Kollektiivleping nr 10

Kollektiivleping on sõlmitud 17. aprilli 2013. a Tartus.

1.Kollektiivlepingu pooled

1.1.tööandja

Nimetus:Tartu linn

Tartu Linnavalitsus (edaspidi „linnavalitsus”)

Registrinumber:

Esindaja:75006546

Tiia Teppan Abilinnapea

Esindusõigus:Tartu Linnavalitsuse 16. aprilli 2013. a korraldus nr 415 „Tartu Haridustöötajate Liiduga ja Tartu Maakonna Haridustöötajate Ametiühinguga 2013. aastaks kollektiivlepingu sõlmimine”

Asukoht:Raekoda

50089 Tartu

Kontaktandmed:7361 111

7361 223

Tiia.Teppan@raad.tartu.ee

1.2. töötajate esindaja

Nimi: Registrikood: Esindaja: Esindusõigus:Tartu Haridustöötajate Liit (edaspidi „ametiühing” 80037796

Kalle Kalda

põhikiri ja registrikaart nr 1

Asukoht:Lutsu 14a 51006 Tartu

Kontaktandmed:7441 824

520 4343

kallekas@hot.ee

1.3. töötajate esindaja

Nimi:

Registrikood:

Esindaja:Tartu Maakonna Haridustöötajate Ametiühing (edaspidi „ametiühing”; 80051046

Reemo Voltri

Esindusõigus:

Asukoht:registrikaart nr 1 ja Lii Siim’u 2013. a volikiri

Vanemuise 35

Tartu

Kontaktandmed:5101797

reemo.voltri@ipg.tartu.ee

2. Kollektiivlepingu dokumendid

2.1.Käesoleva kollektiivlepingu dokumendid koosnevad käesolevast kollektiivlepingu põhidokumendist ja kollektiivlepingu lisadest, milles lepitakse kokku kollektiivlepingu sõlmimise ajal ja/või parast kollektiivlepingu sõlmimist ning mis on kollektiivlepingu lahutamatuteks osadeks ja moodustavad koos kollektiivlepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel.

2.2.Kollektiivlepingul on sõlmimise ajal järgmised lisad:

Lisa 1 - Haridusasutuste töötajate töötasu kokkulepe;

Lisa 2 - Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna haldusalas tegutsevate haridusasutuste (edaspidi „haridusasutused" või „haridusasutus”) nimekiri;

Lisa 3 - Ühiskomisjoni koosseis.

3.Kollektiivlepingu sisu ja eesmärk

3.1.Kollektiivlepingus lepivad pooled kokku haridusasutuste (lisa 2) töötajatele töösuhetes rakenduvates tingimustes, töötajaid esindavatele isikutele selleks tegevuseks tagatavates tingimustes ja nende täiendavates tagatistes.

3.2.Kollektiivleping on sõlmitud eesmärgiga aidata kaasa haridusasutustes heade töösuhete ja kaasaegse töökorralduse loomisele.

3.3.Kollektiivlepingu sõlmimise eesmärgi saavutamiseks informeerivad ametiühing ja haridusasutuste juhid (edaspidi „tööandja esindaja” või koos „tööandja esindajad”) uksteist töötajate täiend- ja ümberõppe võimalustest ning kvalifikatsiooninoudeid ja töötajate huve puudutavatest küsimustest, samuti haridusasutuste arengukavadest.

4.Kollektiivlepingu tähtaeg

4.2.Kollektiivleping ja töörahu pidamise kohustus kehtib kuni 31. detsembrini 2013. a.

5.töölepingu sõlmimine

5.1.tööandja esindaja ja tööleasuja sdlmivad enne töötaja tööle asumist kirjaliku töölepingu, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel. tööleping vormistatakse kahes eksemplaris, millest uks eksemplar antakse töötajale, teine jääb tööandja esindajale. Enne töötaja tööle lubamist tutvustab tdbandja esindaja tälie töösisekorda (töökorralduse reegleid vms), kehtivaid kollektiivlepinguid, töötervishoiu- ja tööohutuse alaseid ndudeid ning ametiühingu või töötajate valitud esindajat ja töökeskkonnavolinikku.

5.2.töötajal on digus enne töölepingule allakirjutamist pddrduda haridusasutuse ametiühingu valitud esindaja poole konsultatsiooni saamiseks.

6.töötasu arvutamise viis ja maksmise kord

6.1.tööandja esindaja ja töötajad lepivad töölepingus kokku töötasu kuumäära (brutotasu), mis sdltub tööülesannete keerukuse astmest, töötasu kuualammäärast, töötaja kvalifikatsioonist, atesteerimisel omistatud ametijärgust ning tööajast (ametikoha suurusest).

6.2.Kui töötaja täidab tööandja esindaja ettepanekul täiendavaid tööülesandeid, maksab tööandja töötajale täiendavat töötasu (lisatasu). Täiendava tööülesande täitmises ja seile eest makstavas lisatasus lepivad tööandja esindaja ja töötaja kokku eraldi sõlmitavas kirjalikus kokkuleppes, mis lisatakse töölepingule.

6.7.üldjuhul annab tööandja töötajale punktides 6.4. - 6.6. nimetatud juhtudel vaba aega samas kuus, mil tekkis vaba aja andmise kohustus. Kui töötajale antakse vaba aega, siis ei maksta punktis 6.4. - 6.6. nimetatud juhtude esinemise ajal töötasu, vaid töötasu makstakse vaba aja eest, kuid töötajale makstav töötasu ei või olla väiksem töötasust, mida töötaja oleks saanud siis, kui töötasu oleks makstud töö tegemise ajal.

6.8.töötaja alatisel üleviimisel teisele töökohale (ametikohale) või umberpaigutamisel teise töö tegemise kohta tööandja algatusel, kui seile tbttu väheneb töötaja töötasu kuumäär temast mitteolenevatel pbhjustel, säilitatakse töötajale keskmine töötasu kahe kuu jooksul, arvates üleviimise või umberpaigutamise päevast, va juhul, kui linnavalitsus korraldab asutust ümber ja töötaja on umberkorraldamise käigus koondamissituatsioonis ning tälie pakutakse teist tööd ja ta on nbus üleviimise ja pakutava töökoha töötingimustega.

6.9.tööandja esindaja otsustab, kaasates töötajaid esindava isiku ja arvestades haridusasutuse eelarvet, töötajale toetuste ja hüvitiste maksmise. Toetuste ja huvitiste maksmise alused peavad olema ette nähtud haridusasutuse töösisekorras (töökorralduse reeglites vms) lähtudes võrdse kohtlemise põhimottest.

6.10.Töötajale makstakse töötasu (sh lisatasu) uks kord kuus hiljemalt töötatud kuule järgneva kuu 10. kalendripäeval (edaspidi „palgapäev”) pangaulekandega töötaja määratud pangakontole. tööandja on kohustatud tagama töötasu kättesaamise töötajaga töölepingus kokkulepitud palgapäeval. Lisatasu ja tulemustasu võib üle kanda enne palgapäeva.

6.11.töötasu maksmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast. Viivis kuulub väljamaksmisele koos järgmise kuu töötasuga.

6.12.tööandja peab töötaja töötasult kinni ja kannab üle seadusest ja töötaja avaldusest tulenevad maksud ja maksed. töötaja peab esitama asjakohase taotluse 10 tööpäeva enne palgapäeva. Tulumaksu vaba miinimumi arvestamiseks tuleb töötajal tööleasumisel esitada kirjalik taotlus 10 tööpäeva enne esimest palgapäeva ja hiljem vastavalt vajadusele.

6.13.töötasu kuumäärade korrastamiseks haridusasutustes sõlmivad linnavalitsus ja ametiühing haridusasutuste töötajate töötasu kokkuleppe, mis on käesoleva kollektiivlepingu lisa 1.

7.töö- ja puhkeaja tingimused

7.1.töötaja tööaja ja puhkeaja korralduse otsustab tööandja esindaja arvestades digusaktides tulenevaid noudeid.

7.2.1.koolieelse lasteasutuse õpetajal 30 kontakttundi nädalas,

7.2.2.põhikooli õpetajal 24 õppetundi,

7.2.3.gümnaasiumi õpetajal 22 õppetundi,

7.2.4.põhikooli ja gumnaasiumi kasvatajal 30 kontakttundi,

7.2.5.kutseõppeasutuse õpetajal 22 õppetundi,

7.2.6.koolieelse lasteasutuse ja põhikooli eripedagoogil 22 kontakttundi.

7.3.Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale, taasiseseisvumispäevale ja joululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni vorra, st tööpäev lõpeb kolm tundi enne töölepingus või töösisekorras (töökorralduse reeglites vms) ettenähtud tööpäeva lõppu. tööpäeva lühendamise ajavahemikud arvatakse töötaja tööaja hulka ning tööandja säilitab seile aja eest töötaja töötasu.

7.4.Kui punktis 7.3. nimetatud puhadele eelnevat tööpäeva pole võimalik luhendada, hüvitatakse töötamine sellel ajal töötaja ja tööandja vahelise kokkuleppe kohaselt kas 2-kordse töötasu maksmisega või vaba aja andmisega.

7.5.tööandja annab töötajale vaba aega, makstes töötasu või seaduses nimetatud juhtudel keskmist töötasu, järgmistel põhjustel:

7.5.2.võimaluse korral üks päev - esimesest kuni neljandasse klassi mineva lapse vanemale kooliaasta esimesel päeval.

7.6.Tööandja esindajal on õigus võimalusel anda kokkuleppel töötajaga töötajale vaba aega ja maksta sel ajal töötajale tema töötasu, kui õigusaktidest ei tulene kohustust anda töötajale vaba aega makstes keskmist töötasu.

7.9.Käesolevas kollektiivlepingus ja töötajaga sblmitud töölepingus kokkulepitavate töö- ja puhkeaja tingimuste täpsustamiseks võivad tööandja esindaja ja haridusasutuse ametiühingu valitud esindaja sblmida haridusasutuses kuni üheks kalendriaastaks kollektiivlepingu.

8.Puhkuse andmise tingimused

8.1.töötajale antakse pbhipuhkust töötatud aja eest kalendriaasta kohta.

8.2.Pbhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg, samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda töölepingu seaduse § 19 punktis 3 nimetatud juhul ja aeg, mil tööandja on töötajale andnud vaba aega säilitades töötasu või makstes keskmist töötasu.

8.3.Kui töötaja soovib osaleda koolitusel täiskasvanute koolituse seaduse alusel, antakse töötajale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse keskmist töötasu (kalendripäevapbhine) 20 kalendripäeva eest ning 21. -30. õppepuhkuse päeva eest võib tööandja esindaja töötajale võimalusel maksta töötasu töölepingu seaduse § 29 Iõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel. Tasemekoolituse Iõpetamiseks antakse täiendavat õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötasu töölepingu seaduse § 29 Iõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära alusel. Tööandja võib õppepuhkuse andmist ėdasi lükata juhul, kui üle 10 protsendi töötajatest või teenistujatest on samaaegselt õppepuhkusel.

8.4.Tööandja esindaja võib anda töötajale töötaja soovil tasustamata puhkust kokkulepitud ajal.

8.5.tööandja annab töötaja soovil kuni 14 kalendripäeva kalendriaastas täiendavat tasustamata lapsepuhkust kuni 14-aastast lašt või kuni 18-aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale, samuti hooldajale või eeskostjale, kokkulepitud ajal.

8.6.õigusaktides sätestatud põhipuhkusele lisaks antakse täiendavat puhkus, mida tuleb kasutada ühe osana:

8.6.1.koolieelse lasteasutuse õpetajaabile 7 kalendripäeva;

8.6.2.Tartu Kutsehariduskeskuse, uldhariduskooli raamatukoguhoidjale või raamatukogu juhatajale 7 kalendripäeva.

8.7.Hariduse Tugiteenuste Keskuse juhataja ja tugispetsialistide põhipuhkus on 56 kalendripäeva.

8.8.Kui töötaja soovib jääda puhkuse ajal töövõimetuslehele ja saada ravikindlustuse seaduses ette nähtud huvitist, tuleb töötajal esitada töövõimetuslehe esimesel päeval taotlus puhkuse katkestamiseks.

8.9.Puhkuse ajakava tehakse töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartäli jooksul. töötaja, kellele ei ole tehtud puhkuse ajakava eelnimetatud ajal teateavaks, valib omale sobiva puhkuse aja ise, teavitades tööandja esindajat soovitud puhkuse ajast kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil vähemalt 14 kalendripäeva ette.

8.10.Kui on vajadus välja selgitada töötaja saadaoleva põhipuhkuse pikkus luhema aja eest kui uks kalendriaasta, jagatakse töötajale ühe kalendriaasta kohta ettenähtud põhipuhkuse päevade arv vastava kalendriaasta kalendripäevade arvuga ning korrutatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks olevale ajale vastava kalendripäevade arvuga. Tulemus ümardatakse ülespoole täisarvuks (ei rakendata üldtuntud ümardamisreeglit).

8.11.Käesolevas kollektiivlepingus ja töötajaga sõlmitud töölepingus kokkulepitud puhkuse andmise tingimuste täpsustamiseks võivad tööandja esindaja ja ametiühingu valitud esindaja sõlmida haridusasutuses kuni uheks kalendriaastaks kollektiivlepingu.

9.töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel

9.2.Kui töötajal jääb vanaduspensioniea saabumiseni kaks või vähem aastat ning tema tööleping deldakse üles koondamise tottu, võib tööandja võimalusel poolte kokkuleppel maksta töötajale parast töölepingu lõppemist toetust (eelpension) kuni töötaja vanaduspensionile jäämiseni igakuiselt TLS § 29 Ig 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära ulatuses.

9.3.Asutuse töö reorganiseerimisel, s.h. alluvuse, omaniku või omandivormi muutmisel või ümberkorraldamisel arvatakse pideva tööstaaži hulka vaheaegadeta töötamine asutuses, mille õigusjärglaseks on asutus, kus töötaja enne reorganiseerimist või umberkorraldamist töötas.

9.4.Töötaja uuesti tööle asumisel sama tööandja juures kuni kuue kuu jooksul parast töölepingu lõppemist arvatakse pideva tööstaaži hulka enne töölepingu lõppemist sama tööandja juures vaheaegadeta töötatud aeg, kui tööleping lõpetati koondamise (TLS § 89), pikaajalise töövõimetuse (TLS § 88 Ig 1 p 1) või tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise (TLS § 91 Ig 2) tottu.

9.5.Tööandja esindaja väljastab töölepingu lõppemisel töötaja soovil töötajale tbendi töötamise kohta, kus tuuakse välja haridusasutuses töötamise aeg ning täidetud töökoha (ametikoha) nimetus, kui töötaja seda soovib.

10.Ametiühingute liikmete esindajate tegevuse tingimused ja nende täiendavad tagatised

10.1.Ametiühingu liikmetel on digus igas haridusasutuses valida ametiühingu esindaja.

10.2.Tööandja esindaja võimaldab ametiühingu valitud esindajaga sõlmitud kokkuleppe alusel viimasel oma kohustuste täitmiseks ruumide, trüki-, paljundus- ja sidevahendite tasuta kasutamise.

10.4.Tööandja esindaja võimaldab ametiühingu valitud esindajale kollektiivlepingu pooleks oleva ametiühingu esitatud kirjalike kutsete alusel kalendriaastas vähemalt viis tööst vaba tasustatud päeva osalemiseks ametiühingu korraldatavas koolituses või ametiühingu organite töös. Taotlus koolitusest osavotuks tuleb tööandjale esitada vähemalt viis tööpäeva enne koolituse algust.

10.5.Tööandja esindaja informeerib üheaegselt kirjalikult töötajat ja ametiühingu valitud esindajat, kui töötaja tööleping beldakse üles koondamise tottu ning töötaja oli ametiühingu liige.

10.6.Ametiühingut esindavatele isikutele võidakse haridusasutuses ette näha täiendavaid tagatisi tööandja esindaja ja ametiühingu valitud esindaja vahel sõlmitavas kollektiivlepingus.

11.Kollektiivlepingu muutmine ja peatamine

11.1.Kehtiva kollektiivlepingu tingimusi võib muuta poolte kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui kollektiivlepingu tingimuste muutumine on tingitud õigusaktide muutumisest. Kui kollektiivlepingu kokkulepe on vastuolus muutunud õigusaktiga, kohaldatakse kollektiivlepingu asemel õigusakti sätteid.

11.2.Ühe poole esitatud kirjaliku taotluse kollektiivlepingu tingimuste muutmiseks või kollektiivlepingu peatamiseks vaatab teine pool labi ja pooled alustavad seile alusel läbirääkimisi seitsme kalendripäeva jooksul taotluse saamisest.

11.3.Kollektiivlepingu muudatused ja peatamine vormistatakse kirjalikult käesoleva kollektiivlepingu lisana ja need joustuvad molema poole poolt allakirjutamise päevale järgnevast päevast või poolte kokkuleppega määratud ajal.

11.4.Läbirääkimised uue kollektiivlepingu sõlmimiseks algavad hiljemalt neli kuud enne kehtiva kollektiivlepingu kehtivuse aja lõppu.

12.Kollektiivlepingu täitmise kontrollimine

Kollektiivlepingu täitmisega seotud kaebuste lahendamiseks moodustatakse poolte vahel 4-liikmeline ühiskomisjon, mille koosseisus on kaks liiget linnavalitsuse poolt ja kaks liiget ametiühingu poolt. ühiskomisjoni koosseis määratakse kollektiivlepingu lisas 3. ühiskomisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. ühiskomisjoni tööd juhib vaheldumisi ametiühingu-ja linnavalitsusepoolne liige.

13.Lõppsätted

13.1.Linnavalitsus, ametiühing ja tööandja esindaja lähtuvad käesolevast kollektiivlepingust nii töösuhetes töötajatega kui töösuhteid puudutavate strateegilist mõju avaldavate otsuste tegemisel, samuti haridusasutuste arengukavade töösuhteid käsitlevate osade koostamisel.

13.2.Haridusasutuste juhid on kohustatud lisama töötajate töölepingu dokumenti viite käesoleva kollektiivlepingu kohaldatavuse kohta töölepingutele vastavalt töölepingu seaduse § 5 Ig 1 p-le 12.

13.4.Käesolevas kollektiivlepingus reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi territooriumil kehtivatest õigusaktidest.

13.5.Kollektiivlepingu kehtivuse lõppedes on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi, välja arvatud kohustust pidada töörahu.

13.6.Kollektiivleping on koostatud eesti keeles kahes võrdset juriidilist joudu omavas eksemplaris, millest kummalegi poolele jääb üks eksemplar.

13.7.Ametiühing kohustub esitama kollektiivlepingu Sotsiaalministeeriumile registreerimiseks.

Lisa 1

Linnavalitsus ja ametiühing sdlmivad alljärgneva haridusasutuste töötajate töötasu kokkuleppe töötasu alammäärade kohta Tartu linna munitsipaaluldhariduskoolides, koolieelsetes munitsipaallasteasutustes, Tartu Kutsehariduskeskuses ja Hariduse Tugiteenuste Keskuses:

1.Pedagoogide kvalifikatsiooninouetele vastavate koolieelses lasteasutuses töötavate keskeriharidusega pedagoogide töötasu kuualammäärad (brutotasu) vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele on alates 01. jaanuarist 2013. a järgmised:

1)noorempedagoog 478eurot,

2)pedagoog 560eurot,

3)vanempedagoog 630eurot.

2.Pedagoogide kvalifikatsiooninouetele vastavate koolieelse lasteasutuse eriruhmades töötavate keskeriharidusega pedagoogide töötasu kuualammäärad (brutotasu) vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele on alates 01. jaanuarist 2013. a järgmised:

1)noorempedagoog 500eurot,

2)pedagoog 581eurot,

3)vanempedagoog 654eurot.

3.Pedagoogide kvalifikatsiooninouetele vastavate koolieelses lasteasutuses töötavate korgharidusega pedagoogide töötasu kuualammäärad (brutotasu) vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele on alates 01. jaanuarist 2013. a järgmised:

1)noorempedagoog 560 eurot,

2)pedagoog 653eurot,

3)vanempedagoog 731 eurot,

4)pedagoog-metoodik 800 eurot.

4.Pedagoogide kvalifikatsiooninouetele vastavate koolieelse lasteasutuse eriruhmades töötavate korgharidusega pedagoogide töötasu kuualammäärad (brutotasu) vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele on alates 01. jaanuarist 2013. a järgmised:

1)noorempedagoog 581 eurot,

2)pedagoog 677eurot,

3)vanempedagoog 759 eurot,

4)pedagoog-metoodik 830 eurot.

5.Koolieelses lasteasutuses töötava õpetajaabi töötasu kuualammäär (brutotasu) on alates 01. jaanuarist 2013. a 400 eurot.

6.Pedagoogide kvalifikatsiooninouetele vastavate üldhariduskoolis või Tartu Kutsehariduskeskuses töötavate õpetajate ja huvijuhtide töötasu kuualammäärad (brutotasu) vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele on alates 01. jaanuarist 2013. ajärgmised:

1)noorempedagoog 715eurot,

2)pedagoog 730eurot,

3)vanempedagoog 820eurot,

4)pedagoog-metoodik 950eurot.

7.Klassijuhatamise eest üldhariduskoolis makstava lisatasu alammäär on nii põhikoolis kui

gümnaasiumis 100,00 eurot kuus olenemata õpetajale omistatud ametijargust.

8.Üldhariduskoolis, Tartu Kutsehariduskeskuses ja Hariduse Tugiteenuste Keskuses töötava

kvalifikatsiooninouetele vastava korgharidusega tugispetsialisti (eripedagoog, logõpeed, psühholoog, psühhiaater, sotsiaalpedagoog, karjäärikoordinaator, -noustaja, -spetsialist, -konsultant) töötasu kuualammäär (brutotasu) vastab alates 1. jaanuarist 2012 punktis 6 kokkulepitud üldhariduskoolis töötava pedagoogi ametijärku omava õpetaja töötasu kuualammäärale. Kui tugispetsialistile on omistatud täidetava ametikoha lõikes ametijärk, vastab alates 1. jaanuarist 2012 tema töötasu kuualammäär punktis 6 kokkulepitud asjakohasele töötasu kuualammäärale.

9.Üldhariduskoolis töötava korgharidusega haridustehnoloogi töötasu kuualammäär vastab alates 1. jaanuarist 2012 punktis 6 kokkulepitud üldhariduskoolis töötava noorempedagoogi ametijärku omava õpetaja töötasu kuualammäärale.

10.Üldhariduskoolis töötava abiõpetaja töötasu kuualammäär vastab alates 1. jaanuarist 2012 punktis 5 kokkulepitud koolieelses lasteasutuses töötava õpetajaabi töötasu kuualammäärale.

11.tööandja esindaja võib suurendada töötaja töötasu kuumäära, kui haridusasutuse eelarves on selleks rahalisi vahendeid.

Lisa 2

Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna haldusalas tegutsevad haridusasutused

1.Tartu munitsipaalüldhariduskoolid:

1.1.Hugo Treffneri Gümnaasium

1.2.Miina Härma Gümnaasium

1.3.Tartu Annelinna Gümnaasium

1.4.Tartu Descartes’i Lütseum

1.5.Tartu Forseliuse Gümnaasium

1.6.Tartu Herbert Masingu Kool

1.7.Tartu Jaan Poška Gümnaasium

1.8.Tartu Karlova Gümnaasium

1.9.Tartu Kesklinna Kool

1.10.Tartu Kivlinna Gümnaasium

1.11.Tartu Kommertsgümnaasium

1.12.Tartu Kroonuaia Kool

1.13.Tartu Kunstigümnaasium

1.14.Tartu Maarja Kool

1.15.Tartu Mart Reiniku Kool

1.16.Tartu Raatuse Gümnaasium

1.17.Tartu Tamme Gümnaasium

1.18.Tartu Täiskasvanute Gümnaasium

1.19.TartuVeeriku Kool

1.20.TartuVene Lütseum

2.Tartukoolieelsed munitsipaallasteasutused:

2.1.TartuKesklinna Lastekeskus

2.2.TartuLasteaed Annike

2.3.TartuLasteaed Helika

2.4.TartuLasteaed Hellik

2.5.TartuLasteaed Kannike

2.6.TartuLasteaed Karoliine

2.7.TartuLasteaed Keliuke

2.8.TartuLasteaed Kivike

2.9.TartuLasteaed Klaabu

2.10.TartuLasteaed Kroli

2.11.TartuLasteaed Lotte

2.12.Tartu Lasteaed Meelespea

2.13.TartuLasteaed Midrimaa

2.14.TartuLasteaed Mommik

2.15.Tartu Lasteaed Nukitsamees

2.16.Tartu Lasteaed Piilupesa

2.17.Tartu Lasteaed Ploomike

2.18.Tartu Lasteaed Peku

2.19.Tartu Lasteaed Päkapikk

2.20.Tartu Lasteaed Pääsupesa

2.21.Tartu Lasteaed Ristikhein

2.22.Tartu Lasteaed Rukkilill

2.23.Tartu Lasteaed Sass

2.24. Tartu Lasteaed Sipsik

2.25.Tartu Lasteaed Sirel

2.26.Tartu Lasteaed Triinu ja Taavi

2.27.Tartu Lasteaed Toruke

2.28.Tartu Lasteaed Tähtvere

2.29.Tartu Lastesoim Mesipuu

2.30.Tartu Maarjamoisa Lasteaed

3.Tartu Kutsehariduskeskus

4.Hariduse Tugiteenuste Keskus

Tiia Teppan

Linnavalitsuse esindaja

Kalle Kalda

Ametiühingu esindaja

(kuupäev ja allkiri)

Reemo Voltri

Ametiühingu esindaja

Lisa 3

Ühiskomisjoni koosseis

ühiskomisjoni liikmeteks on:

1.RihoRaave-linnavalitsuse esindaja

2.Kairit Peekman-linnavalitsuse esindaja

3.Kalle Kalda-ametiühingu esindaja

4.Reemo Voltri-ametiühingu esindaja