Kollektiivleping nr 9

Kollektiivleping on sõlmitud 15. juunil 2012. a. Tartus.

1. Kollektiivlepingu pooled

1.1. tööandja

Nimetus:Tartu linn

Tartu Linnavalitsus (edaspidi „linnavalitsus”)

Reg. nr:75006546

Esindaja:Tiia Teppan Abilinnapea

Esindusõigus:Tartu Linnavalitsuse 12. juuni 2012. a korraldus nr 661 „Tartu Haridustöötajate Liiduga kollektiivlepingu sõlmimine”

Asukoht:Raekoda 50089 Tartu

Kontaktandmed:7361 111

7361 223

Tiia.Teppan@raad.tartu.ee

1.2. Töötajate esindaja

Nimi:Tartu Haridustöötajate Liit (edaspidi „ametiühing”)

Reg. kood:80037796

Esindaja:Kalle Kalda

Esindusdigus:põhikiri ja äriregistri B-kaart

Asukoht:Lutsu 14a 51006 Tartu

Kontaktandmed:7441 824

520 4343

kallekas@hot.ee

2.Kollektiivlepingu dokumendid

2.1.Käesoleva kollektiivlepingu dokumendid koosnevad käesolevast kollektiivlepingu pdhidokumendist ja kollektiivlepingu lisadest, milles lepitakse kokku kollektiivlepingu sõlmimise ajal ja/või parast kollektiivlepingu sõlmimist ning mis on kollektiivlepingu lahutamatuteks osadeks ja moodustavad koos kollektiivlepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel.

2.2.Kollektiivlepingul on sõlmimise ajal jargmised lisad:

Lisa 1 - Haridusasutuste töötajate töötasu kokkulepe;

Lisa 2 - Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna haldusalas tegutsevate haridus¬asutuste (edaspidi „haridusasutused” või „haridusasutus”) nimekiri;

Lisa 3 - ühiskomisjoni koosseis.

3. Kollektiivlepingu sisu ja eesmark

3.1.Kollektiivlepingus lepivad pooled kokku haridusasutuste (lisa 2) töötajatele töösuhetes rakenduvates tingimustes, töötajaid esindavatele isikutele selleks tegevuseks tagatavates tingimustes ja nende täiendavates tagatistes.

3.2.Kollektiivleping on sõlmitud eesmärgiga aidata kaasa haridusasutustes heade töösuhete ja kaasaegse tobkorralduse loomisele.

3.3.Kollektiivlepingu sõlmimise eesmärgi saavutamiseks informeerivad ametiühing ja haridusasutuste juhid (edaspidi „tööandja esindaja” või koos „tööandja esindajad”) üksteist töötajate täiend- ja ümberbppe võimalustest ning kvalifikatsiooninõudeid ja töötajate huve puudutavatest küsimustest, samuti haridusasutuste arengukavadest.

4.Kollektiivlepingu tähtaeg

5.Töölepingu sõlmimine

5.1.Tööandja esindaja ja tööleasuja sõlmivad enne töötaja tööle asumist kirjaliku töölepingu, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel. Tööleping vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks eksemplar antakse töötajale, teine jääb tööandja esindajale. Enne töötaja tööle lubamist tutvustab tööandja esindaja tälie töösisekorda (tobkorralduse reegleid vms), kehtivaid kollektiivlepinguid, töötervishoiu- ja tööohutuse alaseid nõudeid ning ametiühingu või töötajate valitud esindajat ja töökeskkonnavolinikku.

5.2.Töötajal on õigus enne töölepingule allakirjutamist pöörduda haridusasutuse ametiühingu valitud esindaja poole konsultatsiooni saamiseks.

6.Töötasu arvutamise viis ja maksmise kord

6.1.Tööandja esindaja ja töötajad lepivad töölepingus kokku töötasu kuumäära (brutotasu), mis soltub tööülesannete keerukuse astmest, töötasu kuualammäärast, töötaja kvalifikatsioonist, atesteerimisel omistatud ametijärgust ning tööajast (ametikoha suurusest).

6.2.Kui töötaja täidab tööandja esindaja ettepanekul täiendavaid tööülesandeid, maksab tööandja töötajale täiendavat töötasu (lisatasu). Täiendava tööülesande tegemises ja seile eest makstavas lisatasus lepivad tööandja esindaja ja töötaja kokku eraldi sõlmitavas kirjalikus kokkuleppes, mis lisatakse töölepingule.

6.7.üldjuhul annab tööandja töötajale punktides 6.4. - 6.6. nimetatud juhtudel vaba aega samas kuus, mil tekkis vaba aja andmise kohustus. Kui töötajale antakse vaba aega, siis ei maksta punktis 6.4. - 6.6. nimetatud juhtude esinemise ajal töötasu, vaid töötasu makstakse vaba aja eest, kuid töötajale makstav töötasu ei või olla väiksem töötasust, mīda töötaja oleks saanud siis, kui töötasu oleks makstud töö tegemise ajal.

6.8.Töötaja alatisel üleviimisel teisele töökohale (ametikohale) või ümberpaigutamisel teise töö tegemise kohta tööandja algatusel, kui seile tbttu väheneb töötaja töötasu kuumäär temast mitteolenevatel põhjustel, säilitatakse töötajale keskmine töötasu kahe kuu jooksul, arvates üleviimise või ümberpaigutamise päevast.

6.9.tööandja esindaja otsustab, kaasates töötajaid esindava isiku, arvestades haridusasutuse eelarvet töötajale toetuste ja hüvitiste maksmise. Toetuste ja hüvitiste maksmise alused peavad olema ette nähtud haridusasutuse töösisekorras (töökorralduse reeglites vms) lähtudes võrdse kohtlemise põhimbttest.

6.10.Töötajale makstakse töötasu (sh lisatasu) üks kord kuus hiljemalt töötatud kuule järgneva kuu 10. kalendripäeval (edaspidi „palgapäev”) pangaülekandega töötaja määratud pangakontole. tööandja on kohustatud tagama töötasu kättesaamise töötajaga töölepingus kokkulepitud palgapäeval. Lisatasu ja tulemustasu võib üle kanda enne palgapäeva.

6.11.Töötasu maksmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast. Viivis kuulub väljamaksmisele koos järgmise kuu töötasuga.

6.12.tööandja peab töötaja töötasult kinni ja kannab üle seadusest ja töötaja avaldusest tulenevad maksud ja maksed. Töötaja peab esitama asjakohase taotluse 10 tööpäeva enne oalgapäeva. Tulumaksu vaba miinimumi arvestamiseks tuleb töötajal tööleasumisel esitada kirjalik taotlus 10 tööpäeva enne esimest palgapäeva ja hiljem vastavalt vajadusele.

6.13.Töötasu kuumäärade korrastamiseks haridusasutustes sõlmivad linnavalitsus ja ametiühing haridusasutuste töötajate töötasu kokkuleppe, mis on käesoleva kollektiivlepingu lisa 1.

7.Töö- ja puhkeaja tingimused

7.1.Töötaja tööaja ja puhkeaja korralduse otsustab tööandja esindaja arvestades õigusaktides tulenevaid noudeid.

7.2.Opetajana töötav töötaja ja tööandja esindaja lepivad töölepingus kokku töötaja taidetaval ametikohal täistööajale vastava õppetundide tapse arvu.

7.3.Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapaevale, võidupühale, taasiseseisvumispaevale ja jdululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra, st tööpaev lopeb kolm tundi enne töölepingus või töösisekorras (töökorralduse reeglites vms) ettenähtud tööpäeva Iõppu. tööpäeva lühendamise ajavahemikud arvatakse töötaja tööaja hulka ning tööandja säilitab seile aja eest töötaja töötasu.

7.4.Kui punktis 7.3. nimetatud pühadele eelnevat tööpäeva pole võimalik lühendada, hüvitatakse töötamine seilei ajal töötaja ja tööandja vahelise kokkuleppe kohaselt kas 2kordse töötasu maksmisega või vaba aja andmisega.

7.5.Tööandja annab töötajale vaba aega makstes töötasu või seaduses nimetatud juhtudel keskmist töötasu jargmistel pohjustel:

7.5.2.võimaluse korral üks päev - esimesest kuni neljandasse klassi mineva lapse vanemale kooliaasta esimesel päeval.

7.6.Tööandja esindajal on õigus võimalusel anda kokkuleppel töötajaga töötajale vaba aega ja maksta sel ajal töötajale tema töötasu, kui õigusaktidest ei tulene kohustust anda töötajale vaba aega makstes keskmist töötasu.

7.9.Käesolevas kollektiivlepingus ja töötajaga sõlmitud töölepingus kokkulepitavate töö- ja puhkeaja tingimuste täpsustamiseks võivad tööandja esindaja ja haridusasutuse ametiühingu valitud esindaja sõlmida haridusasutuses kuni üheks kalendriaastaks kollektiivlepingu.

8.Puhkuse andmise tingimused

8.1.Töötajale antakse pdhipuhkust töötatud aja eest kalendriaasta kohta.

8.2.Pdhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg, samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda töölepingu seaduse § 19 punktis 3 nimetatud juhul ja aeg, mil tööandja on töötajale andnud vaba aega säilitades töötasu või makstes keskmist töötasu.

8.3.Kui töötaja soovib osaleda koolitusel taiskasvanute koolituse seaduse alusel, antakse töötajale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse keskmist töötasu (kalendripäevapdhine) 20 kalendripäeva eest ning 21. -30. õppepuhkuse päeva eest võib tööandja esindaja töötajale võimalusel maksta töötasu töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel. Tasemekoolituse lopetamiseks antakse täiendavat õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Tööandja võib õppepuhkuse andmist ėdasi lükata juhul, kui üle 10 protsendi töötajatest või teenistujatest on samaaegselt õppepuhkusel.

8.4.Tööandja esindaja võib anda töötajale töötaja soovil tasustamata puhkust kokkulepitud ajal.

8.5.Tööandja annab töötaja soovil kuni 14 kalendripäeva kalendriaastas täiendavat tasustamata lapsepuhkust kuni 14-aastast lašt või kuni 18-aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale, samuti hooldajale või eeskostjale, kokkulepitud ajal.

8.6.õigusaktides sätestatud pdhipuhkusele lisaks antakse täiendavat puhkus, mīda tuleb kasutada ühe ošana:

8.6.1.koolieelse lasteasutuse õpetajaabile 7 kalendripäeva;

8.6.2.üldhariduskooli raamatukoguhoidjale või raamatukogu juhatajale 7 kalendripäeva.

8.7.Hariduse Tugiteenuste Keskuse juhataja ja tugispetsialistide pdhipuhkus on 56 kalendripäeva.

8.8.Kui töötaja soovib jääda puhkuse ajal töövõimetuslehele ja saada ravikindlustuse seaduses ette nähtud hüvitist, tuleb töötajal esitada töövõimetuslehe esimesel päeval taotlus puhkuse katkestamiseks.

8.9.Puhkuse ajakava tehakse töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartäli jooksul. Töötaja, kellele ei ole tehtud puhkuse ajakava eelnimetatud ajal teateavaks, valib omale sobiva puhkuse aja ise, teavitades tööandja esindajat soovitud puhkuse ajast kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil vähemalt 14 kalendripäeva ette.

8.10.Kui on vajadus välja selgitada töötaja saadaoleva põhipuhkuse pikkus lühema aja eest kui üks kalendriaasta jagatakse töötajale ühe kalendriaasta kohta ettenähtud põhipuhkuse päevade arv 12-ga ning korrutatakse kuude arvuga, mis kuulusid põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka (vajadusel loetakse 15 ja enam päeva üheks kuuks) ning tulemus ümardatakse ülespoole täisarvuks (ei rakendata üldtuntud ümardamisreeglit).

8.11.Käesolevas kollektiivlepingus ja töötajaga sõlmitud töölepingus kokkulepitud puhkuse andmise tingimuste täpsustamiseks võivad tööandja esindaja ja ametiühingu valitud esindaja sõlmida haridusasutuses kuni uheks kalendriaastaks kollektiivlepingu.

9.Töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel

9.2.Kui töötajal jääb vanaduspensioniea saabumiseni kaks või vähem aastat ning tema tööleping beldakse üles koondamise tbttu, võib tööandja võimalusel poolte kokkuleppel maksta töötajale parast töölepingu Ibppemist toetust (eelpension) kuni töötaja vanaduspensionile jäämiseni igakuiselt TLS § 29 Ig 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära ulatuses.

9.3.Asutuse töö reorganiseerimisel, s.h. alluvuse, omaniku või omandivormi muutmisel või ümberkorraldamisel arvatakse pideva tööstaaži hulka vaheaegadeta töötamine asutuses, mille õigusjärglaseks on asutus, kus töötaja enne reorganiseerimist või ümberkorraldamist töötas.

9.4.Töötaja uuesti tööle asumisel sama tööandja juures kuni kuue kuu jooksul parast töölepingu Ibppemist arvatakse pideva tööstaaži hulka enne töölepingu Ibppemist sama tööandja juures vaheaegadeta töötatud aeg, kui tööleping Ibpetati koondamise (TLS § 89), pikaajalise töövõimetuse (TLS § 88 Ig 1 p 1) või tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise (TLS § 91 Ig 2) tbttu.

9.5.Tööandja esindaja väljastab töölepingu Iõppemisel töötaja soovil töötajale tõendi töötamise kohta, kus tuuakse välja haridusasutuses tbdtamise aeg ning täidetud töökoha (ametikoha) nimetus, kui töötaja seda soovib.

10.Ametiühingute liikmete esindajate tegevuse tingimused ja nende täiendavad tagatised

10.1.Ametiühingu liikmetel on õigus igas haridusasutuses valida ametiühingu esindaja.

10.2.Tööandja esindaja võimaldab ametiühingu valitud esindajaga sõlmitud kokkuleppe alusel viimasel oma kohustuste täitmiseks ruumide, trüki-, paljundus- ja sidevahendite tasuta kasutamise.

10.4.Tööandja esindaja võimaldab ametiühingu valitud esindajale kollektiivlepingu pooleks oleva ametiühingu esitatud kirjalike kutsete alusel kalendriaastas vähemalt viis tööst vaba tasustatud päeva osalemiseks ametiühingu korraldatavas koolituses või ametiühingu organite töös. Taotlus koolitusest osavbtuks tuleb tööandjale esitada vähemalt viis tööpäeva enne koolituse algust.

10.5.Tööandja esindaja informeerib üheaegselt kirjalikult töötajat ja ametiühingu valitud esindajat, kui töötaja tööleping beldakse üles koondamise tbttu ning töötaja oli ametiühingu liige.

10.6.Ametiühingut esindavatele isikutele võidakse haridusasutuses ette näha täiendavaid tagatisi tööandja esindaja ja ametiühingu valitud esindaja vahel sõlmitavas kollektiivlepingus.

11.Kollektiivlepingu muutmine ja peatamine

11.1.Kehtiva kollektiivlepingu tingimusi võib muuta poolte kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui kollektiivlepingu tingimuste muutumine on tingitud õigusaktide muutumisest. Kui kollektiivlepingu kokkulepe on vastuolus muutunud õigusaktiga, kohaldatakse kollektiivlepingu asemel õigusakti sätteid.

11.2.ühe poole esitatud kirjaliku taotluse kollektiivlepingu tingimuste muutmiseks või kollektiivlepingu peatamiseks vaatab teine pool labi ja pooled alustavad seile alusel läbirääkimisi seitsme kalendripäeva jooksul taotluse saamisest.

11.3.Kollektiivlepingu muudatused ja peatamine vormistatakse kirjalikult käesoleva kollektiivlepingu lisana ja need jõuvad mblema poole poolt allakirjutamise päevale järgnevast päevast või poolte kokkuleppega määratud ajal.

11.4.Läbirääkimised uue kollektiivlepingu sõlmimiseks algavad hiljemalt neli kuud enne kehtiva kollektiivlepingu kehtivuse aja loppu.

12.Kollektiivlepingu täitmise kontrollimine

Kollektiivlepingu täitmisega seotud kaebuste lahendamiseks moodustatakse poolte vahel 4-liikmeline ühiskomisjon, mille koosseisus on kaks liiget linnavalitsuse poolt ja kaks liiget ametiühingu poolt. ühiskomisjoni koosseis määratakse kollektiivlepingu lisas 3. ühiskomisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. ühiskomisjoni tööd juhib vaheldumisi ametiühingu-ja linnavalitsusepoolne liige.

13.Lõppsätted

13.1.Linnavalitsus, ametiühing ja tööandja esindaja lähtuvad käesolevast kollektiivlepingust nii töösuhetes töötajatega kui töösuhteid puudutavate strateegilist moju avaldavate otsuste tegemisel, samuti haridusasutuste arengukavade töösuhteid käsitlevate osade koostamisel.

13.2.Haridusasutuste juhid on kohustatud lisama töötajate töölepingu dokumenti viite käesoleva kollektiivlepingu kohaldatavuse kohta töölepingutele vastavalt töölepingu seaduse § 5 Ig 1 p-le 12.

13.4.Käesolevas kollektiivlepingus reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi territööriumil kehtivatest õigusaktidest.

13.5.Kollektiivlepingu kehtivuse Iõppedes on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi, välja arvatud kohustust pidada töörahu.

13.6.Kollektiivleping on koostatud eesti keeles kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kummalegi poolele jääb üks eksemplar.

13.7.Ametiühing kohustub esitama kollektiivlepingu Sotsiaalministeeriumile registreerimiseks.

Linnavalitsus ja ametiühing sõlmivad alljärgneva haridusasutuste töötajate töötasu kokkuleppe töötasu alammäärade kohta Tartu linna munitsipaalüldhariduskoolides, koolieelsetes munitsipaallasteasutustes, Tartu Kutsehariduskeskuses ja Hariduse Tugiteenuste Keskuses:

1.Pedagoogide kvalifikatsiooninduetele vastavate koolieelses lasteasutuses töötavate keskeriharidusega pedagoogide töötasu kuualammäärad (brutotasu) vastavalt atesteerimisei omistatud ametijärkudele on alates 01. jaanuarist 2012. a jargmised:

1) noorempedagoog 455 eurot

2)pedagoog 533 eurot

3)vanempedagoog 600 eurot

2.Pedagoogide kvalifikatsiooninduetele vastavate koolieelses lasteasutuses töötavate kõrgharidusega pedagoogide töötasu kuualammäärad (brutotasu) vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele on alates 01. jaanuarist 2012. a jargmised:

1)noorempedagoog 533 eurot

2)pedagoog 521 eurot

3)vanempedagoog 596 eurot

4)pedagoog-metoodik 761 eurot

3.Koolieelses lasteasutuses töötava õpetajaabi töötasu kuualammäär (brutotasu) on alates 01. jaanuarist 2012. a 365 eurot.

4.Pedagoogide kvalifikatsiooninduetele vastavate üldhariduskoolis või Tartu Kutsehariduskeskuses töötavate opetajate ja huvijuhtide töötasu kuualammäärad (brutotasu) vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele on alates 01. jaanuarist 2012. a jargmised:

1) noorempedagoog 621 eurot

2)pedagoog 660 eurot

3)vanempedagoog 751 eurot

4)pedagoog-metoodik 907 eurot

5.Klassijuhatamise eest üldhariduskoolis makstava lisatasu alammäär on nii põhikooli- kui gümnaasiumiosas 100,00 eurot kuus olenemata õpetajale omistatud ametijärgust.

6.Üldhariduskoolis, Tartu Kutsehariduskeskuses ja Hariduse Tugiteenuste Keskuses (eripedagoog, logopeed, psühholoog, psühhiaater, sotsiaalpedagoog, karjäärikoordinaator, -nõustaja, -spetsialist, -konsultant) töötasu kuualammaär (brutotasu) vastab alates 1. jaanuarist 2012 punktis 4 kokkulepitud üldhariduskoolis töötava pedagoogi ametijärku omava õpetaja töötasu kuualammäärale. Kui tugispetsialistile on omistatud täidetava ametikoha Iõikes ametijärk, vastab alates 1. jaanuarist 2012 tema töötasu kuualammaär punktis 4 kokkulepitud töötasu kuualammääradele.

7.üldhariduskoolis töötava kõrgharidusega haridustehnoloogi töötasu kuualammaär vastab alates 1. jaanuarist 2012 punktis 4 kokkulepitud üldhariduskoolis töötava noorempedagoogi ametijärku omava õpetaja töötasu kuualammäärale.

8.üldhariduskoolis töötava abiõpetaja töötasu kuualammäär vastab alates 1. jaanuarist 2012 punktis 3 kokkulepitud koolieelses lasteasutuses töötava õpetajaabi töötasu kuualammäärale.

9.Tööandja esindaja võib suurendada töötaja töötasu kuumäära, kui haridusasutuse eelarves on selleks rahalisi vahendeid.

Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna haldusalas tegutsevad haridusasutused

1.Tartu munitsipaalüldhariduskoolid, Tartu

Tugiteenuste Keskus:

1.1.Hugo Treffneri Gümnaasium

1.2.Miina Härma Gümnaasium

1.3.Tartu Annelinna Gümnaasium

1.4.Tartu Descartes’i Lütseum

1.5.Tartu Forseliuse Gümnaasium

1.6.Tartu Herbert Masingu Kool

1.7.Tartu Jaan Poška Gümnaasium

1.8.Tartu Karlova Gümnaasium

1.9.Tartu Kesklinna Kool

1.10.Tartu Kivlinna Gümnaasium

1.11.Tartu Kommertsgümnaasium

1.12.Tartu Kroonuaia Kool

1.13.Tartu Kunstigümnaasium

1.14.Tartu Maarja Kool

1.15.Tartu Mart Reiniku Kool

1.16.Tartu Raatuse Gümnaasium

1.17.Tartu Tamme Gümnaasium

1.18.Tartu Täiskasvanute Gümnaasium

1.19.T artu Veeriku Kool

1.20.Tartu Vene Lütseum

1.21.Tartu Kutsehariduskeskus

1.22.Hariduse Tugiteenuste Keskus

2.Tartu koolieelsed munitsipaallasteasutused:

2.1.Tartu Kesklinna Lastekeskus

2.2.TartuLasteaedAnnike

2.3.TartuLasteaedHelika

2.4.TartuLasteaedHellik

2.5.TartuLasteaedKannike

2.6.TartuLasteaedKaroliine

2.7.TartuLasteaedKeliuke

2.8.TartuLasteaedKivike

2.9.TartuLasteaedKlaabu

2.10.TartuLasteaedKroli

2.11.TartuLasteaedLotte

2.12.Tartu Lasteaed Meelespea

2.13.Tartu Lasteaed Miõrimaa

2.14.Tartu Lasteaed Mommik

2.15.Tartu Lasteaed Nukitsamees

2.16.Tartu Lasteaed Piilupesa

2.17.Tartu Lasteaed Ploomike

2.18.Tartu Lasteaed Poku

2.19.Tartu Lasteaed Päkapikk

2.20.Tartu Lasteaed Pääsupesa

2.21.Tartu Lasteaed Ristikhein

2.22.Tartu Lasteaed Rukkilill

2.23.Tartu Lasteaed Sass

2.24.Tartu Lasteaed Sipsik

2.25.Tartu Lasteaed Sirel

2.26.Tartu Lasteaed Triinu ja Taavi

2.27.Tartu Lasteaed Toruke

2.28.Tartu Lasteaed Tähtvere

2.29.Tartu Lastesõim Mesipuu

2.30.Tartu Maarjamõisa Lasteaed

ühiskomisjoni koosseis

ühiskomisjoni liikmeteks on:

1.RihoRaave-linnavalitsuse esindaja

2.Kairit Peekman -linnavalitsuse esindaja

3.Kalle Kalda-ametiühingu esindaja

4.Vilve Pohla-ametiühingu esindaja