Kollektiivleping on solmitud 19. jaanuaril 2011. a. Tartus.
1. Kollektiivlepingu pooled
1.1. Tööandjate esindaja
Nimetus:Tartu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus)
Reg. nr:75006546
Esindaja:Jüri Šasi Abilinnapea
Esindusõigus:Tartu Linnavalitsuse 18. jaanuari 2011. a korraldus nr 86
Asukoht:Raekoda 50089 Tartu
Kontaktandmed:7361 111
7361 223
505 7309
Juri.Sasi@raad.tartu.ee
1.2. Töötajate esindaja
Nimi:Tartu Haridustöötajate Liit (edaspidi ametiühing)
Reg. kood:80037796
Esindaja:Kaile Kalda
Esindusõigus:pohikiri ja äriregistri B-kaart
Asukoht:Lutsu 14a 51006 Tartu
Kontaktandmed:7441 824
520 4343
kailekas@hot.ee
2.Kollektiivlepingu dokumendid
2.1.Kaesoleva kollektiivlepingu dokumendid koosnevad kaesolevast kollektiivlepingu pohidokumendist ja kollektiivlepingu lisadest, milles lepitakse kokku kollektiivlepingu solmimise ajal ja/või parast kollektiivlepingu solmimist ning mis on kollektiivlepingu lahutamatuteks osadeks ja moodustavad koos kollektiivlepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel.
2.2.Kollektiivlepingul on solmimise ajal järgmised lisad:
Lisa 1 - Haridusasutuste töötajate töötasu kokkulepe;
Lisa 2 - Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna haldusalas tegutsevate haridus- asutuste (edaspidi haridusasutused) nimekiri;
Lisa 3 - Ūhiskomisjoni koosseis.
(kuupaevja allkin)
Kaile Kalda
3.Kollektiivlepingu sisu ja eesmärk
3.1.Kollektiivlepingus lepivad pooled kokku haridusasutuste (lisa 2) töötajatele töösuhetes rakenduvates tingimustes ja töötajaid esindavate isikute tegevuse tingimustes ja nende täiendavates tagatistes.
3.2.Kollektiivleping on solmitud eesmärgiga aidata kaasa haridusasutustes heade töösuhete ja kaasaegse töökorralduse loomisele.
3.3.Kollektiivlepingu solmimise eesmärgi saavutamiseks informeerivad ametiühing ja haridusasutuste juhid (edaspidi tööandja esindaja) üksteist töötajate täiend- ja ümberoppe võimalustest ning kvalifikatsiooninoudeid ja töötajate huve puudutavatest küsimustest, samuti haridusasutuste arengukavadest
4.Kollektiivlepingu tähtaeg
4.1.Kollektiivleping joustub kollektiivlepingu solmimise päevale järgnevast päevast.
4.2.Kollektiivleping ja töörahu pidamise kohustus kehtib kuni 31. detsembrini 2011. a.
5.Töötasu arvutamise viis ja maksmise kord
5.1.Tööandja esindaja ja töötajad lepivad töötasu (brutotasu), mis soltub diferentseeritud töötasu kuumäärast ning tööajast (ametikoha suurusest), kokku töölepingus. Diferentseeritud töötasu kuumäär soltub töötaja kvalifikatsioonist, atesteerimisei omistatud ametijärgust ja muudest alustest.
5.2.Kui töötaja täidab tööandja esindaja ettepanekul täiendavaid tööülesandeid, maksab tööandja töötajale täiendavat töötasu, mida nimetatakse lisatasuks. Täiendavates tööülesannetes ja lisatasus lepivad tööandja esindaja ja töötaja kokku eraldi solmitavas kirjalikus kokkuleppes, mis lisatakse töölepingule.
5.3.Tööandja esindaja ja töötaja võivad vajadusel kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Kui ületunnitöö tegemise kokkuleppes ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamine rahas, hüvitab tööandja ületunnitöö tegemise vaba aja andmisega ületunnitöö ajaga vordses ulatuses. Ūletunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5kordset töötasu.
5.4.Kui töötaja tööaeg langeb ööajale, maksab tööandja töö eest 1,25kordset töötasu, kui ei ole kokku lepitud, et töötasu sisaldab tašu ööajal töötamise eest. Tööandja esindaja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja hüvitab ööajal töötamise vaba aja andmisega.
5.5.Kui töötaja tööaeg langeb riigi- või rahvuspühale, maksab tööandja töö eest 2kordset töötasu. Tööandja esindaja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja hüvitab riigi- või rahvuspühal töötamise vaba aja andmisega.
5.6.Uldjuhul annab tööandja töötajale punktides 5.3. - 5.5. nimetatud juhtudel vaba aega samas kuus, mil tekkis vaba aja andmise kohustus. Kui töötajale antakse vaba aega, siis makstakse punktis 5.3, - 5.5. nimetatud juhtude esinemise ajal töötasu ning töötasu ei maksta vaba aja eest.
5.7.Töötaja alatisel üleviimisel teisele töökohale (ametikohale) või ümberpaigutamisel teisele töö tegemise kohale tööandja algatusei, kui seile tottu väheneb töötaja töötasu kuumäär temast mitteolenevatel pohjustel, säilitatakse töötajale keskmine töötasu kahe kuu jooksul, arvates üleviimise või ümberpaigutamise päevast.
5.8.Tööandja esindaja otsustab, kaasates töötajaid esindava isiku, arvestades haridusasutuse eelarvet töötajale toetuste ja hüvitiste maksmise.
5.9.Töötajale makstakse töötasu (sh lisatasu) üks kord kuus hiljemalt töötatud kuule järgneva kuu 10. kalendripäeval pangaülekandega töötaja määratud pangakontole. Tööandja on kohustatud tagama töötasu kättesaamise töötajaga töölepingus kokkulepitud palgapäeval.
5.10.Töötasu maksmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast. Viivis kuulub väljamaksmisele koos järgmise kuu töötasuga.
5.11.Tööandja peab töötaja töötasult kinni ja kannab üle seadusest ja töötaja avaldusest . tulenevad maksud ja maksed. Töötaja peab esitama taotluse 10 tööpäeva enne palgapäeva.
5.12.Töötasu kuumäärade korrastamiseks haridusasutustes solmivad linnavalitsus ja ametiühing haridustöötajate töötasu kokkuleppe, mis on käesoleva kollektiivlepingu lisa 1.
6.Töö- ja puhkeaja tingimused
6.1.Töötaja tööaja ja puhkeaja korralduse otsustab tööandja esindaja.
6.2.Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale, taasiseseisvumispäevale ja jdululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni vorra, st tööpäev lopeb kolm tundi enne töölepingus või töösisekorras ettenähtud tööpäeva loppu. Tööpäeva lühendamise ajavahemikud arvatakse töötaja tööaja hulka ning tööandja säilitab seile aja eest töötaja töötasu.
6.3.Kui punktis 6.2. nimetatud pühadele eelnevat tööpäeva pole võimalik lühendada, hüvitatakse töötamine seilei ajal töötaja ja tööandja vahelise kokkuleppe kohaselt kas 2kordse töötasu maksmisega või vaba aja andmisega.
6.4.Tööandja võimaldab töötajal töötasu säilitamisega puududa töölt järgmistel pohjustel:
6.4.1.kuni kolm päeva - abiellumise või lähedase isiku surma puhul (variem, abikaasa, elukaaslane, vend, õde, laps) või isal lapse sünni puhul;
6.4.2.võimaluse korral üks päev - esimesest kuni neljandasse klassi mineva lapse vanemal kooliaasta esimesel päeval.
6.5.Haigestumise korral on ametiühingu liikmetest töötajatel õigus viibida üks tööpäev poolaastas ja ülejäänud töötajatel üks tööpäev aastas töötasu säilimisega kodusel ravil ilma haigusleheta.
6.6.Käesolevas kollektiivlepingus ja töötajaga solmitud töölepingus kokkulepitud tob- ja puhkeaja tingimuste täpsustamiseks vbivad tööandja esindaja ja haridusasutuse ametiühingu valitud esindaja solmida kuni üheks kalendriaastaks kollektiivlepingu haridusasutuses.
7.Puhkuse andmise tingimused
7.1.Tbotajale antakse pohipuhkust tobtatud aja eest kalendriaasta kohta.
7.2.Pohipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks tobtatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg, samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tbost keelduda töölepingu seaduse § 19 punktis 3 nimetatud juhul ja aeg, mil töötaja on tööandja loal ajutiselt vabastatud tööülesannete täitmisest töötasu säilitamisega.
7.3.Koolitusel osalemiseks antakse tbotajale koolitusasutuse teatise alusel oppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud oppepuhkuse ajal makstakse keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. Tasemekoolituse lopetamiseks antakse täiendavat oppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse tbolepingu seaduse §29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Tööandja võib oppepuhkuse andmist ėdasi lükata juhul, kui üle 10 protsendi töötajatest või teenistujatest on samaaegselt oppepuhkusel.
7.4.Tööandja esindaja võib anda tbotajale töötaja soovil tasustamata puhkust kokkulepitud ajal.
7.5.Tööandja annab töötaja soovil kuni 14 kalendripäeva kalendriaastas täiendavat tasustamata lapsepuhkust kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale, samuti hooldajale või eeskostjale, kokkulepitud ajal.
7.6.Koolieelse lasteasutuse bpetaja abide pikendatud pohipuhkus on 35 kalendripäeva.
7.7.Kui töötaja soovib jääda puhkuse ajal haiguslehele ja saada ravikindlustuse seaduses ette nähtud hüvitist, tuleb töötajal esitada haiguslehe esimesel päeval taotlus puhkuse katkestamiseks.
7.8.Puhkuse ajakava tehakse töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartäli jooksul. Töötaja, kellele ei ole tehtud puhkuse ajakava eelnimetatud ajal teateavaks, valib omale sobiva puhkuse aja ise, teavitades tööandja esindajat soovitud puhkuse ajast kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil vähemalt 14 kalendripäeva ette.
7.9.Käesolevas kollektiivlepingus ja töötajaga solmitud töölepingus kokkulepitud puhkuse andmise tingimuste täpsustamiseks võivad tööandja esindaja ja ametiühingu valitud esindaja solmida kuni üheks kalendriaastaks kollektiivlepingu haridusasutuses.
8.Töölepingu sdlmimine ja töölepingu ülesütlemine majanduslikel pohjustel
8.1.Tööandja esindaja ja tööleasuja sdlmivad enne töötaja tööle asumist kirjaiiku töölepingu, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel. Tööleping vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks eksemplar antakse töötajale, teine jääb tööandja esindajale. Enne töötaja tööle lubamist tutvustab tööandja esindaja tälie töösisekorda, kehtivaid kollektiivlepinguid, töötervishoiu- ja tööohutuse alaseid noudeid ning ametiühingu valitud esindajat ja töökeskkonnavolinikku.
8.2.Töötajal on digus enne töölepingule allakirjutamist pöörduda haridusasutuse ametiühingu valitud esindaja poole konsultatsiooni saamiseks.
8.3.Kui töötajal jääb vanaduspensioniea saabumiseni kaks või vähem aastat ning temaga deldakse tööleping üles koondamise tõttu, võib tööandja võimalusel poolte kokkuleppel maksta tootajale parast töölepingu Idppemist toetust (eelpension) kuni töötaja vanaduspensionile jäämiseni igakuiselt TLS § 29 lg 6 alusel kehtestatud töötasu alammäära ulatuses.
8.4.Asutuse töö reorganiseerimisel, s.h. alluvuse, omaniku või omandivormi muutmisel või ümberkorraldamisel arvatakse pideva tööstaaži hulka vaheaegadeta töötamine asutuses, mille õigusjärglaseks on asutus, kus töötaja enne reorganiseerimist või ümberkorraldamist töötas.
8.5.Ametiühingu liikmest töötaja töölepingu ülesütlemisel koondamise tottu makstakse tälie toetust ühe kuupalga ulatuses lisaks seaduses ettenähtule, kui tema tööstaaž Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna haldusalas tegutsevates haridusasutustes on kokku vähemalt 10 (kümme) aastat
8.6.Töötaja uuesti tööle asumisel sama tööandja juures kuni kuue kuu jooksul parast töölepingu loppemist arvatakse pideva tööstaaži hulka enne töölepingu lopetamist sama tööandja juures vaheaegadeta töötatud aeg, kui tööleping Idpetati koondamise (TLS § 89), pikaajalise töövõimetuse (TLS § 88 lg 1 p 1) või tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise (TLS § 91 lg 2) tdttu.
8.7.Tööandja esindaja väljastab töölepingu loppemisel töötaja soovil töötajate tõendi töötamise kohta, kus tuuakse välja haridusasutuses töötamise aeg ning töötaja noudel täidetud töökoha (ametikoha) nimetus.
9.Ametiühingute liikmete esindajate tegevuse tingimused ja nende täiendavad tagatised
9.1.Ametiühingu liikmetel on õigus igas haridusasutuses valida ametiühingu esindaja.
9.2.Tööandja esindaja vdimaldab ametiühingu valitud esindajaga solmitud kokkuleppe alusel viimasel oma kohustuste täitmiseks ruumide, trüki-, paljundus- ja sidevahendite tasuta kasutamise.
9.3.Tööandja esindaja lubab kollektiivlepingu pooleks oleva ametiühingu kirjaliku kutse alusel ametiühingu liikmel vähemalt viis päeva aastas töölt puududa, et võimaldada tai osaleda ametiühingu korraldatavas koolituses vdi ametiühingu organite töös. Töötaja teavitab tööandja esindajat töölt puudumise vajadusest vähemalt kaks nädalat ette. Töötajale säilitatakse töötasu kahe puudutud päeva eest kal endri aastas.
9.4.Tööandja esindaja vdimaldab ametiühingu valitud esindajale kollektiivlepingu pooleks oleva ametiühingu esitatud kirjalike kutsete alusel kalendriaastas vähemalt viis tööst vaba tasustatud päeva osalemiseks ametiühingu korraldatavas koolituses vdi ametiühingu organite töös. Taotlus koolitusest osavotuks tuleb tööandjale esitada vähemalt viis tööpäeva enne koolituse algust.
9.5.Tööandja esindaja informeerib üheaegselt kirjalikult töötajat ja ametiühingu valitud esindajat, kui töötaja tööleping deldakse ules koondamise tottu ning töötaja oli ametiühingu liige.
9.6.Ametiühingut esindavatele isikutele võidakse haridusasutuses ette näha täiendavaid tagatisi tööandja esindaja ja ametiühingu valitud esindaja vahel sdlmitavas kollektiivlepingus.
10.Kollektiivlepingu muutmine ja peatamine
10.1.Kehtiva kollektiivlepingu tingimusi vdib muuta poolte kokkuleppe!, välja arvatud juhul, kui kollektiivlepingu tingimuste muutumine on tingitud õigusaktide muutumisest. Kui kollektiivlepingu kokkulepe on vastuolus muutunud digusaktiga, kohaldatakse kollektiivlepingu asemel digusakti sätteid.
10.2.Ūhe poole esitatud kirjaliku taotluse kollektiivlepingu tingimuste muutmiseks või kollektiivlepingu peatamiseks vaatab teine pool labi ja pooled alustavad seile alusel läbirääkimisi seitsme kalendripäeva jooksul taotluse saamisest.
10.3.Kollektiivlepingu muudatused ja peatamine vormistatakse kirjalikult käesoleva kollektiivlepingu līšana ja need joustuvad molema poole poolt allakirjutamise päevale järgnevast päevast või poolte kokkuleppega määratud ajal.
10.4.Läbirääkimised uue kollektiivlepingu solmimiseks algavad hiljemalt neli kuud enne kehtiva kollektiivlepingu kehtivuse aja loppu.
11.Kollektiivlepingu täitmise kontrollimine
Kollektiivlepingu täitmisega seotud kaebuste lahendamiseks moodustatakse poolte vahel 4-liikmeline ühiskomisjon, mille koosseisus on kaks liiget linnavalitsuse poolt ja kaks liiget ametiühingu poolt. Ūhiskomisjoni koosseis määratakse kollektiivlepingu lisas 3. Ūhiskomisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. Ūhiskomisjoni tööd juhib vaheldumisi ametiühingu ja linnavalitsuse poolne liige.
12.Ldppsätted
12.1.Linnavalitsus, ametiühing ja tooandja esindaja lähtuvad käesolevast kollektiivlepingust nii töösuhetes tootajatega kui töösuhteid puudutavate strateegilist moju avaldavate otsuste tegemisel, samuti haridusasutuste arengukavade töösuhteid käsitlevate osade koostamisel.
12.2.Haridusasutuste juhid on kohustatud lisama töötajate töölepingu dokumenti viite käesoleva kollektiivlepingu kohaldatavuse kohta töölepingutele vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-le 5 Ig 1 p 12.
12.3.Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil.
12.4.Käesolevas kollektiivlepingus reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi territooriumil kehtivatest õigusaktidest.
12.5.Kollektiivlepingu kehtivuse loppedes on pooled kuni uue kollektiivlepingu solmimiseni kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi, välja arvatud kohustust pidada töörahu.
12.6.Kollektiivleping on koostatud eesti keeles kahes vordset juriidilist joudu omavas eksemplaris, millest kummalegi poolele jääb üks eksemplar.
12.7.Ametiühing kohustub esitama kollektiivlepingu Sotsiaalministeeriumile registreerimiseks.
Juri Sasi
Linnavalitsuse esindaja
Haridustöötajate tootasu kokkulepe
Tartu Linnavalitsus ja Tartu Haridustöötajate Liit solmivad alljargneva haridustöötajate tootasu kokkuleppe tootasu alammäärade kohta Tartu linna munitsipaaiüldhariduskoolides, koolieelsetes munitsipaallasteasutustes ning Tartu Kutsehariduskeskuses:
1.Pedagoogide kvalifikatsiooninouetele vastavate koolieelses lasteasutuses töötavate keskeriharidusega pedagoogide tootasu kuualammäärad (brutotasu) vastavalt atesteerimise! omistatud ametijärkudele on alates 01. jaanuarist 2011 .a järgmised:
1)noorempedagoog440 €
2)pedagoog515€
3)vanempedagoog580 €
2.Pedagoogide kvalifikatsiooninouetele vastavate koolieelses lasteasutuses töötavate korgharidusega pedagoogide tootasu kuualammäärad (brutotasu) vastavalt atesteerimisei omistatud ametijärkudele on alates 01. jaanuarist 2011. a järgmised:
1)noorempedagoog515 €
2)pedagoog600€
3)vanempedagoog672 €
4)pedagoog-metoodik735 €
3.Opetaja abi tootasu kuualammäär (brutotasu) on alates 01. jaanuarist 2011. a 352 €
4.Pedagoogide kvalifikatsiooninouetele vastavate üldhariduskoolis või Tartu
Kutsehariduskeskuses töötavate opetajate tootasu kuualammäärad (brutotasu) vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele on alates 01. jaanuarist 2011. a järgmised:
1)noorempedagoog621€
2)pedagoog660 €
3)vanempedagoog751 €
4)pedagoog-metoodik907 €
6. Klassijuhatamise eest üldhariduskoolis makstava lisatasu alammäär on nii põhikooli kui gümnaasiumi osas 100 € kuus olenemata dpetajale omistatud ametijargust.
7. Palgamäärade suurendamine võib toimuda eelarves ettenähtud rahaliste vahendite piires.
8. Läbirääkimised käesoleva kokkuleppe poolte vahel 2012. aasta töötasu alammäärade osas algavad 2011. aasta septembris.
(kuupaevja Jurī Šasi Linnavalitsuse esindaja
Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna haldusalas tegutsevad haridusasutused
1.Tartu munitsipaalüldhariduskoolid, Tartu Kutsehariduskeskus ja Hariduse Tugiteenuste Keskus:
1.1.Hugo Treffneri Gümnaasium
1.2.Miina Härma Gümnaasium
1.3.Tartu Annelinna Gümnaasium
1.4.Tartu Descartes’i Lütseum
1.5.Tartu Forseliuse Gümnaasium
1.6.Tartu Herbert Masingu Kool
1.7.Tartu Karlova Gümnaasium
1.8.Tartu Kesklinna Kool
1.9.Tartu Kivlinna Gümnaasium
1.10.Tartu Kommertsgümnaasium
1.11.Tartu Kroonuaia Kool
1.12.Tartu Kunstigümnaasium
1.13.Tartu Maarja Kool
1.14.Tartu Mart Reiniku Gümnaasium
1.15.Tartu Raatuse Gümnaasium
1.16.Tartu Tamme Gümnaasium
1.17.Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
1.18.Tartu Veeriku Kool
1.19.Tartu Vene Lütseum
1.20.Tartu Kutsehariduskeskus
1.21.Hariduse Tugiteenuste Keskus
2.Tartu koolieelsed munitsipaallasteasutused:
2.1.Tartu Kesklinna Lastekeskus
2.2.Tartu Lasteaed Annike
2.3.Tartu Lasteaed Helika
2.4.Tartu Lasteaed Hellik
2.5.Tartu Lasteaed Kannike
2.6.Tartu Lasteaed Karoliine
2.7.Tartu Lasteaed Keliuke
2.8.Tartu Lasteaed Kivike
2.9.Tartu Lasteaed Kroli
2.10.Tartu Lasteaed Meelespea
2.11.Tartu Lasteaed Midrimaa
2.12.Tartu Lasteaed Mommik
2.13.Tartu Lasteaed Nukitsamees
2.14.Tartu Lasteaed Piilupesa
2.15.Tartu Lasteaed Ploomike
2.16.Tartu Lasteaed Poku
2.17.Tartu Lasteaed Päkapikk
2.18.Tartu Lasteaed Pääsupesa
2.19.Tartu Lasteaed Ristikhein
2.20.Tartu Lasteaed Rukkilill
2.21.Tartu Lasteaed Sass
2.22.Tartu Lasteaed Sirel
2.23.T artu Lasteaed Triinu ja Taavi
2.24.Tartu Lasteaed Tdruke
2.25.Tartu Lasteaed Tähtvere
2.26.Tartu Lastesõim Mesipuu
2.27.Tartu Maarjamdisa Lasteaed
2.28.Tartu Lasteaed Lotte
2.29.Tartu Lasteaed Sipsik
2.30.Tartu Lasteaed Klaabu
11/12
(kuupaevja almi)
Jüri Sasi
Linnavalitsuse esindaja
(C_ec
(kuupaev ja allkiri)
Kaile Kalda
Ametiühingu esindaja
Ūhiskomisjoni koosseis
Ūhiskomisjoni liikmeteks on:
1.-linnavalitsuse esindaja
2.-linnavalitsuse esindaja
3.-ametiühingu esindaja
4.-ametiühingu esindaja
Linnavalitsuse esindaja