Kollektiivleping nr 13

Kollektiivleping on sõlmitud 02. veebruaril 2016. a Tartus.

1.Kollektiivlepingu pooled

1.1.tööandja

Nimetus:Tartu linn

Tartu Linnavalitsus (edaspidi „linnavalitsus”)

Registrinumber:

Esindaja:75006546

Tiia Teppan Abilinnapea

Esindusõigus:Tartu Linnavalitsuse 01. veebruari 2016. a korraldus nr 84 „Tartu

Haridustöötajate Liiduga ja Tartu Maakonna Haridustöötajate Ametiuhinguga 2016. aastaks kollektiivlepingu sõlmimine“

Asukoht:Raekoda

50089 Tartu

Kontaktandmed:7361 111

7361 223

Tiia.Teppan@raad.tartu.ee

1.2. töötajate esindaja

Nimi:

Reģistri kood: Esindaja: Esindusõigus:Tartu Haridustöötajate Liit (edaspidi „ametiühing”' 80037796

Kalle Kalda

põhikiri ja registrikaart nr 1

Asukoht:Lutsu 14a 51006 Tartu

Kontaktandmed:7441 824

520 4343

kalda.kalle@gmail.com

1.3. töötajate esindaja

Nimi: Registrikood: Esindaja: Esindusõigus: Asukoht:Tartu Maakonna Haridustöötajate Ametiühing (edaspidi „ametiühing’1 80051046

Reemo Voltri

registrikaart nr 1 ja Lii Siim’u 2013. a volikiri

Vanemuise 35

Tartu

Kontaktandmed:5101797

reemo.voltri@gmail.com

2.Kollektiivlepingu dokumendid

2.1.Käesoleva kollektiivlepingu dokumendid koosnevad käesolevast kollektiivlepingu põhidokumendist ja kollektiivlepingu lisadest, mīlies lepitakse kokku kollektiivlepingu sõlmimise ajal ja/või parast kollektiivlepingu sõlmimist ning mis on kollektiivlepingu lahutamatuteks osadeks ja moodustavad koos kollektiivlepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel.

2.2.Kollektiivlepingul on sõlmimise ajal järgmised lisad:

Lisa 1 - Haridusasutuste töötajate töötasu kokkulepe;

Lisa 2 - Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna haldusalas tegutsevate haridusasutuste (edaspidi „haridusasutused” või „haridusasutus”) nimekiri;

Lisa 3 - ühiskomisjoni koosseis.

3.Kollektiivlepingu sisu ja eesmärk

3.1.Kollektiivlepingus lepivad pooled kokku haridusasutuste (lisa 2) töötajatele töösuhetes rakenduvates tingimustes, töötajaid esindavatele isikutele selleks tegevuseks tagatavates tingimustes ja nende täiendavates tagatistes.

3.2.Kollektiivleping on sõlmitud eesmärgiga aidata kaasa haridusasutustes heade töösuhete ja kaasaegse töökorralduse loomisele.

3.3.Kollektiivlepingu sõlmimise eesmärgi saavutamiseks informeerivad ametiühing ja haridusasutuste juhid (edaspidi „tööandja esindaja” või koos „tööandja esindajad”) üksteist töötajate täiend- ja ümberõppe võimalustest ning kvalifikatsiooninoudeid ja töötajate huve puudutavatest küsimustest, samuti haridusasutuste arengukavadest.

4.Kollektiivlepingu tähtaeg

4.2.Kollektiivleping ja töörahu pidamise kohustus kehtib kuni 31. detsembrini 2016. a.

5.töölepingu sõlmimine

5.1.tööandja esindaja ja tööleasuja sõlmivad enne töötaja tööle asumist kirjaliku töölepingu, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel. tööleping vormistatakse kahes eksemplaris, millest uks eksemplar antakse töötajale, teine jääb tööandja esindajale. Enne töötaja tööle lubamist tutvustab tööandja esindaja tälie töösisekorda (töökorralduse reegleid vms), kehtivaid kollektiivlepinguid, töötervishoiu- ja tööohutuse alaseid nõudeid ning ametiuhingu esindajat või töötajate valitud esindajat (usaldusisik) ja töökeskkonnavolinikku.

5.2.töölepingu võib sõlmida elektroonilises vormis. Mõlema poole valdusesse peab sellisel juhul jääma molema poole digitaalallkirjaga fail. tööleping loetakse sõlmituks viimase digitaalallkirja andmise hetkest või töölepingus kokkulepitud ajast.

5.3.töötajal on õigus enne töölepingule allakirjutamist pöörduda haridusasutuse ametiuhingu valitud esindaja või usaldusisiku poole konsultatsiooni saamiseks.

6.töötasu komponendid, töötasu arvutamise viis ja maksmise kord

6.1.töötaja töötasu koosneb baastöötasust ja kokkulepitud täiendavatest töötasu komponentidest.

6.2.tööandja esindaja ja töötaja lepivad töölepingus kokku baastöötasuna töötasu kuumäära (brutotasu), mis sbltub töötaja tööalasest meisterlikkusest, tööülesannete keerukuse astmest, töötasu kuualammäärast, töötaja kvalifikatsioonist ja atesteerimisei omistatud ametijärgust ning tööajast (ametikoha suurusest).

6.3.tööandja esindaja ja töötaja lepivad töölepingus kokku teatud töölepingujärgsete tööülesannete tegelikul täitmisel makstavad töötasu täiendavad komponendid, mille suurus lepitakse kokku, arvestades käesolevas kollektiivlepingus ette nähtud alammäärasid või haridusasutuses kehtivaid üldisi reegleid. töötasu täiendavad komponendid on ette nähtud klassijuhatamise eest ja juhul, kui kontakttundide arv ületab baastöötasu sees ette nähtud kontakttundide arvu, või muudel haridusasutuses kokkulepitud juhtudel. Haridusasutuses võidakse kohaldada käesolevas punktis sätestatust soodsamaid tingimusi.

6.4.Kui töötaja täidab tööandja esindaja ettepanekul täiendavaid tööülesandeid, maksab tööandja töötajale täiendavat töötasu (lisatasu). Täiendava tööülesande täitmises ja seile eest makstavas lisatasus lepivad tööandja esindaja ja töötaja kokku eraldi.

6.6.tööandja esindaja võib eelarveliste rahaliste vahendite olemasolul maksta töötajale tööandja esindaja ühekordse otsuse alusel preemiat lähtudes vordse kohtlemise põhimottest. tööandja esindaja peab preemia maksmisel välja tööma seile maksmise põhjuse.

6.10.üldjuhul annab tööandja töötajale punktides 6.7. - 6.9. nimetatud juhtudel vaba aega samas kuus, mil tekkis vaba aja andmise kohustus. Kui töötajale antakse vaba aega, siis ei maksta punktis 6.7. - 6.9. nimetatud juhtude esinemise ajal töötasu, vaid töötasu makstakse vaba aja eest, kuid töötajale makstav töötasu ei või olla väiksem töötasust, mīda töötaja oleks saanud siis, kui töötasu oleks makstud töö tegemise ajal.

6.11.töötaja alatisel üleviimisel teisele töökohale (ametikohale) või ümberpaigutamisel teise töö tegemise kohta tööandja algatusel, kui seile tõttu väheneb töötaja töötasu kuumäär temast mitteolenevatel pbhjustel, säilitatakse töötajale keskmine töötasu kahe kuu jooksul, arvates üleviimise või umberpaigutamise päevast, v.a juhul, kui linnavalitsus korraldab asutust umber ja töötaja on umberkorraldamise käigus koondamissituatsioonis ning tälie pakutakse teist tööd ja ta on nbus üleviimise ja pakutava töökoha töötingimustega.

6.12.tööandja esindaja otsustab, kaasates töötajaid esindava isiku ja arvestades haridusasutuse eelarvet, töötajale toetuste ja hüvitiste maksmise. Toetuste ja hüvitiste maksmise alused peavad olema ette nähtud haridusasutuse töösisekorras (töökorralduse reeglites vms) lähtudes vordse kohtlemise põhimõttest.

6.13.töötajale makstakse töötasu (sh lisatasu) uks kord kuus hiljemalt töötatud kuule järgneva kuu 10. kalendripäeval (edaspidi „palgapäev”) pangaülekandega töötaja määratud pangakontole. tööandja on kohustatud tagama töötasu kättesaamise töötajaga töölepingus kokkulepitud palgapäeval. Lisatasu ja tulemustasu võib üle kanda enne palgapäeva.

6.14.töötasu maksmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,05% maksmisele kuuluvast summast. Viivis kuulub väljamaksmisele koos järgmise kuu töötasuga.

6.15.tööandja peab töötaja töötasult kinni ja kannab üle seadusest ja töötaja avaldusest tulenevad maksud ja maksed. töötaja peab esitama asjakohase taotluse 10 tööpäeva enne palgapäeva. Tulumaksu vaba miinimumi arvestamiseks tuleb töötajal tööleasumisel esitada kirjalik taotlus 10 tööpäeva enne esimest palgapäeva ja hiljem vastavalt vajadusele.

6.16.töötasu kuumäärade korrastamiseks haridusasutustes sõlmivad linnavalitsus ja ametiuhing haridusasutuste töötajate töötasu kokkuleppe, mis on käesoleva kollektiivlepingu lisa 1.

7.töö- ja puhkeaja tingimused

7.1.töötaja tööaja ja puhkeaja korralduse otsustab tööandja esindaja arvestades õigusaktides tulenevaid nbudeid.

7.2.1.koolieelse lasteasutuse õpetaja viima läbi kuni 30 kontakttundi nädalas,

7.2.2.põhikooli ning uhe asutusena tegutsev põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja, logopeed, eripedagoog, ringijuht viima läbi kuni 24 kontakttundi nädalas,

7.2.3.põhikooli pikapäevarühma kasvataja viima läbi kuni 30 kontakttundi nädalas,

7.2.4.gümnaasiumi õpetaja viima läbi kuni 22 kontakttundi nädalas,

7.2.5.kutseoppeasutuses auditöörseid loenguid pidav õpetaja viima läbi kuni 22 kontakttundi nädalas,

7.2.6.kutseoppeasutuses praktilisi toid juhendav õpetaja viima läbi kuni 24 kontakttundi nädalas.

7.3.Koik tööaja sees läbiviidavad kontakttunnid tasustatakse uhtsetel alustel. tööandja esindaja ja töötajad võivad kokku leppida, et baastöötasu eest annab töötaja täistööaja sees vähem kontakttunde. töötajal on õigus keelduda baastöötasu eest täistööaja sees käesoleva kollektiivlepingu punktis 7.2. ette nähtud kontakttundide arvu ületavate kontakttundide andmisest. Täistööaja sees punktis 7.2. ette nähtud piirarvu ületavate kontakttundide läbiviimise eest töötasu täiendava komponendi arvutamisel ei tohi ühe kontakttunni tasu olla väiksem baastöötasu sees antud kontakttunni tasust.

7.4.Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja joululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni vorra, st tööpäev lõpeb kolm tundi enne töölepingus või töösisekorras (töökorralduse reeglites vms) ettenähtud tööpäeva lõppu. tööpäeva luhendamise ajavahemikud arvatakse töötaja tööaja hulka ning tööandja säilitab seile aja eest töötaja töötasu.

7.5.Kui punktis 7.4. nimetatud pühadele eelnevat tööpäeva pole võimalik lühendada, hüvitatakse töötamine seilei ajal töötaja ja tööandja vahelise kokkuleppe kohaselt kas 2kordse töötasu maksmisega või vaba aja andmisega.

7.6.tööandja annab töötajale vaba aega, makstes töötasu või seaduses nimetatud juhtudel keskmist töötasu, järgmistel pbhjustel:

7.6.2.võimaluse korral üks päev - esimesest kuni neljandasse klassi mineva lapse vanemale kooliaasta esimesel päeval.

7.7.tööandja esindajal on õigus võimalusel anda kokkuleppel töötajaga töötajale vaba aega ja maksta sel ajal töötajale tema töötasu, kui õigusaktidest ei tulene kohustust anda töötajale vaba aega makstes keskmist töötasu.

7.10.Käesolevas kollektiivlepingus ja töötajaga sõlmitud töölepingus kokkulepitavate töö- ja puhkeaja tingimuste täpsustamiseks võivad tööandja esindaja ja haridusasutuse ametiühingu valitud esindaja sõlmida haridusasutuses kuni üheks kalendriaastaks kollektiivlepingu.

8.Puhkuse andmise tingimused

8.1.töötajale antakse põhipuhkust töötatud aja eest kalendriaasta kohta.

8.2.põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, välja arvatud lapsehoolduspuhkuse, ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg, samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda töölepingu seaduse § 19 punktis 3 nimetatud juhul ja aeg, mil tööandja on töötajale andnud vaba aega säilitades töötasu või makstes keskmist töötasu.

8.3.Kui töötaja soovib osaleda koolitusel täiskasvanute koolituse seaduse alusel, antakse töötajale koolitusasutuse teatise alusel oppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud oppepuhkuse ajal makstakse keskmist töötasu (kalendripäevapõhine) 20 kalendripäeva eest ning 21. -30. oppepuhkuse päeva eest võib tööandja esindaja töötajale võimalusel maksta töötasu töölepingu seaduse § 29 loike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel. Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse töötajale täiendavat oppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötasu töölepingu seaduse § 29 loike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära alusel. tööandja võib oppepuhkuse andmist ėdasi lükata juhul, kui üle 10 protsendi töötajatest või teenistujatest on samaaegselt oppepuhkusel.

8.4.tööandja esindaja võib anda töötajale töötaja soovil tasustamata puhkust kokkulepitud ajal.

8.5.tööandja annab töötaja soovil kuni 14 kalendripäeva kalendriaastas täiendavat tasustamata

lapsepuhkust kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale, samuti hooldajale või eeskostjale kokkulepitud ajal.

8.6.õigusaktides sätestatud põhipuhkusele lisaks antakse puhkuse ajakavas ettenähtud või tööandja esindaja ja töötaja kokkulepitud ajal täiendavat puhkust:

8.6.1.koolieelse lasteasutuse õpetajaabile, õpetajat abistavale töötajale, lapsehoidjale, ķelle kalendriaasta eest saadaolev põhipuhkus on lühem kui 35 kalendripäeva, 7 kalendripäeva;;

8.6.2.koolieelse lasteasutuse õpetajale, ķelle kalendriaasta eest saadaolev põhipuhkus on lühem kui 56 kalendripäeva, 7 kalendripäeva;

8.6.3.Tartu Kutsehariduskeskuse, põhikooli või gümnaasiumi raamatukoguhoidjale või raamatukogu juhatajale 7 kalendripäeva.

8.7.Punktis 8.6. ettenähtud puhkust on võimalik kasutada parast põhipuhkuse kasutamist sama kalendriaasta eest sama kalendriaasta sees. Kui töötaja ei kasuta täiendavat puhkust samal kalendriaastal, siis puhkusenoue aegub kalendriaasta viimasel päeval.

8.8.Hariduse Tugiteenuste Keskuse juhataja ja tugispetsialistide põhipuhkus on 56 kalendripäeva^

8.9.Kui töötaja soovib jääda puhkuse ajal töövõimetuslehele ja saada ravikindlustuse seaduses ette nähtud hüvitist, tuleb töötajal esitada töövõimetuslehe esimesel päeval taotlus puhkuse katkestamiseks.

8.10.Puhkuse ajakava tehakse töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartäli jooksul. töötaja, kellele ei ole tehtud puhkuse ajakava eelnimetatud ajal teateavaks, valib omale sobiva puhkuse aja ise, teavitades tööandja esindajat soovitud puhkuse ajast kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil vähemalt 14 kalendripäeva ette.

8.11.Kui on vajadus välja selgitada töötaja saadaoleva põhipuhkuse või täiendava puhkuse pikkus lühema aja eest kui üks kalendriaasta, jagatakse töötajale ühe kalendriaasta kohta ettenähtud põhipuhkuse või täiendava puhkuse päevade arv vastava kalendriaasta kalendripäevade arvuga ning korrutatakse puhkuse andmise õiguse aluseks olevale ajale vastava kalendripäevade arvuga. Tulemus umardatakse ülespoole täisarvuks (ei rakendata üldtuntud ümardamisreeglit).

8.12.Käesolevas kollektiivlepingus ja töötajaga sõlmitud töölepingus kokkulepitud puhkuse andmise tingimuste täpsustamiseks võivad tööandja esindaja ja ametiühingu valitud esindaja sõlmida haridusasutuses kuni üheks kalendriaastaks kollektiivlepingu.

9.töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel

9.2.Kui töötajal jääb vanaduspensioniea saabumiseni kaks või vähem aastat ning tema tööleping öeldakse üles koondamise tõttu, võib tööandja võimalusel poolte kokkuleppel maksta töötajale parast töölepingu lõppemist toetust (eelpension) kuni töötaja vanaduspensionile jäämiseni igakuiselt TLS § 29 Ig 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära ulatuses.

9.3.Asutuse töö reorganiseerimisel, s.h. alluvuse, omaniku või omandivormi muutmisel või ümberkorraldamisel, arvatakse pideva tööstaaži hulka vaheaegadeta töötamine asutuses, mille õigusjärglaseks on asutus, kus töötaja enne reorganiseerimist või ümberkorraldamist töötas.

9.4.töötaja uuesti tööle asumisel sama tööandja juures kuni kuue kuu jooksul parast töölepingu lõppemist arvatakse pideva tööstaaži hulka enne töölepingu lõppemist sama tööandja juures vaheaegadeta töötatud aeg, kui tööleping lõpetati koondamise (TLS § 89), pikaajalise töövõimetuse (TLS § 88 Ig 1 p 1) või tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise (TLS § 91 Ig 2) tõttu.

9.5.tööandja esindaja väljastab töölepingu lõppemisel töötaja soovil töötajale tõendi töötamise kohta, kus tuuakse välja haridusasutuses töötamise aeg ning täidetud töökoha (ametikoha) nimetus, kui töötaja seda soovib.

10.Ametiühingute liikmete esindajate tegevuse tingimused ja nende täiendavad tagatised

10.1.Ametiühingu liikmetel on õigus igas haridusasutuses valida ametiühingu esindaja.

10.2.tööandja esindaja võimaldab ametiühingu valitud esindajaga sõlmitud kokkuleppe alusel viimasel oma kohustuste täitmiseks ruumide, trüki-, paljundus- ja sidevahendite tasuta kasutamise.

10.4.tööandja esindaja võimaldab ametiühingu valitud esindajale kollektiivlepingu pooleks oleva ametiühingu esitatud kirjalike kutsete alusel kalendriaastas vähemalt viis tööst vaba tasustatud päeva osalemiseks ametiühingu korraldatavas koolituses või ametiühingu organite töös. Taotlus koolitusest osavdtuks tuleb tööandjale esitada vähemalt viis tööpäeva enne koolituse algust.

10.5.tööandja esindaja informeerib üheaegselt kirjalikult töötajat ja ametiühingu valitud esindajat, kui töötaja tööleping öeldakse üles koondamise tortu ning töötaja oli ametiühingu liige.

10.6.Ametiühingut esindavatele isikutele võidakse haridusasutuses ette näha täiendavaid tagatisi tööandja esindaja ja ametiühingu valitud esindaja vahel sõlmitavas kollektiivlepingus.

11.Kollektiivlepingu muutmine ja peatamine

11.1.Kehtiva kollektiivlepingu tingimusi võib muuta poolte kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui kollektiivlepingu tingimuste muutumine on tingitud õigusaktide muutumisest. Kui kollektiivlepingu kokkulepe on vastuolus muutunud õigusaktiga, kohaldatakse kollektiivlepingu asemel õigusakti sätteid.

11.2.Ühe poole esitatud kirjaliku taotluse kollektiivlepingu tingimuste muutmiseks või kollektiivlepingu peatamiseks vaatab teine pool läbi ja pooled alustavad seile alusel läbirääkimisi seitsme kalendripäeva jooksul taotluse saamisest.

11.3.Kollektiivlepingu muudatused ja peatamine vormistatakse kirjalikult käesoleva kollektiivlepingu lisana ja need jõustuvad mõlema poole poolt allakirjutamise päevale järgnevast päevast või poolte kokkuleppega määratud ajal.

11.4.Läbirääkimised uue kollektiivlepingu sõlmimiseks algavad hiljemalt neli kuud enne kehtiva kollektiivlepingu kehtivuse aja lõppu.

12.Kollektiivlepingu täitmise kontrollimine

Kollektiivlepingu täitmisega seotud kaebuste lahendamiseks moodustatakse poolte vahel 4-liikmeline ühiskomisjon, mille koosseisus on kaks liiget linnavalitsuse poolt ja kaks liiget ametiühingu poolt.

ühiskomisjoni koosseis määratakse kollektiivlepingu lisas 3. ühiskomisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. ühiskomisjoni tööd juhib vaheldumisi ametiuhingu-ja linnavalitsusepoolne liige.

13.lõppsätted

13.1.Linnavalitsus, ametiühing ja tööandja esindaja lähtuvad käesolevast kollektiivlepingust nii töösuhetes töötajatega kui töösuhteid puudutavate strateegilist moju avaldavate otsuste tegemisel.

13.2.Haridusasutuste juhid on kohustatud lisama töötajate töölepingu dokumenti viite kollektiivlepingu kohaldatavuse kohta töölepingutele vastavalt töölepingu seaduse § 5 Ig 1 p-le 12.

13.4.Käesolevas kollektiivlepingus reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi territooriumil kehtivatest õigusaktidest.

13.5.Kollektiivlepingu tähtaja möödumisel loetakse, et kollektiivleping on muutunud tähtajatuks, kui kumbki kollektiivlepingu pool ei teata vähemalt kolm kuud enne kollektiivlepingu tähtaja möödumist kirjalikult teisele poolele, et ta ei soovi lepingu pikenemist. Kollektiivlepingu tähtajatuks muutumise korral on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni või kollektiivlepingu lõppemiseni seile ülesutlemise tõttu kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi. Tähtajatu kollektiivlepingu võib kumbki lepingupool üles delda, teatades sellest teisele poolele vähemalt kuus kuud ette. Alates kollektiivlepingu ülesütlemisest teatamisest lõpeb kollektiivlepingust tulenev töörahu pidamise kohustus.

13.6.Kollektiivleping on koostatud eesti keeles kolmes vordset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest igale poolele jääb üks eksemplar.

13.7.Ametiühing kohustub esitama kollektiivlepingu Sotsiaalministeeriumile registreerimiseks.

Lisa 1

Haridusasutuste töötajate töötasu kokkulepe

Linnavalitsus ja ametiühing sõlmivad alljärgneva haridusasutuste töötajate töötasu kokkuleppe töötasu alammäärade kohta Tartu linna munitsipaalüldhariduskoolides, koolieelsetes munitsipaallasteasutustes, Tartu Kutsehariduskeskuses ja Hariduse Tugiteenuste Keskuses:

1.Pedagoogide kvalifikatsiooninduetele vastava koolieelses lasteasutuses töötava korgharidusega õpetaja, kellele on omistatud pedagoogi ametijärk, töötasu kuualammäär (brutotasu) täistööajaga töötamisel on alates 01.01.2016. a 810 eurot ja korgharidusega õpetaja, kellele on omistatud vanempedagoogi ametijärk, töötasu kuualammäär (brutotasu) täistööajaga töötamisel on alates 01.01.2016. a 890 eurot.

2.Pedagoogide kvalifikatsiooninduetele vastava koolieelses lasteasutuses töötava keskeriharidusega pedagoogi töötasu kuualammäärad (brutotasu) täistööajaga töötamisel vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele on 10% madalamad punktis 1 kokkulepitud töötasu alammääradest.

3.Koolieelses lasteasutuses töötava kvalifikatsiooninduetele vastava logopeedi töötasu kuualammäär (brutotasu) täistööajaga töötamisel on alates 01.01.2016. a 890 eurot.

4.Koolieelses lasteasutuses töötava õpetajaabi töötasu kuualammäär (brutotasu) täistööajaga töötamisel on alates 01.01.2016. a 535 eurot.

5.põhikooli, gümnaasiumi ja Tartu Kutsehariduskeskuse õpetaja töötasu kuualammäär (brutotasu) täistööajaga töötamise korral on alates 01.01.2016. a 960 eurot. põhikooli, gümnaasiumi ja Tartu Kutsehariduskeskuses töötavate õpetaja, kellele on omistatud vanempedagoogi ametijärk, töötasu kuualammäär (brutotasu) täistööajaga töötamisel on alates 01.01.2016. a 1020 eurot.

6.põhikoolis ja gümnaasiumis klassijuhatamise eest makstava töötasu täiendava komponendi alammäär alates 01.01.2016. a on nii põhikoolis kui gümnaasiumis 120,00 eurot kuus.

7.põhikoolis, gümnaasiumis, Tartu Kutsehariduskeskuses ja Hariduse Tugiteenuste Keskuses töötava kvalifikatsiooninõuetele vastava korgharidusega tugispetsialisti (eripedagoog, logopeed, psühholoog, psühhiaater, sotsiaalpedagoog, karjäärikoordinaator, -nõustaja, -spetsialist, -konsultant), huvijuhi, haridustehnoloogi töötasu kuualammäär (brutotasu) täistööajaga töötamisel on võrdne põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu kuualammääraga. Kui tugispetsialistile või huvijuhile on omistatud täidetava ametikoha lõikes ametijärk, on tema töötasu kuualammäär täistööajaga töötamisel võrdne põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja vastava ametijärgu kohta kokkulepitud töötasu kuualammääraga.

8.põhikoolis või gümnaasiumis töötava abiõpetaja töötasu kuualammäär (brutotasu) täistööajaga töötamisel on võrdne koolieelses lasteasutuses töötava õpetajaabi töötasu kuualammääraga.

9.põhikoolis või gümnaasiumis töötava raamatukogu juhataja töötasu kuualammäär (brutotasu) täistööajaga töötamisel on 80% põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu kuualammäärast.

10.tööandja esindaja võib suurendada töötaja töötasu kuumäära, kui haridusasutuse eelarves on selleks rahalisi vahendeid.

11.Haridusasutuste direktor kehtestab palgakorralduse põhimõtted, kus reguleeritakse täpsemalt töötasu alammäärade astmed. Palgakorralduse põhimotete koostamisse kaasatakse haridusasutuse töötajad ja ametiühingu usaldusisik.

Lisa 2

Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna haldusalas tegutsevad haridusasutused

1.Tartu munitsipaalüldhariduskoolid:

1.1.Hugo Treffneri Gümnaasium

1.2.Miina Härma Gümnaasium

1.3.Tartu Aleksander Puškini Kool

1.4.Tartu Annelinna Gümnaasium

1.5.Tartu Descartes’i Kool

1.6.Tartu Forseliuse Kool

1.7.Tartu Hansa Kool

1.8.Tartu Herbert Masingu Kool

1.9.Tartu Jaan Poška Gümnaasium

1.10.Tartu Karlova Kool

1.11.Tartu Kesklinna Kool

1.12.Tartu Kivlinna Kool

1.13.Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium

1.14.Tartu Kroonuaia Kool

1.15.Tartu Maarja Kool

1.16.Tartu Mart Reiniku Kool

1.17.Tartu Raatuse Kool

1.18.Tartu Tamme Kool

1.19.Tartu Täiskasvanute Gümnaasium

1.20.TartuVariku Kool

1.21.TartuVeeriku Kool

2.Tartukoolieelsed munitsipaallasteasutused:

2.1.TartuKesklinna Lastekeskus

2.2.TartuLasteaedAnnike

2.3.TartuLasteaedHelika

2.4.TartuLasteaedHellik

2.5.TartuLasteaedKannike

2.6.TartuLasteaedKaroliine

2.7.TartuLasteaedKeliuke

2.8.TartuLasteaedKivike

2.9.TartuLasteaedKlaabu

2.10.TartuLasteaedKroli

2.11.TartuLasteaedLotte

2.12.TartuLasteaed Meelespea

2.13.TartuLasteaed Midrimaa

2.14.TartuLasteaed Mommik

2.15.TartuLasteaed Naerumaa

2.16.TartuLasteaed Nukitsamees

2.17.TartuLasteaed Piilupesa

2.18.TartuLasteaed Ploomike

2.19.TartuLasteaed Poku

2.20.TartuLasteaed Pääsupesa

2.21.TartuLasteaed Ristikhein

2.22.TartuLasteaed Rukkilill

2.23.TartuLasteaed Sass

2.24.TartuLasteaed Sipsik

2.25.TartuLasteaed Sirel

2.26.TartuLasteaed Triinu ja Taavi

2.27.TartuLasteaed Toruke

2.28.TartuLasteaed Tähtvere

2.29.TartuMaarjamoisa Lasteaed

3.TartuKutsehariduskeskus

4.Hariduse Tugiteenuste Keskus

Lisa 3

ühiskomisjoni koosseis

ühiskomisjoni liikmeteks on:

1.RihoRaave

2.Kairit Peekman

3.Kalle Kalda

4.Reemo Voltri

linnavalitsuse esindaja linnavalitsuse esindaja ametiühingu esindaja ametiühingu esindaja