Kollektiivleping nr 14

Kollektiivleping on sõlmitud 16. juunil 2017. a Tartus.

1.Kollektiivlepingu pooled

1.1.tööandja

Nimetus:Tartu linn

Tartu Linnavalitsus (edaspidi „linnavalitsus”)

Registrinumber:75006546

Esindaja:Tiia Teppan Abilinnapea

Esindusõigus:Tartu Linnavalitsuse 13. juuni 2017. a korraldus nr 580 „Tartu Haridustöötajate Liiduga ja Tartu Maakonna Haridustöötajate Ametitiühinguga 2017. aastaks kollektiivlepingu sõlmimine“

Asukoht:Raekoda 50089 Tartu

Kontaktandmed:7361 111

7361 223

Tiia.Teppan@raad.tartu.ee

1.2. töötajate esindaja

Nimi: Registrikood: Esindaja: Esindusõigus:Tartu Haridustöötajate Liit (edaspidi „ametiuhing“) 80037796

Kalle Kalda

põhikiri ja registrikaart nr 1

Asukoht:Lutsu 14a 51006 Tartu

Kontaktandmed:7441 824

520 4343

kalda.kalle@gmail.com

1.3. töötajate esindaja

Nimi:Tartu Maakonna Haridustöötajate Ametiühing (edaspidi „ametiühing")

Registrikood: Esindaja:80051046

Reemo Voltri

Esindusõigus:registrikaart nr 1 ja Tiiu Laane volikiri

Asukoht:Vanemuise 35 Tartu

Kontaktandmed:5101797

reemo.voltri@qmail.com

2. Kollektiivlepingu dokumendid

2.1 Käesoleva kollektiivlepingu dokumendid koosnevad käesolevast kollektiivlepingu põhidokumendist ja kollektiivlepingu lisadest, mīlies lepitakse kokku kollektiivlepingu sõlmimise ajal ja/või pajast kollektiivlepingu sõlmimist ning mis on kollektiivlepingu lahutamatuteks osadeks ja moodustavad koos kollektiivlepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel.

2.2.Kollektiivlepingul on sõlmimise ajal järgmised lisad:

Lisa 1 - Haridusasutuste töötajate töötasu kokkulepe;

Lisa 2 - Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna haldusalas tegutsevate haridusasutuste (edaspidi „haridusasutused” või „haridusasutus”) nimekiri;

Lisa 3 - ühiskomisjoni koosseis.

3.Kollektiivlepingu sisu ja eesmärk

3.1.Kollektiivlepingus lepivad pooled kokku haridusasutuste (lisa 2) töötajatele töösuhetes rakenduvates tingimustes, töötajaid esindavatele isikutele selleks tegevuseks tagatavates tingimustes ja nende täiendavates tagatistes.

3.2.Kollektiivleping on sõlmitud eesmärgiga aidata kaasa haridusasutustes heade töösuhete ja kaasaegse töökorralduse loomisele.

3.3.Kollektiivlepingu sõlmimise eesmärgi saavutamiseks informeerivad ametiühing ja haridusasutuste juhid (edaspidi „tööandja esindaja" vel koos „tööandja esindajad") üksteist töötajate täiend- ja ümberoppe võimalustest ning kvalifikatsioonindudeid ja töötajate huve puudutavatest küsimustest, samuti haridusasutuste arengukavadest.

4.Kollektiivlepingu tähtaeg

4.2.Kollektiivleping ja töörahu pidamise kohustus kehtib kuni 31. detsembrini 2017. a.

5.Töölepingu sõlmimine

5.1.tööandja esindaja ja tööleasuja sõlmivad enne töötaja tööle asumist kirjaliku töölepingu, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel. tööleping vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks eksemplar antakse töötajale, teine jääb tööandja esindajale. Enne töötaja tööle lubamist tutvustab tööandja esindaja talle töösisekorda (töökorralduse reegleid vms), kehtivaid kollektiivlepinguid, töötervishoiu- ja tööohutuse alaseid nõudeid ning ametiühingu esindajat või töötajate valitud esindajat (usaldusisik) ja töökeskkonnavolinikku.

5.2.töölepingu võib sõlmida elektroonilises vormis. Mõlema poole valdusesse peab sellisel juhul jääma mdlema poole digitaalallkirjaga fail. tööleping loetakse sõlmituks viimase digitaalallkirja andmise hetkest või töölepingus kokkulepitud ajast.

5.3.töötajal on õigus enne töölepingule allakirjutamist pöörduda haridusasutuse ametiühingu valitud esindaja või usaldusisiku poole konsultatsiooni saamiseks.

6.Töötasu komponendid, töötasu arvutamise viis ja maksmise kord

6.1.töötaja töötasu koosneb baastöötasust ja kokkulepitud täiendavatest töötasu komponentidest.

6.2.tööandja esindaja ja töötaja lepivad töölepingus kokku baastöötasuna töötasu kuumäära (brutotasu), mis sõltub töötaja tööalasest meisterlikkusest, tööülesannete keerukuse astmest, töötasu kuualammäärast, töötaja kvalifikatsioonist ja atesteerimisel omistatud ametijärgust ning tööajast (ametikoha suurusest).

6.3.tööandja esindaja ja töötaja lepivad töölepingus kokku teatud töölepingujärgsete tööülesannete tegelikul täitmisel makstavad töötasu täiendavad komponendid, mille suurus lepitakse kokku, arvestades käesolevas kollektiivlepingus ette nähtud alammäärasid või haridusasutuses kehtivaid üldisi reegleid. töötasu täiendavad komponendid on ette nähtud klassijuhatamise eest ja juhul, kui kontakttundide arv ületab baastöötasu sees ette nähtud kontakttundide arvu, või muudel haridusasutuses kokkulepitud juhtudel. Haridusasutuses võidakse kohaldada käesolevas punktis sätestatust soodsamaid tingimusi.

6.4.Kui töötaja täidab tööandja esindaja ettepanekul täiendavaid tööülesandeid, maksab tööandja töötajale täiendavat töötasu (lisatasu). Täiendava tööülesande täitmises ja seile eest makstavas lisatasus lepivad tööandja esindaja ja töötaja kokku eraldi.

6.6.tööandja esindaja võib eelarveliste rahaliste vahendite olemasolul maksta töötajale tööandja esindaja ühekordse otsuse alusel preemiat lähtudes võrdse kohtlemise põhimottest. tööandja esindaja peab preemia maksmisel välja tooma seile maksmise pdhjuse.

6.10.üldjuhul annab tööandja töötajale punktides 6.7. - 6.9. nimetatud juhtudel vaba aega samas kuus, mil tekkis vaba aja andmise kohustus. Kui töötajale antakse vaba aega, siis ei maksta-punktis 6,7. - 6.9. nimetatud juhtude esinemise ajal töötasu, vaid töötasu makstakse vaba aja eest, kuid töötajale makstav töötasu ei või olla väiksem töötasust, mida töötaja oleks saanud siis, kui töötasu oleks makstud töö tegemise ajal.

6.11.töötaja alatisel üleviimisel teisele töökohale (ametikohale) või ümberpaigutamisel teise töö tegemise kohta tööandja algatusel, kui seile tottu väheneb töötaja töötasu kuumäär temast mitteolenevatei pohjustel, säilitatakse töötajale keskmine töötasu kahe kuu jooksul, arvates üleviimise või ümberpaigutamise päevast, v.a juhul, kui linnavalitsus korraldab asutust ümber ja töötaja on ümberkorraldamise käigus koondamissituatsioonis ning tälie pakutakse teist tööd ja ta on nõus üleviimise ja pakutava töökoha töötingimustega.

6.12.tööandja esindaja otsustab, kaasates töötajaid esindava isiku ja arvestades haridusasutuse eelarvet, töötajale toetuste ja hüvitiste maksmise. Toetuste ja hüvitiste maksmise alused peavad olema ette nähtud haridusasutuse töösisekorras (töökorralduse reeglites vms) lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest.

6.13.töötajale makstakse töötasu (sh lisatasu) üks kord kuus hiljemalt töötatud kuule järgneva kuu 10. kalendripäeval (edaspidi „palgapäev") pangaülekandega töötaja määratud pangakontole. tööandja on kohustatud tagama töötasu kättesaamise töötajaga töölepingus kokkulepitud palgapäeval. Lisatasu ja tulemustasu võib üle kanda enne palgapäeva.

6.14.töötasu maksmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,05% maksmisele kuuluvast summast. Viivis kuulub väljamaksmisele koos järgmise kuu töötasuga.

6.15.tööandja peab töötaja töötasult kinni ja kannab üle seadusest ja töötaja avaldusest tulenevad maksud ja maksed. töötaja peab esitama asjakohase taotluse 10 tööpäeva enne palgapäeva. Tulumaksu vaba miinimumi arvestamiseks tuleb töötajal tööleasumisel esitada kirjalik taotlus 10 tööpäeva enne esimest palgapäeva ja hiljem vastavalt vajadusele.

6.16.töötasu kuumäärade korrastamiseks haridusasutustes sõlmivad linnavalitsus ja ametiühing haridusasutuste töötajate töötasu kokkuleppe, mis on käesoleva kollektiivlepingu lisa 1.

7.Töö- ja puhkeaja tingimused

7.1.töötaja tööaja ja puhkeaja korralduse otsustab tööandja esindaja arvestades õigusaktides tulenevaid noudeid.

7.2.1.koolieelse lasteasutuse õpetaja viima labi kuni 30 kontakttundi nädalas,

7.2.2.koolieelse lasteasutuse logopeed viima labi kuni 24 kontakttundi nädalas,

7.2.3.põhikooli, ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja, logopeed, eripedagoog, ringijuht viima labi kuni 24 kontakttundi nädalas,

7.2.4.põhikooli pikapäevaruhma kasvataja viima labi kuni 30 kontakttundi nädalas,

7.2.5.gümnaasiumi õpetaja viima labi kuni 22 kontakttundi nädalas,

7.2.6.kutseõppeasutuses auditoorseid loenguid pidav õpetaja viima labi kuni 22 kontakttundi nädalas,

7.2.7.kutseõppeasutuses praktilisi töid juhendav õpetaja viima labi kuni 24 kontakttundi nädalas.

7.3.Kõik tööaja sees läbiviidavad kontakttunnid tasustatakse uhtsetel alustel. tööandja esindaja ja töötajad võivad kokku leppida, et baastöötasu eest annab töötaja täistööaja sees vähem kontakttunde. töötajal on õigus keelduda baastöötasu eest täistööaja sees käesoleva kollektiivlepingu punktis 7.2. ette nähtud kontakttundide arvu uletavate kontakttundide andmisest. Täistööaja sees punktis 7.2. ette nähtud piirarvu uletavate kontakttundide läbiviimise eest töötasu täiendava komponendi arvutamisel ei tohi ühe kontakttunni tasu olla väiksem baastöötasu sees antud kontakttunni tasust.

7.4.Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva luhendatakse kolme tunni vdrra, st tööpäev lõpeb kolm tundi enne töölepingus või töösisekorras (töökorralduse reeglites vms) ettenähtud tööpäeva lõppu. tööpäeva lühendamise ajavahemikud arvatakse töötaja tööaja hulka ning tööandja säilitab seile aja eest töötaja töötasu.

7.5.Kui punktis 7.4. nimetatud pühadele eelnevat tööpäeva pole võimalik lütiendada, hüvitatakse töötamine sellel ajal töötaja ja tööandja vahelise kokkuleppe kohaselt kas 2kordse töötasu maksmisega või vaba aja andmisega.

7.6.tööandja annab töötajale vaba aega, makstes töötasu vei seaduses nimetatud juhtudel keskmist töötasu, järgmistel põhjustel:

7.6.2.võimaluse korral üks päev - esimesest kuni neljandasse klassi mineva lapse vanemale kooliaasta esimesel päeval.

7.7.tööandja esindajal on õigus võimalusel anda kokkuleppel töötajaga töötajale vaba aega ja maksta sel ajal töötajale tema töötasu, kui õigusaktidest ei tulene kohustust anda töötajale vaba aega makstes keskmist töötasu.

7.10.Käesolevas kollektiivlepingus ja töötajaga sõlmitud töölepingus kokkulepitavate töö- ja puhkeaja tingimuste täpsustamiseks võivad tööandja esindaja ja haridusasutuse ametiühingu valitud esindaja sõlmida haridusasutuses kuni üheks kalendriaastaks kollektiivlepingu.

8.Puhkuse andmise tingimused

8.1.töötajale antakse põhipuhkust töötatud aja eest kalendriaasta kohta.

8.2.põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse, ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg), samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda töölepingu seaduse § 19 punktis 3 nimetatud juhul ja aeg, mil tööandja on töötajale andnud vaba aega säilitades töötasu või makstes keskmist töötasu.

8.3.Kui töötaja soovib osaleda koolitusel täiskasvanute koolituse seaduse alusel, antakse töötajale koolitusasutuse teatise alusel dppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud dppepuhkuse ajal makstakse keskmist töötasu (kalendripäevapõhine) 20 kalendripäeva eest ning 21. -30. dppepuhkuse päeva eest võib tööandja esindaja töötajale võimalusel maksta töötasu töölepingu seaduse § 29 Idike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel. Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse töötajale taiendavat dppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötasu töölepingu seaduse § 29 Idike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära alusel. tööandja võib dppepuhkuse andmist ėdasi lükata juhul, kui üle 10 protsendi töötajatest või teenistujatest on samaaegselt dppepuhkusel.

8.4.tööandja esindaja võib anda töötajale töötaja soovil tasustamata puhkust kokkulepitud ajal.

8.5.tööandja annab töötaja soovil kuni 14 kalendripäeva kalendriaastas taiendavat tasustamata lapsepuhkust kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale, samuti hooldajale või eeskostjale kokkulepitud ajal.

8.6.õigusaktides sätestatud põhipuhkusele lisaks antakse puhkuse ajakavas ettenähtud või tööandja esindaja ja töötaja kokkulepitud ajal taiendavat puhkust:

8.6.1.koolieelse lasteasutuse õpetajaabile, õpetajat abistavale töötajale, lapsehoidjale, ķelle kalendriaasta eest saadaolev põhipuhkus on lühem kui 35 kalendripäeva, 7 kalendripäeva;;

8.6.2.koolieelse lasteasutuse õpetajale, ķelle kalendriaasta eest saadaolev põhipuhkus on lühem kui 56 kalendripäeva, 7 kalendripäeva;

8.6.3.Tartu Kutsehariduskeskuse, põhikooli või gümnaasiumi raamatukoguhoidjale või raamatukogu juhatajale, ķelle kalendriaasta eest saadaolev põhipuhkus on lühem kui 35 kalendripäeva, 7 kalendripäeva.

8.7.Punktis 8.6. ettenähtud puhkust on võimalik kasutada pärast põhipuhkuse kasutamist sama kalendriaasta eest sama kalendriaasta sees. Kui töötaja ei kasuta taiendavat puhkust samal kalendriaasta!, siis puhkusendue aegub kalendriaasta viimasel päeval.

8.8.Hariduse Tugiteenuste Keskuse juhataja ja tugispetsialistide põhipuhkus on 56 kalendripaeva.

8.9.Kui töötaja soovib jääda puhkuse ajal töövõimetuslehele ja saada ravikindlustuse seaduses ette nähtud hüvitist, tuleb töötajal esitada töövõimetuslehe esimesel paeval taotlus puhkuse katkestamiseks.

8.10.Puhkuse ajakava tehakse töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. töötaja, kellele ei ole tehtud puhkuse ajakava eelnimetatud ajal teateavaks, valib omale sobiva puhkuse aja ise, teavltades tööandja esindajat soovitud puhkuse ajast kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil vahemalt 14 kalendripaeva ette.

8.11.Kui on vajadus välja selgitada töötaja saadaoleva põhipuhkuse või täiendava puhkuse pikkus lühema aja eest kui üks kalendriaasta, jagatakse töötajale ühe kalendriaasta kohta ettenähtud põhipuhkuse või täiendava puhkuse päevade arv vastava kalendriaasta kalendripaevade arvuga ning korrutatakse puhkuse andmise õiguse aluseks olevale ajale vastava kalendripaevade arvuga. Tulemus ümardatakse ülespoole päevade täisarvuks. Kasutamata puhkuse hüvitamiseks töölepingu lõppemisel ümardatakse päevade arv kaks kohta parast koma, kasutades üldtuntud ümardamisreeglit.

8.12.Kaesolevas kollektiivlepingus ja töötajaga sõlmitud töölepingus kokkulepitud puhkuse andmise tingimuste täpsustamiseks võivad tööandja esindaja ja ametiühingu valitud esindaja sõlmida haridusasutuses kuni üheks kalendriaastaks kollektiivlepingu.

9.Töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel

9.2.Kui töötajal jääb vanaduspensioniea saabumiseni kaks või vahern aastat ning tema tööleping deidakse ules koondamise tortu, võib tööandja võimalusel poolte kokkuleppel maksta töötajale parast töölepingu lõppemist toetust (eelpension) kuni töötaja vanaduspensionile jäämiseni igakuiselt TLS § 29 Ig 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära ulatuses.

9.3.Asutuse töö reorganiseerimisel, s.h. alluvuse, omaniku või omandivormi muutmisel või ümberkorraldamisel, arvatakse pideva tööstaaži hulka vaheaegadeta töötamine asutuses, mille õigusjarglaseks on asutus, kus töötaja enne reorganiseerimist või ümberkorraldamist töötas.

9.4.töötaja uuesti tööle asumisel sama tööandja juures kuni kuue kuu jooksul parast töölepingu lõppemist arvatakse pideva tööstaaži hulka enne töölepingu lõppemist sama tööandja juures vaheaegadeta töötatud aeg, kui tööleping lõpetati koondamise (TLS § 89), pikaajalise töövõimetuse (TLS § 88 Ig 1 p 1) või tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise (TLS § 91 Ig 2) tõttu.

9.5.tööandja esindaja väljastab töölepingu lõppemisel töötaja soovil töötajale tõendi töötamise kohta, kus tuuakse välja haridusasutuses töötamise aeg ning täidetud töökoha (ametikoha) nimetus, kui töötaja seda soovib.

10.Ametiühingute liikmete esindajate tegevuse tingimused ja nende täiendavad tagatised

10.1.Ametiühingu liikmetel on õigus igas haridusasutuses valida ametiühingu esindaja.

10.2.tööandja esindaja võimaldab ametiühingu valitud esindajaga sõlmitud kokkuleppe alusel viimasel oma kohustuste täitmiseks ruumide, trüki-, paljundus- ja sidevahendite tasuta kasutamise.

10.4.tööandja esindaja võimaldab ametiühingu valitud esindajale kollektiivlepingu pooleks oleva ametiühingu esitatud kirjalike kutsete alusel kalendriaastas vähemalt vils tööst vaba tasustatud päeva osalemiseks ametiühingu korraldatavas koolituses või ametiühingu organite töös. Taotlus koolitusest osavdtuks tuieb tööandjale esitada vähemalt vils tööpäeva enne koolituse algust.

10.5.tööandja esindaja informeerib üheaegselt kirjaiikult töötajat ja ametiühingu valitud esindajat, kui töötaja tööleping deldakse ules koondamise tottu ning töötaja oli ametiühingu liige.

10.6.Ametiühingut esindavatele isikutele võidakse haridusasutuses ette näha täiendavaid tagatisi tööandja esindaja ja ametiühingu valitud esindaja vahel sõlmitavas kollektiivlepingus.

11.Kollektiivlepingu muutmine ja peatamine

11.1.Kehtiva kollektiivlepingu tingimusi võib muuta poolte kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui kollektiivlepingu tingimuste muutumine on tingitud õigusaktide muutumisest. Kui kollektiivlepingu kokkulepe on vastuolus muutunud õigusaktiga, kohaldatakse kollektiivlepingu asemel õigusakti sätteid.

11.2.ühe poole esitatud kirjaliku taotluse kollektiivlepingu tingimuste muutmiseks või kollektiivlepingu peatamiseks vaatab teine pool läbi ja pooled alustavad seile alusel läbirääkimisi seitsme kalendripäeva jooksul taotluse saamisest.

11.3.Kollektiivlepingu muudatused ja peatamine vormistatakse kirjaiikult käesoleva kollektiivlepingu lisana ja need joustuvad mõlema poole poolt allakirjutamise päevale järgnevast päevast või poolte kokkuleppega määratud ajal.

11.4.Läbirääkimised uue kollektiivlepingu sõlmimiseks algavad hiljemalt neli kuud enne kehtiva kollektiivlepingu kehtivuse aja lõppu.

12.Kollektiivlepingu täitmise kontrollimine

Kollektiivlepingu täitmisega seotud kaebuste lahendamiseks moodustatakse poolte vahel 4-liikmeline iihiskomisjon, mille koosseisus on kaks liiget linnavalitsuse poolt ja kaks liiget ametiühingu poolt. ühiskomisjoni koosseis määratakse kollektiivlepingu lisas 3. ühiskomisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. ühiskomisjoni tööd juhib vaheldumisi ametiühingu-ja linnavalitsusepoolne liige.

13.Lõppsätted

13.1.Linnavalitsus, ametiühing ja tööandja esindaja lähtuvad käesolevast kollektiivlepingust nii töösuhetes töötajatega kui töösuhteid puudutavate strateegilist moju avaldavate otsuste tegemisel.

13.2.Haridusasutuste juhid on kohustatud lisama töötajate töölepingu dokumenti viite kollektiivlepingu kohaldatavuse kohta töölepingutele vastavalt töölepingu seaduse § 5 Ig 1 p-le 12.

13.4.Käesolevas kollektiivlepingus reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi territooriumil kehtivatest õigusaktidest.

13.5.Kollektiivlepingu tähtaja möödumisel loetakse, et kollektiivleping on muutunud tähtajatuks, kui kumbki kollektiivlepingu pool ei teata vähemalt kolm kuud enne kollektiivlepingu tähtaja möödumist kirjalikult teisele poolele, et ta ei soovi lepingu pikenemist. Kollektiivlepingu tähtajatuks muutumise korral on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni või kollektiivlepingu lõppemiseni seile ülesütlemise tottu kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi. Tähtajatu kollektiivlepingu võib kumbki lepingupool üles delda, teatades sellest teisele poolele vähemalt kuus kuud ette. Alates kollektiivlepingu ülesütlemisest teatamisest lõpeb kollektiivlepingust tulenev töörahu pidamise kohustus.

13.6.Kollektiivleping on koostatud eesti keeles kolmes võrdset juriidilist joudu omavas eksemplaris, millest igale poolele jääb üks eksemplar.

13.7.Ametiühing kohustub esitama kollektiivlepingu Sotsiaalministeeriumile registreerimiseks.

Lisa 1

Linnavalitsus ja ametlühing sõlmivad alljargneva haridusasutuste töötajate töötasu kokkuleppe töötasu alammäärade kohta Tartu linna koolieelsetes munitsipaallasteasutustes, munitsipaalüldhariduskoolides, Tartu Kutsehariduskeskuses ja Hariduse Tugiteenuste Keskuses:

1.Pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastava koolieelses lasteasutuses töötava korgharidusega õpetaja töötasu kuualammäär (brutotasu) taistööajaga töötamisel vastavalt atesteerimisel omistatud ametijarkudele on perioodil 01.01.-31.08.2017.3 järgmine:

1)pedagoog 850 eurot;

2)vanempedagoog 930 eurot.

2.Pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastava koolieelses lasteasutuses töötava kõrgharidusega õpetaja töötasu kuualammäär (brutotasu) taistööajaga töötamisel vastavalt atesteerimisel omistatud ametijarkudele on alates 01.09.2017.a järgmine:

1)pedagoog 890 eurot;

2)vanempedagoog 970 eurot.

3.Pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastava koolieelses lasteasutuses töötava keskeriharidusega õpetaja töötasu kuualammäär (brutotasu) taistööajaga töötamisel vastavalt atesteerimisel omistatud ametijarkudele on perioodil 01.01. -31.08.2017.a järgmine:

1)pedagoog 765 eurot;

2)vanempedagoog 837 eurot.

4.Pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastava koolieelses lasteasutuses töötava keskeriharidusega õpetaja töötasu kuualammäär (brutotasu) taistööajaga töötamisel vastavalt atesteerimisel omistatud ametijarkudele on alates 01.09.2017.a järgmine:

1)pedagoog 840 eurot;

2)vanempedagoog 880 eurot.

5.Kvalifikatsiooninõuetele mittevastava (tahtajalise töölepinguga) koolieelses lasteasutuses töötava õpetaja töötasu kuualammäär (brutotasu) taistööajaga töötamisel on alates 01.09.2017.a 840 eurot.

6.Koolieelses lasteasutuses töötava kvalifikatsiooninõuetele vastava logopeedi töötasu kuualammäär (brutotasu) taistööajaga töötamisel on perioodil 01.01.-31.08.2017.a 930 eurot ja alates 01.09.2017.a 970 eurot.

7.Koolieelses lasteasutuses töötava õpetajaabi, õpetajat abistava töötaja ja lapsehoidja töötasu kuualammäär (brutotasu) täistööajaga töötamisel on perioodil 01.01.-31.08.2017.a 570 eurot ja alates 01.09.2017.a 600 eurot.

8.põhikooli, gümnaasiumi ja Tartu Kutsehariduskeskuse pedagoogi töötasu kuualammäär (brutotasu) taistööajaga töötamise korral on perioodil 01.01 .-31.08.2017.a 1000 eurot ja alates 01.09.2017. a 1050 eurot.

9.põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja, kellele on omistatud vanempedagoogi ametijärk, töötasu kuualammäär (brutotasu) taistööajaga töötamisel on perioodil 01.01 .-31.08.2017.a 1070 eurot ja alates 01.09.2017.a 1100 eurot.

10.põhikoolis ja gümnaasiumis klassijuhatamise eest makstava töötasu täiendava komponendi alammäär alates 01.01.2017.a on nii põhikoolis kui gümnaasiumis 130,00 eurot kuus.

11.põhikoolis, gümnaasiumis, Tartu Kutsehariduskeskuses ja Hariduse Tugiteenuste Keskuses töötava kvalifikatsiooninduetele vastava korgharidusega tugispetsialisti (eripedagoog, logopeed, psühholoog, psühhiaater, sotsiaalpedagoog, karjäärikoordinaator, -nõustaja, -spetsialist, -konsultant), huvijuhi, haridustehnoloogi töötasu kuualammäär (brutotasu) taistööajaga töötamisel on võrdne põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu kuualammääraga.

12.põhikoolis või gümnaasiumis töötava abiõpetaja töötasu kuualammäär (brutotasu) taistööajaga töötamisel on võrdne koolieelses lasteasutuses töötava õpetajaabi töötasu kuualammääraga.

13.põhikoolis või gümnaasiumis töötava raamatukogu juhataja töötasu kuualammäär (brutotasu) taistööajaga töötamisel on 80% põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu kuualammäärast.

14.tööandja esindaja võib suurendada töötaja töötasu kuumäära, kui haridusasutuse eelarves on selleks rahalisi vahendeid.

15.Haridusasutuste direktor kehtestab palgakorralduse põhimotted, kus reguleeritakse täpsemalt töötasu alammäärade astmed. Palgakorralduse põhimõtete koostamisse kaasatakse haridusasutuse töötajad ja ametiühingu usaldusisik.

Lisa 2

Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna haldusalas tegutsevad haridusasutused

1.Tartu munitsipaaluldhariduskoolid:

1.1.Hugo Treffneri Gümnaasium

1.2.Miina Härma Gümnaasium

1.3.Tartu Aleksander Puškini Kool

1.4.Tartu Annelinna Gümnaasium

1.5.TartuDescartes'i Kool

1.6.T artuForseliuse Kool

1.7.TartuHansa Kool

1.8.T artuHerbert Masingu Kool

1.9.TartuJaan Poška Gümnaasium

1.10.TartuKarlova Kool

1.11.TartuKesklinna Kool

1.12.TartuKivlinna Kool

1.13.TartuKristjan Jaak Petersoni Gümnaasium

1.14.TartuKroonuaia Kool

1.15.TartuMaarja Kool

1.16.TartuMart Reiniku Kool

1.17.TartuRaatuse Kool

1.18.TartuTamme Kool

1.19.TartuTäiskasvanute Gümnaasium

1.20.TartuVariku Kool

1.21.TartuVeeriku Kool

2.Tartu koolieelsed munitsipaallasteasutused:

2.1.Tartu Kesklinna Lastekeskus

2.2.Tartu Lasteaed Annike

2.3.Tartu Lasteaed Helika

2.4.Tartu Lasteaed Hellik

2.5.Tartu Lasteaed Kannike

2.6.Tartu Lasteaed Karoliine

2.7.Tartu Lasteaed Keliuke

2.8.Tartu Lasteaed Kivike

2.9.Tartu Lasteaed Klaabu

2.10.Tartu Lasteaed Kroli

2.11.Tartu Lasteaed Lotte

2.12.Tartu Lasteaed Meelespea

2.13.Tartu Lasteaed Midrimaa

2.14.Tartu Lasteaed Mommik

2.15.Tartu Lasteaed Naerumaa

2.16.Tartu Lasteaed Nukitsamees

2.17.Tartu Lasteaed Piilupesa

2.18.Tartu Lasteaed Ploomike

2.19.Tartu Lasteaed Poku

2.20.Tartu Lasteaed Pääsupesa

2.21.Tartu Lasteaed Ristikhein

2.22.Tartu Lasteaed Rukkilill

2.23.Tartu Lasteaed Sass

2.24.Tartu Lasteaed Sipsik

2.25.Tartu Lasteaed Sirel

2.26.Tartu Lasteaed Triinu ja Taavi

2.27.Tartu Lasteaed Toruke

2.28.Tartu Lasteaed Tähtvere

2.29. Tartu Maarjamoisa Lasteaed

3.Tartu Kutsehariduskeskus

4.Hariduse Tugiteenuste Keskus

Lisa 3

ühiskomisjoni koosseis

ühiskomisjoni liikmeteks on:

1.RihoRaave-linnavalitsuse esindaja

2.Kairit Peekman-linnavalitsuse esindaja

3.Kalle Kalda-ametiuhingu esindaja

4.Reemo Voltri-ametiuhingu esindaja

(kuupäev ja allkiri)

Kalie Kalda

Ametiuhingu esindaja

TARTU LINNAVALITSUS

KORRALDUS

13.06.2017 nr 580

Tartu Haridustöötajate Liiduga ja Tartu

Maakonna Haridustöötajate Ametiiihinguga

2017. aastaks kollektiivlepingu solinimine

Vottes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 Ig 1 p 3, kollektiivlepingu seaduse § 3 Ig 2 p 1 ja Ig 5 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 22. detsembri 2016. a määrust nr 127 „Tartu linna 2017. aasta eelarve”, Tartu Linnavalitsus

o t s u s t ab:

1.sõlmida Tartu Haridustöötajate Liiduga ja Tartu Maakonna Haridustöötajate Ametiuhinguga kollektiivleping 2017. aastaks ning kehtestada alates 1. septembrist 2017. a Tartu linna munitsipaallasteasutuse õpetaja töötasu kuualammääraks 840 eurot.

2.Volitada punktis 1 nimetatud kollektiivlepingut allkirjastama abilinnapea Tiia Teppan.

3.Korraldus joustub Tartu Haridustöötajate Liidule ja Tartu Maakonna Haridustöötajate Ametiühingule teatavakstegemisest.

15.06.2017

Volitan Reemo Voltri't (ik 37611122744) osalema Tartu Linnavalitsusega peetavatel haridustöötajate kollektiivlepingu läbirääkimistel ja kollektiivlepingu allkirjastamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiiu Laan

Tartu Maakonna Haridustöötajate Ametiühingu juhatuse esimees