Kollektiivleping nr 11

Kollektiivleping on sõlmitud 28. mail 2014. a Tartus.

1.Kollektiivlepingu pooled

1.1.tööandja

Nimetus:Tartu linn

Tartu Linnavalitsus (edaspidi „linnavalitsus”)

Registrinumber:75006546

Esindaja:Tiia Teppan Abilinnapea

Esindusõigus:Tartu Linnavalitsuse 27. mai 2014. a korraldus nr 530 „Tartu Haridustöötajate Liiduga ja Tartu Maakonna Haridustöötajate Ametiühinguga 2014. aastaks kollektiivlepingu sdlmimine”

Asukoht:Raekoda

50089 Tartu

Kontaktandmed:7361 111

7361 223

Tiia.Teppan@raad.tartu.ee

1.2. töötajate esindaja

Nimi:Tartu Haridustöötajate Liit (edaspidi „ametiühing”)

Registrikood: Esindaja: Esindusõigus: Asukoht:80037796

Kalle Kalda

põhikiri ja registrikaart nr 1

Lutsu 14a

51006 Tartu

Kontaktandmed:7441 824

520 4343

kallekas@hot.ee

1.3. töötajate esindaja

Nimi:

Registrikood:Tartu Maakonna Haridustöötajate Ametiühing (edaspidi „ametiühing” 80051046

Esindaja:

Esindusõigus:

Asukoht:Reemo Voltri

registrikaart nr 1 ja Lii Siim’u 2013. a volikiri

Vanemuise 35

Tartu

Kontaktandmed:5101797

reemo.voltri@qmail.com

2. Kollektiivlepingu dokumendid 

2.1.Käesoleva kollektiivlepingu dokumendid koosnevad käesolevast kollektiivlepingu põhidokumendist ja kollektiivlepingu lisadest, milles lepitakse kokku kollektiivlepingu sõlmimise ajal ja/või parast kollektiivlepingu sõlmimist ning mis on kollektiivlepingu lahutamatuteks osadeks ja moodustavad koos kollektiivlepinguga uhtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel.

2.2.Kollektiivlepingul on sõlmimise ajal järgmised lisad:

Lisa 1 - Haridusasutuste töötajate töötasu kokkulepe;

Lisa 2 - Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna haldusalas tegutsevate haridusasutuste (edaspidi „haridusasutused” või „haridusasutus”) nimekiri;

Lisa 3 - ühiskomisjoni koosseis.

3.Kollektiivlepingu sisu ja eesmärk

3.1.Kollektiivlepingus lepivad pooled kokku haridusasutuste (lisa 2) töötajatele töösuhetes rakenduvates tingimustes, töötajaid esindavatele isikutele selleks tegevuseks tagatavates tingimustes ja nende täiendavates tagatistes.

3.2.Kollektiivleping on sõlmitud eesmärgiga aidata kaasa haridusasutustes heade töösuhete ja kaasaegse töökorralduse loomisele.

3.3.Kollektiivlepingu sõlmimise eesmärgi saavutamiseks informeerivad ametiühing ja haridusasutuste juhid (edaspidi „tööandja esindaja” või koos „tööandja esindajad”) üksteist töötajate täiend- ja ümberõppe võimalustest ning kvalifikatsiooninoudeid ja töötajate huve puudutavatest kusimustest, samuti haridusasutuste arengukavadest.

4.2.Kollektiivleping ja töörahu pidamise kohustus kehtib kuni 31. detsembrini 2014. a.

5.töölepingu sõlmimine

5.1.tööandja esindaja ja tööleasuja sõlmivad enne töötaja tööle asumist kirjaliku töölepingu, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel. tööleping vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks eksemplar antakse töötajale, teine jääb tööandja esindajale. Enne töötaja tööle lubamist tutvustab tööandja esindaja tälie töösisekorda (töökorralduse reegleid vms), kehtivaid kollektiivlepinguid, töötervishoiu- ja tööohutuse alaseid nbudeid ning ametiuhingu esindajat või töötajate valitud esindajat (usaldusisik) ja töökeskkonnavolinikku.

5.2.töölepingu võib sõlmida elektroonilises vormis. Molema poole valdusesse peab sellisel juhul jääma mblema poole digitaalallkirjaga fail. tööleping loetakse sõlmituks viimase digitaalallkirja andmise hetkest või töölepingus kokkulepitud ajast.

5.3.töötajal on õigus enne töölepingule allakirjutamist pöörduda haridusasutuse ametiuhingu valitud esindaja või usaldusisiku poole konsultatsiooni saamiseks.

6.töötasu komponendid, töötasu arvutamise viis ja maksmise kord

6.1.töötaja töötasu koosneb baastöötasust ja kokkulepitud täiendavatest töötasu komponentidest.

6.2.tööandja esindaja ja töötaja lepivad töölepingus kokku baastöötasuna töötasu kuumäära (brutotasu), mis soltub töötaja tööalasest meisterlikkusest, tööülesannete keerukuse astmest, töötasu kuualammäärast, töötaja kvalifikatsioonist ja atesteerimisel omistatud ametijärgust ning tööajast (ametikoha suurusest).

6.3.tööandja esindaja ja töötaja lepivad töölepingus kokku teatud töölepingujärgsete tööülesannete tegelikul täitmisel makstavad töötasu täiendavad komponendid, mille suurus lepitakse kokku, arvestades käesolevas kollektiivlepingus ette nähtud alammäärasid või haridusasutuses kehtivaid uldisi reegleid. töötasu täiendavad komponendid on ette nähtud klassijuhatamise eest ja juhul, kui kontakttundide arv ületab baastöötasu sees ette nähtud kontakttundide arvu või muudel haridusasutuses kokkulepitud juhtudel, Haridusasutuses võidakse kohaldada käesolevas punktis sätestatust soodsamaid tingimusi.

6.4.Kui töötaja täidab tööandja esindaja ettepanekul täiendavaid tööülesandeid, maksab tööandja töötajale täiendavat töötasu (lisatasu). Täiendava tööülesande täitmises ja seile eest makstavas lisatasus lepivad tööandja esindaja ja töötaja kokku eraldi.

6.5.Kui töötaja töötab tulemuslikumalt, kui seda saab temalt tavapäraselt oodata ja haridusasutuses on kehtestatud tulemuslikkuse hindamise kriteerimid lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest, siis võib tööandja esindaja eelarves rahaliste vahendite olemasolul maksta töötajale tulemustasu.

6.6.tööandja esindaja võib eelarveliste rahaliste vahendite olemasolul maksta töötajale tööanjda esindaja ühekordse otsuse alusel preemiat lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest. tööandja esindaja peab preemia maksmisel välja tooma seile maksmise põhjuse.

6.10.Ūldjuhul annab tööandja töötajale punktides 6.7. - 6.9. nimetatud juhtudel vaba aega samas kuus, mil tekkis vaba aja andmise kohustus. Kui töötajale antakse vaba aega, siis ei maksta punktis 6.7. - 6.9. nimetatud juhtude esinemise ajal töötasu, vaid töötasu makstakse vaba aja eest, kuid töötajale makstav töötasu ei või olla väiksem töötasust, mīda töötaja oleks saanud siis, kui töötasu oleks makstud töö tegemise ajal.

6.11.töötaja alatisel üleviimisel teisele töökohale (ametikohale) või umberpaigutamisel teise töö tegemise kohta tööandja algatusel, kui seile tbttu väheneb töötaja töötasu kuumäär temast mitteolenevatel põhjustel, säilitatakse töötajale keskmine töötasu kahe kuu jooksul, arvates üleviimise või ümberpaigutamise päevast, va juhul, kui linnavalitsus korraldab asutust ümber ja töötaja on umberkorraldamise käigus koondamissituatsioonis ning talle pakutakse teist tööd ja ta on nõus üleviimise ja pakutava töökoha töötingimustega.

6.12.tööandja esindaja otsustab, kaasates töötajaid esindava isiku ja arvestades haridusasutuse eelarvet, töötajale toetuste ja hüvitiste maksmise. Toetuste ja huvitiste maksmise alused peavad olema ette nähtud haridusasutuse töösisekorras (töökorralduse reeglites vms) lähtudes vbrdse kohtlemise põhimõttest.

6.13.töötajale makstakse töötasu (sh lisatasu) üks kord kuus hiljemalt töötatud kuule järgneva kuu 10. kalendripäeval (edaspidi „palgapaev”) pangaülekandega töötaja määratud pangakontole. tööandja on kohustatud tagama töötasu kättesaamise töötajaga töölepingus kokkulepitud palgapäeval. Lisatasu ja tulemustasu võib üle kanda enne palgapäeva.

6.14.töötasu maksmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast. Viivis kuulub väljamaksmisele koos järgmise kuu töötasuga.

6.15.tööandja peab töötaja töötasult kinni ja kannab üle seadusest ja töötaja avaldusest tulenevad maksud ja maksed. töötaja peab esitama asjakohase taotluse 10 tööpäeva enne palgapäeva. Tulumaksu vaba miinimumi arvestamiseks tuleb töötajal tööleasumisel esitada kirjalik taotlus 10 tööpäeva enne esimest palgapäeva ja hiljem vastavalt vajadusele.

6.16.töötasu kuumäärade korrastamiseks haridusasutustes sõlmivad linnavalitsus ja ametiühing haridusasutuste töötajate töötasu kokkuleppe, mis on käesoleva kollektiivlepingu lisa 1.

7.töö- ja puhkeaja tingimused

7.1.töötaja tööaja ja puhkeaja korralduse otsustab tööandja esindaja arvestades õigusaktides tulenevaid noudeid.

7.2.1.koolieelse lasteasutuse õpetaja viima labi kuni 30 kontakttundi nädalas,

7.2.2.koolieelse lasteasutuse logopeed, eripedagoog, psühholoog viima labi kuni 24 kontakttundi nädalas,

7.2.3.põhikooli ja täistsüklikooli (ühe asutusena tegutsev põhikool ja gümnaasium) gümnaasiumi õpetaja, logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog, psühholoog, ringijuht viima labi kuni 24 kontakttundi nädalas,

7.2.4.põhikooli pikapäevarühma kasvataja viima labi kuni 30 kontakttundi nädalas,

7.2.5.gümnaasiumi ja kutseoppeasutuse õpetaja viima labi kuni 22 kontakttundi nädalas,

7.2.6.kutseoppeasutuse eripedagoog, sotsiaalpedagoog, psühholoog viima labi kuni 24 kontakttundi nädalas.

7.3.Koik tööaja sees läbiviidavad kontakttunnid tasustatakse uhtsetel alustel. tööandja esindaja ja töötajad võivad kokku leppida, et baastöötasu eest annab töötaja täistööaja sees vähem kontakttunde. töötajal on bigus keelduda baastöötasu eest täistööaja sees käesoleva kollektiivlepingu punktis 7.2. ette nähtud kontakttundide arvu ületavate kontakttundide andmisest. Täistööaja sees punktis 7.2. ette nähtud piirarvu ületavate kontakttundide läbiviimise eest töötasu täiendava komponendi arvutamisel ei tohi alates 01.09.2014 ühe kontakttunni tasu olla väiksem, kui tuleks kontakttunni minimaalne tasu täistööaja sees baastöötasu eest töötamise korral.

7.4.Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupuhale, taasiseseisvumispäevale ja jbululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni vorra, st tööpäev lõpeb kolm tundi enne töölepingus või töösisekorras (töökorralduse reeglites vms) ettenähtud tööpäeva lõppu. tööpäeva lühendamise ajavahemikud arvatakse töötaja tööaja hulka ning tööandja säilitab seile aja eest töötaja töötasu.

7.5.Kui punktis 7.4. nimetatud puhadele eelnevat tööpäeva pole võimalik lühendada, huvitatakse töötamine seilei ajal töötaja ja tööandja vahelise kokkuleppe kohaselt kas 2kordse töötasu maksmisega või vaba aja andmisega.

7.6.tööandja annab töötajale vaba aega, makstes töötasu või seaduses nimetatud juhtudel keskmist töötasu, järgmistel pbhjustel:

7.6.2.võimaluse korral üks päev - esimesest kuni neljandasse klassi mineva lapse vanemale kooliaasta esimesel päeval.

7.7.tööandja esindajal on bigus võimalusel anda kokkuleppel töötajaga töötajale vaba aega ja maksta sel ajal töötajale tema töötasu, kui bigusaktidest ei tulene kohustust anda töötajale vaba aega makstes keskmist töötasu.

7.10.Käesolevas kollektiivlepingus ja tdbtajaga sõlmitud töölepingus kokkulepitavate töö- ja puhkeaja tingimuste täpsustamiseks võivad tööandja esindaja ja haridusasutuse ametiühingu valitud esindaja sõlmida haridusasutuses kuni üheks kalendriaastaks kollektiivlepingu.

8.Puhkuse andmise tingimused

8.1.töötajale antakse põhipuhkust töötatud aja eest kalendriaasta kohta.

8.2.põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg, samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda töölepingu seaduse § 19 punktis 3 nimetatud juhul ja aeg, mil tööandja on töötajale andnud vaba aega säilitades töötasu või makstes keskmist töötasu.

8.3.Kui töötaja soovib osaleda koolitusel täiskasvanute koolituse seaduse alusel, antakse töötajale koolitusasutuse teatise alusel oppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud dppepuhkuse ajal makstakse keskmist töötasu (kalendripäevapõhine) 20 kalendripäeva eest ning 21. -30. dppepuhkuse päeva eest võib tööandja esindaja töötajale võimalusel maksta töötasu töölepingu seaduse § 29 loike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel. Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse töötajale täiendavat oppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötasu töölepingu seaduse § 29 loike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära alusel. tööandja võib dppepuhkuse andmist ėdasi lükata juhul, kui üle 10 protsendi töötajatest või teenistujatest on samaaegselt dppepuhkusel.

8.4.tööandja esindaja võib anda töötajale töötaja soovil tasustamata puhkust kokkulepitud ajal.

8.5.tööandja annab töötaja soovil kuni 14 kalendripäeva kalendriaastas täiendavat tasustamata

lapsepuhkust kuni 14-aastast lašt või kuni 18-aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale, samuti hooldajale või eeskostjale kokkulepitud ajal.

8.6.õigusaktides sätestatud põhipuhkusele lisaks antakse puhkuse ajakavas ettenähtud või tööandja esindaja ja töötaja kokkulepitud ajal täiendavat puhkust:

8.6.1.koolieelse lasteasutuse õpetajaabile 7 kalendripäeva;

8.6.2.koolieelse lasteasutuse õpetajale, ķelle kalendriaasta eest saadaolev põhipuhkus on lühem kui 56 kalendripäeva, 7 kalendripäeva;

8.6.3.Tartu Kutsehariduskeskuse, põhikooli või gümnaasiumi raamatukoguhoidjale või raamatukogu juhatajale 7 kalendripäeva.

8.7.Punktis 8.6. ettenähtud puhkust on võimalik kasutada parast põhipuhkuse kasutamist sama kalendriaasta eest sama kalendriaasta sees. Kui töötaja ei kasuta täiendavat puhkust samal kalendriaastal, siis puhkusenoue aegub kalendriaasta viimasel päeval.

8.8.Hariduse Tugiteenuste Keskuse juhataja ja tugispetsialistide põhipuhkus on 56 kalendripäeva.

8.9.Kui töötaja soovib jääda puhkuse ajal töövõimetuslehele ja saada ravikindlustuse seaduses ette nähtud hüvitist, tuleb töötajal esitada töövõimetuslehe esimesel paeval taotlus puhkuse katkestamiseks.

8.10.Puhkuse ajakava tehakse töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartäli jooksul. töötaja, kellele ei ole tehtud puhkuse ajakava eelnimetatud ajal teateavaks, valib omale sobiva puhkuse aja ise, teavitades tööandja esindajat soovitud puhkuse ajast kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil vähemalt 14 kalendripäeva ette.

8.11.Kui on vajadus välja selgitada töötaja saadaoleva põhipuhkuse või täiendava puhkuse pikkus lühema aja eest kui üks kalendriaasta, jagatakse töötajale ühe kalendriaasta kohta ettenähtud põhipuhkuse või täiendava puhkuse päevade arv vastava kalendriaasta kalendripaevade arvuga ning korrutatakse puhkuse andmise biguse aluseks olevale ajale vastava kalendripaevade arvuga. Tulemus ümardatakse ülespoole täisarvuks (ei rakendata üldtuntud ümardamisreeglit).

8.12.Käesolevas kollektiivlepingus ja töötajaga sõlmitud töölepingus kokkulepitud puhkuse andmise tingimuste täpsustamiseks võivad tööandja esindaja ja ametiühingu valitud esindaja sõlmida haridusasutuses kuni üheks kalendriaastaks kollektiivlepingu.

9.töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel

9.2.Kui töötajal jääb vanaduspensioniea saabumiseni kaks või vahern aastat ning tema tööleping beldakse üles koondamise tottu, võib tööandja võimalusel poolte kokkuleppel maksta töötajale parast töölepingu lõppemist toetust (eelpension) kuni töötaja vanaduspensionile jäämiseni igakuiselt TLS § 29 Ig 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära ulatuses.

9.3.Asutuse töö reorganiseerimisel, s.h. alluvuse, omaniku või omandivormi muutmisel või ümberkorraldamisel, arvatakse pideva tööstaaži hulka vaheaegadeta töötamine asutuses, mille bigusjärglaseks on asutus, kus töötaja enne reorganiseerimist või ümberkorraldamist töötas.

9.4.töötaja uuesti tööle asumisel sama tööandja juures kuni kuue kuu jooksul parast töölepingu lõppemist arvatakse pideva tööstaaži hulka enne töölepingu lõppemist sama tööandja juures vaheaegadeta töötatud aeg, kui tööleping lõpetati koondamise (TLS § 89), pikaajalise töövõimetuse (TLS § 88 Ig 1 p 1) või tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise (TLS § 91 Ig 2) tõttu.

9.5.tööandja esindaja väljastab töölepingu loppemisel töötaja soovil töötajale toendi töötamise kohta, kus tuuakse välja haridusasutuses töötamise aeg ning täidetud töökoha (ametikoha) nimetus, kui töötaja seda soovib.

10.Ametiühingute liikmete esindajate tegevuse tingimused ja nende täiendavad tagatised

10.1.Ametiühingu liikmetel on bigus igas haridusasutuses valida ametiühingu esindaja.

10.2.tööandja esindaja võimaidab ametiühingu valitud esindajaga sõlmitud kokkuleppe alusel viimasel oma kohustuste täitmiseks ruumide, trüki-, paljundus-ja sidevahendite tasuta kasutamise.

10.4.tööandja esindaja võimaldab ametiühingu valitud esindajale kollektiivlepingu pooleks oleva ametiühingu esitatud kirjalike kutsete alusel kalendriaastas vähemalt viis tööst vaba tasustatud päeva osalemiseks ametiühingu korraldatavas koolituses või ametiühingu organite töös. Taotlus koolitusest osavbtuks tuleb tööandjale esitada vähemalt viis tööpäeva enne koolituse algust.

10.5.tööandja esindaja informeerib üheaegselt kirjalikult töötajat ja ametiühingu valitud esindajat, kui töötaja tööleping öeldakse üles koondamise tbttu ning töötaja oli ametiühingu liige.

10.6.Ametiühingut esindavatele isikutele võidakse haridusasutuses ette näha täiendavaid tagatisi tööandja esindaja ja ametiühingu valitud esindaja vahel sõlmitavas kollektiivlepingus.

11.Kollektiivlepingu muutmine ja peatamine

11.1.Kehtiva kollektiivlepingu tingimusi võib muuta poolte kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui kollektiivlepingu tingimuste muutumine on tingitud bigusaktide muutumisest. Kui kollektiivlepingu kokkulepe on vastuolus muutunud bigusaktiga, kohaldatakse kollektiivlepingu asemel bigusakti sätteid.

11.2.ühe poole esitatud kirjaliku taotluse kollektiivlepingu tingimuste muutmiseks või kollektiivlepingu peatamiseks vaatab teine pool labi ja pooled alustavad seile alusel läbirääkimisi seitsme kalendripäeva jooksul taotluse saamisest.

11.3.Kollektiivlepingu muudatused ja peatamine vormistatakse kirjalikult käesoleva kollektiivlepingu lisana ja need jbustuvad mblema poole poolt allakirjutamise päevale järgnevast päevast või poolte kokkuleppega määratud ajal.

11.4.Läbirääkimised uue kollektiivlepingu sõlmimiseks algavad hiljemalt neli kuud enne kehtiva kollektiivlepingu kehtivuse aja lõppu.

12.Kollektiivlepingu täitmise kontrollimine

Kollektiivlepingu täitmisega seotud kaebuste lahendamiseks moodustatakse poolte vahel 4-liikmeline ühiskomisjon, mille koosseisus on kaks liiget linnavalitsuse poolt ja kaks liiget ametiühingu poolt. ühiskomisjoni koosseis määratakse kollektiivlepingu lisas 3. ühiskomisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. ühiskomisjoni tööd juhib vaheldumisi ametiühingu-ja linnavalitsusepoolne liige.

13.lõppsätted

13.1.Linnavalitsus, ametiühing ja tööandja esindaja lähtuvad käesolevast kollektiivlepingust nii töösuhetes töötajatega kui töösuhteid puudutavate strateegilist moju avaldavate otsuste tegemisel, samuti haridusasutuste arengukavade töösuhteid käsitlevate osade koostamisel.

13.2.Haridusasutuste juhid on kohustatud lisama töötajate töölepingu dokumenti viite kollektiivlepingu kohaldatavuse kohta töölepingutele vastavalt töölepingu seaduse § 5 Ig 1 p-le 12.

13.4.Käesolevas kollektiivlepingus reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi territooriumil kehtivatest õig usaktidest.

13.5.Kollektiivlepingu tähtaja möödumisel loetakse, et kollektiivleping on muutunud tahtajatuks, kui kumbki kollektiivlepingu pool ei teata vähemalt kolm kuud enne kollektiivlepingu tähtaja möödumist kirjalikult teisele poolele, et ta ei soovi lepingu pikenemist. Kollektiivlepingu tahtajatuks muutumise korral on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni või kollektiivlepingu lõppemiseni seile ülesütlemise tottu kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi. Tähtajatu kollektiivlepingu võib kumbki lepingupool üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus kuud. Alates kollektiivlepingu ülesütlemisest teatamisest lõpeb kollektiivlepingust tulenev töörahu pidamise kohustus.

13.6.Kollektiivleping on koostatud eesti keeles kolmes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest igale poolele jääb üks eksemplar.

13.7.Ametiühing kohustub esitama kollektiivlepingu Sotsiaalministeeriumile registreerimiseks.

Linnavalitsus ja ametiühing sõlmivad alljärgneva haridusasutuste töötajate töötasu kokkuleppe töötasu alammäärade kohta Tartu linna munitsipaaluldhariduskoolides, koolieelsetes munitsipaallasteasutustes, Tartu Kutsehariduskeskuses ja Hariduse Tugiteenuste Keskuses:

1.Pedagoogide kvalifikatsiooninbuetele vastavate koolieelses lasteasutuses töötavate keskeriharidusega pedagoogide töötasu kuualammäärad (brutotasu) täistööajaga töötamisel vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele on järgmised:

1)pedagoogalates 01.01.2014. a 600 eurot,

2)vanempedagoog perioodil 01.01.-30.06.2014. a 662 eurot ja alates 01.07.2014. a 674 eurot.

2.Pedagoogide kvalifikatsiooninbuetele vastavate koolieelse lasteasutuse eriruhmades töötavate keskeriharidusega pedagoogide töötasu kuualammäärad (brutotasu) täistööajaga töötamisel vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele on alates 01. jaanuarist 2014. a järgmised:

1)pedagoog 622 eurot,

2)vanempedagoog 687 eurot.

3.Pedagoogide kvalifikatsiooninbuetele vastavate koolieelses lasteasutuses töötavate kõrgharidusega pedagoogide töötasu kuualammäärad (brutotasu) täistööajaga töötamisel vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele on järgmised:

alates 01.01.2014. a 600 eurot,

perioodil 01.01.-30.06.2014.a 686 eurot ja alates 01.07.2014.a 700 eurot

perioodil 01.01.-30.06.2014.a 768 eurot ja alates 01.07.2014.a 782 eurot,

perioodil 01.01.-30.06.2014.a 840 eurot ja alates 01.07.2014.a 856 eurot.

4.Pedagoogide kvalifikatsiooninbuetele vastavate koolieelse lasteasutuse eriruhmades töötavate kõrgharidusega pedagoogide töötasu kuualammäärad (brutotasu) täistööajaga töötamisel vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele on alates 01. jaanuarist 2014. a järgmised:

1) noorempedagoog 622 eurot,

2)pedagoog 710 eurot,

3)vanempedagoog 797 eurot,

4)pedagoog-metoodik 872 eurot.

5.Alates 01.07.2014 on käesoleva lisa punkti 4 alapunktis 2 nimetatud pedagoogi töötasu kuualammäär (brutotasu) 724 eurot.

6.Koolieelses lasteasutuses töötavate kõrgharidusega üldlogopeedide töötasu kuualammäärad (brutotasu) täistööajaga töötamisel vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele on järgmised:

perioodil 01.01.-30.06.2014.a 600 eurot ja alates 01.07.2014.a 622 eurot,

perioodil 01.01.-30.06.2014.a 686 eurot ja alates 01.07.2014.a 724 eurot,

perioodil 01.01.-30.06.2014.a 768 eurot ja alates 01.07.2014.a 797 eurot,

perioodil 01.01.-30.06.2014.a 840 eurot ja alates 01.07.2014.a 872 eurot.

7.Koolieelses lasteasutuses töötava õpetajaabi töötasu kuualammäär (brutotasu) täistööajaga töötamisel on alates 01. jaanuarist 2014. a 444 eurot.

8.põhikooli, gümnaasiumi ja Tartu Kutsehariduskeskuse õpetaja ja huvijuhi töötasu kuualammäär (brutotasu) täistööajaga töötamise korral on 800 eurot.

9.põhikooli, gümnaasiumi ja Tartu Kutsehariduskeskuses töötavate õpetajate Ja huvijuhtide töötasu kuualammäärad (brutotasu) täistööajaga töötamisel vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele on alates 01. jaanuarist 2014. a järgmised:

1)vanempedagoogperioodil 01.01.-31.08.2014. a 860 eurot, alates 01.09.2014. a 880 eurot,

2)pedagoog-metoodik perioodil 01.01.-31.08.2014. a 960 eurot, alates 01.09.2014. a 970 eurot.

10.Klassijuhatamise eest põhikoolis ja gümnaasiumis makstava töötasu täiendava komponendi alammäär on nii põhikoolis kui gümnaasiumis 100,00 eurot kuus olenemata õpetajale omistatud ametijärgust.

11.põhikoolis, gumnaasiumis, Tartu Kutsehariduskeskuses ja Hariduse Tugiteenuste Keskuses töötava kvalifikatsiooninduetele vastava kõrgharidusega tugispetsialisti (eripedagoog, logopeed, psühholoog, psühhiaater, sotsiaalpedagoog, karjäärikoordinaator, -noustaja, -spetsialist, -konsultant) töötasu kuualammäär (brutotasu) täistööajaga töötamisel on võrdne põhikooli ja gumnaasiumi õpetaja töötasu kuualammääraga. Kui tugispetsialistile on omistatud täidetava ametikoha loikes ametijärk, on tema töötasu kuualammäär täistööajaga töötamisel võrdne põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja vastava ametijärgu kohta kokkulepitud töötasu kuualammääraga.

12.põhikoolis või gümnaasiumis töötava kõrgharidusega haridustehnoloogi töötasu kuualammäär (brutotasu) täistööajaga töötamisel on võrdne põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu kuualammääraga.

13.põhikoolis või gümnaasiumis töötava abiõpetaja töötasu kuualammäär (brutotasu) täistööajaga

töötamisel on võrdne koolieelses lasteasutuses töötava õpetajaabi töötasu kuualammääraga.

14.põhikoolis või gümnaasiumis töötava raamatukogu juhataja töötasu kuualammäär (brutotasu)

täistööajaga töötamisel on 80% põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu kuualammäärast.

15.tööandja esindaja võib suurendada töötaja töötasu kuumäära, kui haridusasutuse eelarves on selleks raįalisi vahendeid.

Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna haldusalas tegutsevad haridusasutused

1.Tartu munitsipaalüldhariduskoolid:

1.1.Hugo Treffneri Gümnaasium

1.2.Miina Härma Gümnaasium

1.3.Tartu Annelinna Gümnaasium

1.4.Tartu Descartes’i Lütseum

1.5.Tartu Forseliuse Kool

1.6.Tartu Herbert Masingu Kool

1.7.Tartu Jaan Poška Gümnaasium

1.8.Tartu Karlova Gümnaasium

1.9.Tartu Kesklinna Kool

1.10.Tartu Kivlinna Gümnaasium

1.11.Tartu Kommertsgümnaasium

1.12.Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium

1.13.Tartu Kroonuaia Kool

1.14.Tartu Kunstigümnaasium

1.15.Tartu Maarja Kool

1.16.Tartu Mart Reiniku Kool

1.17.Tartu Raatuse Kool

1.18.Tartu Tamme Gümnaasium

1.19.Tartu Täiskasvanute Gümnaasium

1.20.Tartu Veeriku Kool

1.21.Tartu Vene Lütseum

2.Tartu koolieelsed munitsipaallasteasutused:

2.1.Tartu Kesklinna Lastekeskus

2.2.Tartu LasteaedAnnike

2.3.Tartu LasteaedHelika

2.4.Tartu LasteaedHellik

2.5.Tartu LasteaedKannike

2.6.Tartu LasteaedKaroliine

2.7.Tartu LasteaedKeliuke

2.8.Tartu LasteaedKivike

2.9.Tartu LasteaedKlaabu

2.10.Tartu LasteaedKroli

2.11.Tartu LasteaedLotte

2.12.Tartu Lasteaed Meelespea

2.13.Tartu Lasteaed Midrimaa

2.14.Tartu Lasteaed Mommik

2.15.Tartu Lasteaed Nukitsamees

2.16.Tartu Lasteaed Piilupesa

2.17.Tartu Lasteaed Ploomike

2.18.Tartu Lasteaed Poku

2.19.Tartu Lasteaed Päkapikk

2.20.Tartu Lasteaed Pääsupesa

2.21.Tartu Lasteaed Ristikhein

2.22.Tartu Lasteaed Rukkilill

2.23.Tartu Lasteaed Sass

2.24.Tartu Lasteaed Sipsik

2.25.Tartu Lasteaed Sirel

2.26.Tartu Lasteaed Triinu ja Taavi

2.27.Tartu Lasteaed Toruke

2.28.Tartu Lasteaed Tahtvere

2.29.Tartu Lastesdim Mesipuu

2.30. Tartu Maarjamoisa Lasteaed

3.Tartu Kutsehariduskeskus

4.Hariduse Tugiteenuste Keskus

ühiskomisjoni koosseis

ühiskomisjoni liikmeteks on:

1.RihoRaave

2.Kairit Peekman

3.Kalle Kalda

4. Reemo Voltri