbi kuni 24 arvestuslikku kontakttundi nädalas.

7.3. Arvestuslik kontakttund on 45 minutit. Kõik tööaja sees läbiviidavad kontakttunnid tasustatakse ühtsetel alustel. Tööandja esindaja ja töötajad võivad kokku leppida, et baastöötasu eest annab töötaja täistööaja sees vähem kontakttunde. Töötajal on õigus keelduda baastöötasu eest täistööaja sees käesoleva kollektiivlepingu punktis 7.2. ette nähtud kontakttundide arvu ületavate kontakttundide andmisest. Täistööaja sees punktis 7.2. ette nähtud piirarvu ületavate kontakttundide läbiviimise eest töötasu täiendava komponendi arvutamisel ei tohi ühe kontakttunni tasu olla väiksem baastöötasu sees antud kontakttunni tasust.

7.4. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra, st tööpäev lõpeb kolm tundi enne töölepingus või töösisekorras (töökorralduse reeglites vms) ettenähtud tööpäeva lõppu. Tööpäeva lühendamise ajavahemikud arvatakse töötaja tööaja hulka ning tööandja säilitab selle aja eest töötaja töötasu.

7.5. Kui punktis 7.4. nimetatud pühadele eelnevat tööpäeva pole võimalik lühendada, hüvitatakse töötamine sellel ajal töötaja ja tööandja vahelise kokkuleppe kohaselt kas 2kordse töötasu maksmisega või vaba aja andmisega.

7.6.2. võimaluse korral üks päev- esimesest kuni neljandasse klassi mineva lapse vanemale kooliaasta esimesel päeval.

7 7. Tööandja esindajal on õigus võimalusel anda kokkuleppel töötajaga töötajale vaba aega ja maksta sel ajal töötajale tema töötasu, kui õigusaktidest ei tulene kohustust anda töötajale vaba aega makstes keskmist töötasu.

7.8. Haigestumise korral on ametiühingu liikmetest töötajatel õigus viibida üks tööpäev poolaastas ja ülejäänud töötajatel üks tööpäev aastas töötasu säilimisega kodusel ravil ilma haigusleheta.

7.9. Töötaja ajutise töövõimetuse korral maksab tööandja töötajale haiguslehe esitamisel haigushüvitisena 70% keskmisest töötasust 2. ja 3. haiguspäeva eest, kui vastava aja eest ei maksa töötajale ajutise töövõimetuse hüvitist Eesti Haigekassa.

7.11. Käesolevas kollektiivlepingus ja töötajaga sõlmitud töölepingus kokkulepitavate töö- ja puhkeaja tingimuste täpsustamiseks võivad tööandja esindaja ja haridusasutuse ametiühingu valitud esindaja sõlmida haridusasutuses kuni üheks kalendriaastaks kollektiivlepingu.

8. Puhkuse andmise tingimused

8.1. Töötajale antakse põhipuhkust töötatud aja eest kalendriaasta kohta.

8.2. Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatud vanemapuhkuse, ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg), samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda töölepingu seaduse § 19 punktis 3 nimetatud juhul ja aeg, mil tööandja on töötajale andnud vaba aega säilitades töötasu või makstes keskmist töötasu.

8.3. Kui töötaja soovib osaleda koolitusel täiskasvanute koolituse seaduse alusel, antakse töötajale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse keskmist töötasu (kalendripäevapõhine) 20 kalendripäeva eest ning 21.-30. õppepuhkuse päeva eest võib tööandja esindaja töötajale võimalusel maksta töötasu töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel. Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse töötajale täiendavat õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötasu töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära alusel. Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle 10 protsendi töötajatest või teenistujatest on samaaegselt õppepuhkusel.

8.4. Tööandja esindaja võib anda töötajale töötaja soovil tasustamata puhkust kokkulepitud ajal.

8.5. Tööandja annab töötaja soovil kuni 14 kalendripäeva kalendriaastas täiendavat tasustamata lapsepuhkust kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale, samuti hooldajale või eeskostjale kokkulepitud ajal.

8.6. Õigusaktides sätestatud põhipuhkusele lisaks antakse puhkuse ajakavas ettenähtud või tööandja esindaja ja töötaja kokkulepitud ajal täiendavat puhkust:

8.6.1. koolieelse lasteasutuse õpetajaabile, õpetajat abistavale töötajale, lapsehoidjale, kelle kalendriaasta eest saadaolev põhipuhkus on lühem kui 35 kalendripäeva, 7 kalendripäeva;

8.6.2. koolieelse lasteasutuse õpetajaabile, õpetajat abistavale töötajale, lapsehoidjale, kes töötab sobitus- või erirühmas ja kelle kalendriaasta eest saadaolev põhipuhkus on lühem kui 35 kalendripäeva, 14 kalendripäeva;

8.6.3. koolieelse lasteasutuse õpetajale, kelle kalendriaasta eest saadaolev põhipuhkus on lühem kui 56 kalendripäeva, 7 kalendripäeva;

8.6.4. Tartu Rakendusliku Kolledži, põhikooli või gümnaasiumi raamatukoguhoidjale või raamatukogu juhatajale, kelle kalendriaasta eest saadaolev põhipuhkus on lühem kui 35 kalendripäeva, 7 kalendripäeva.

8.7. Punktis 8.6. ettenähtud puhkust on võimalik kasutada pärast põhipuhkuse kasutamist sama kalendriaasta eest sama kalendriaasta sees. Kui töötaja ei kasuta täiendavat puhkust samal kalendriaastal, siis puhkusenõue aegub kalendriaasta viimasel päeval.

8.8. Hariduse Tugiteenuste Keskuse juhataja ja tugispetsialistide põhipuhkus on 56 kalendripäeva.

8.9. Kui töötaja soovib jääda puhkuse ajal töövõimetuslehele ja saada ravikindlustuse seaduses ette nähtud hüvitist, tuleb töötajal esitada töövõimetuslehe esimesel päeval taotlus puhkuse katkestamiseks.

8.10. Puhkuse ajakava tehakse töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Töötaja, kellele ei ole tehtud puhkuse ajakava eelnimetatud ajal teatavaks, valib omale sobiva puhkuse aja ise, teavitades tööandja esindajat soovitud puhkuse ajast kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil vähemalt 14 kalendripäeva ette.

8.11. Kui on vajadus välja selgitada töötaja saadaoleva põhipuhkuse või täiendava puhkuse pikkus lühema aja eest kui üks kalendriaasta, jagatakse töötajale ühe kalendriaasta kohta ettenähtud põhipuhkuse või täiendava puhkuse päevade arv vastava kalendriaasta kalendripäevade arvuga ning korrutatakse puhkuse andmise õiguse aluseks olevale ajale vastava kalendripäevade arvuga. Tulemus ümardatakse ülespoole päevade täisarvuks. Kasutamata puhkuse hüvitamiseks töölepingu lõppemisel ümardatakse päevade arv kaks kohta pärast koma, kasutades üldtuntud ümardamisreeglit.

8.12. Käesolevas kollektiivlepingus ja töötajaga sõlmitud töölepingus kokkulepitud puhkuse andmise tingimuste täpsustamiseks võivad tööandja esindaja ja ametiühingu valitud esindaja sõlmida haridusasutuses kuni üheks kalendriaastaks kollektiivlepingu.

9. Töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel

9.1. Ametiühingu liikmest töötaja töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu makstakse talle toetust töötasu ühe kuumäära ulatuses lisaks seaduses ettenähtule, kui tema tööstaaž Tartu Linnavalitsuse haridus-osakonna haldusalas tegutsevates haridusasutustes on kokku vähemalt 10 (kümme) aastat. Töötaja peab olema enne ülesütlemisavalduse saamist olnud vähemalt 3 aastat ametiühingu liige.

9.2. Kui töötajal jääb vanaduspensioniea saabumiseni kaks või vähem aastat ning tema tööleping öeldakse üles koondamise tõttu, võib tööandja võimalusel poolte kokkuleppel maksta töötajale pärast töölepingu lõppemist toetust (eelpension) kuni töötaja vanaduspensionile jäämiseni igakuiselt TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära ulatuses.

9.3. Asutuse töö reorganiseerimisel, s.h. alluvuse, omaniku või omandivormi muutmisel või ümberkorraldamisel, arvatakse pideva tööstaaž! hulka vaheaegadeta töötamine asutuses, mille õigusjärglaseks on asutus, kus töötaja enne reorganiseerimist või ümberkorraldamist töötas.

9.4. Töötaja uuesti tööle asumisel sama tööandja juures kuni kuue kuu jooksul pärast töölepingu lõppemist arvatakse pideva tööstaaži hulka enne töölepingu lõppemist sama tööandja juures vaheaegadeta töötatud aeg, kui tööleping lõpetati koondamise (TLS § 89), pikaajalise töövõimetuse (TLS § 88 lg 1 p 1) või tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise (TLS § 91 lg 2) tõttu.

9.5. Tööandja esindaja väljastab töölepingu lõppemisel töötaja soovil töötajale tõendi töötamise kohta, kus tuuakse välja haridusasutuses töötamise aeg ning täidetud töökoha (ametikoha) nimetus, kui töötaja seda soovib.

10. Ametiühingute liikmete esindajate tegevuse tingimused ja nende täiendavad tagatised

10.1. Ametiühingu liikmetel on õigus igas haridusasutuses valida ametiühingu esindaja.

10.2. Tööandja esindaja võimaldab ametiühingu valitud esindajaga sõlmitud kokkuleppe alusel viimasel oma kohustuste täitmiseks ruumide, trüki-, paljundus- ja sidevahendite tasuta kasutamise.

10.4. Tööandja esindaja võimaldab ametiühingu valitud esindajale kollektiivlepingu pooleks oleva ametiühingu esitatud kirjalike kutsete alusel kalendriaastas vähemalt viis tööst vaba tasustatud päeva osalemiseks ametiühingu korraldatavas koolituses või ametiühingu organite töös. Taotlus koolitusest osavõtuks tuleb tööandjale esitada vähemalt viis tööpäeva enne koolituse algust.

10.5. Tööandja esindaja informeerib üheaegselt kirjalikult töötajat ja ametiühingu valitud esindajat, kui töötaja tööleping öeldakse üles koondamise tõttu ning töötaja oli ametiühingu liige.

10.6. Ametiühingut esindavatele isikutele võidakse haridusasutuses ette näha täiendavaid tagatisi tööandja esindaja ja ametiühingu valitud esindaja vahel sõlmitavas kollektiivlepingus.

11. Kollektiivlepingu muutmine ja peatamine

11.1. Kehtiva kollektiivlepingu tingimusi võib muuta poolte kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui kollektiivlepingu tingimuste muutumine on tingitud õigusaktide muutumisest Kui kollektiivlepingu kokkulepe on vastuolus muutunud õigusaktiga, kohaldatakse kollektiivlepingu asemel õigusakti sätteid.

11.2. Ühe poole esitatud kirjaliku taotluse kollektiivlepingu tingimuste muutmiseks või kollektiivlepingu peatamiseks vaatab teine pool läbi ja pooled alustavad selle alusel läbirääkimisi seitsme kalendripäeva jooksul taotluse saamisest.

11.3. Kollektiivlepingu muudatused ja peatamine vormistatakse kirjalikult käesoleva kollektiivlepingu lisana ja need jõustuvad mõlema poole poolt allakirjutamise päevale järgnevast päevast või poolte kokkuleppega määratud ajal.

11.4. Läbirääkimised uue kollektiivlepingu sõlmimiseks algavad hiljemalt neli kuud enne kehtiva kollektiivlepingu kehtivuse aja lõppu.

12. Kollektiivlepingu täitmise kontrollimine

Kollektiivlepingu täitmisega seotud kaebuste lahendamiseks moodustatakse poolte vahel 4-liikmeline ühiskomisjon, mille koosseisus on kaks liiget linnavalitsuse poolt ja kaks liiget ametiühingu poolt. Ühiskomisjoni koosseis määratakse kollektiivlepingu lisas 3. Ühiskomisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. Ühiskomisjoni tööd juhib vaheldumisi ametiühingu-ja linnavalitsusepoolne liige.

13. Lõppsätted

13.1. Linnavalitsus, ametiühing ja tööandja esindaja lähtuvad käesolevast kollektiivlepingust nii töösuhetes töötajatega kui töösuhteid puudutavate strateegilist mõju avaldavate otsuste tegemisel.

13.2. Haridusasutuste juhid on kohustatud lisama töötajate töölepingu dokumenti viite kollektiivlepingu kohaldatavuse kohta töölepingutele vastavalt töölepingu seaduse § 5 lg 1 p-le 12.

13.4. Käesolevas kollektiivlepingus reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi territooriumil kehtivatest õigusaktidest.

13.5. Kollektiivlepingu tähtaja möödumisel loetakse, et kollektiivleping on muutunud tähtajatuks, kui kumbki kollektiivlepingu pool ei teata vähemalt kolm kuud enne kollektiivlepingu tähtaja möödumist kirjalikult teisele poolele, et ta ei soovi lepingu pikenemist. Kollektiivlepingu tähtajatuks muutumise korral on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni või kollektiivlepingu lõppemiseni selle ülesütlemise tõttu kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi. Tähtajatu kollektiivlepingu võib kumbki lepingupool üles öelda, teatades sellest teisele poolele vähemalt kuus kuud ette. Alates kollektiivlepingu ülesütlemisest teatamisest lõpeb kollektiivlepingust tulenev töörahu pidamise kohustus.

13.6. Kollektiivleping on koostatud eesti keeles kolmes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest igale poolele jääb üks eksemplar.

13.7. Ametiühing kohustub esitama kollektiivlepingu Sotsiaalministeeriumile registreerimiseks.

Haridusasutuste töötajate töötasu kokkulepe

Linnavalitsus ja ametiühing sõlmivad alljärgneva haridusasutuste töötajate töötasu kokkuleppe töötasu alammäärade kohta Tartu linna koolieelsetes munitsipaallasteasutustes, munitsipaalüldhariduskoolides, Tartu Rakenduslikus Kolledžis ja Hariduse Tugiteenuste Keskuses:

1. Koolieelses lasteasutuses töötava õpetaja töötasu kuualammäär (brutotasu) täistööajaga töötamisel vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele on alates 01.01.2023. a järgmine:

1) pedagoog 1575 eurot;
2) vanempedagoog, magistrikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga pedagoog 1749 eurot.

2. Koolieelses lasteasutuses töötava kvalifikatsiooninõuetele vastava logopeedi ja eripedagoogi töötasu kuualammäär (brutotasu) täistööajaga töötamisel on alates 01.01.2023. a 1749 eurot.

3. Koolieelses lasteasutuses töötava õpetaja abi, õpetajat abistava töötaja ja lapsehoidja töötasu kuualammäär (brutotasu) täistööajaga töötamisel on alates 01.01.2023. a 1000 eurot.

4. Põhikooli, gümnaasiumi ja Tartu Rakendusliku Kolledži pedagoogi töötasu kuualammäär (brutotasu) täistööajaga töötamise korral on alates 01.01.2023. a 1749 eurot.

5. Põhikoolis ja gümnaasiumis klassijuhatamise eest makstava töötasu täiendava komponendi alammäär klassi kohta on alates 01.01.2023. a nii põhikoolis kui gümnaasiumis 220 eurot kuus.

6. Põhikoolis, gümnaasiumis, Tartu Rakenduslikus Kolledžis ja Hariduse Tugiteenuste Keskuses töötava kvalifikatsiooninõuetele vastava kõrgharidusega tugispetsialisti (eripedagoog, logopeed, psühholoog, psühhiaater, sotsiaalpedagoog, karjäärikoordinaator, -nõustaja, -spetsialist, -konsultant), huvijuhi, haridustehnoloogi töötasu kuualammäär (brutotasu) täistööajaga töötamisel on võrdne põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu kuualammääraga.

7. Põhikoolis või gümnaasiumis töötava abiõpetaja töötasu kuualammäär (brutotasu) täistööajaga töötamisel on võrdne koolieelses lasteasutuses töötava õpetaja abi töötasu kuualammääraga.

8. Põhikoolis või gümnaasiumis töötava raamatukogu juhataja töötasu kuualammäär (brutotasu) täistööajaga töötamisel on 80% põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu kuualammäärast.

9. Tööandja esindaja võib suurendada töötaja töötasu kuumäära, kui haridusasutuse eelarves on selleks rahalisi vahendeid.

10. Haridusasutuse direktor kehtestab palgakorralduse põhimõtted. Palgakorralduse põhimõtete koostamisse kaasatakse haridusasutuse töötajad ja ametiühingu usaldusisik.

Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna haldusalas tegutsevad haridusasutused

1. Tartu munitsipaalüldhariduskoolid:

1.1. Hugo Treffneri Gümnaasium
1.2. Miina Härma Gümnaasium
1.3. Tartu Aleksander Puškini Kool
1.4. Tärtu Annelinna Gümnaasium
1.5. Tartu Descartes’i Kool
1.6. Tartu Forseliuse Kool
1.7. Tartu Hansa Kool
1.8. Tartu Herbert Masingu Kool
1.9. Tartu Jaan Poska Gümnaasium
1.10. Tartu Karlova Kool
1.11. Tartu Kesklinna Kool
1.12. Tartu Kivilinna Kool
1.13. Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium
1.14. Tartu Kroonuaia Kool
1.15. Tartu Maarja Kool
1.16. Tartu Mart Reiniku Kool
1.17. Tärtu Raatuse Kool
1.18. Tartu Tamme Kool
1.19. Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
1.20. Tartu Variku Kool
1.21. Tartu Veeriku Kool
1.22. Ilmatsalu Põhikool

2. Tartu koolieelsed munitsipaallasteasutused:

2.1. Tartu Karlova Lasteaed
2.2. Tartu Lasteaed Annike
2.3. Tartu Lasteaed Helika
2.4. Tartu Lasteaed Hellik
2.5. Tartu Lasteaed Kannike
2.6. Tartu Lasteaed Kelluke
2.7. Tartu Lasteaed Kivike
2.8. Tartu Lasteaed Klaabumaa
2.9. Tartu Lasteaed Krõll
2.10. Tartu Lasteaed Lotte
2.11. Tartu Lasteaed Meelespea
2.12. Tartu Lasteaed Mõmmik
2.13. Tartu Lasteaed Naerumaa
2.14. Tartu Lasteaed Piilupesa
2.15. Tartu Lasteaed Poku
2.16. Tartu Lasteaed Pääsupesa
2.17. Tartu Lasteaed Ristikhein
2.18. Tartu Lasteaed Rukkilill
2.19. Tartu Lasteaed Rõõmumaa
2.20. Tartu Lasteaed Tripsik
2.21. Tartu Lasteaed Tõruke
2.22. Tartu Lasteaed Tähtvere
2.23. Tartu Maarjamõisa Lasteaed
2.24. Ilmatsalu Lasteaed Lepatriinu

3. Tartu Rakenduslik Kolledž

4. Hariduse Tugiteenuste Keskus

Ühiskomisjoni koosseis