KOLLEKTIIVLEPING

Tallinn 22. juuni 2023

Tallinna Haridusamet (edaspidi haridusamet), keda esindab põhimääruse alusel juhataja Kaarel Rundu ning Tallinna Alushariduse Juhtide Ühendus (edaspidi TAHJÜ), keda esindab põhikirja alusel juhatuse esimees Silvi Suur (edaspidi koos pooled või eraldi pool) sõlmivad käesoleva kollektiivlepingu.

TAHJÜ on mittetulunduslik ja poliitikaväline ametikaaslaste vabatahtlik ühing, kelle põhieesmärgiks on koondada Tallinna alushariduse juhte ühiseks tegevuseks ning võimaldada haridusametiga koostööd tehes jagada haridusvaldkonnas vastutust ühiste prioriteetsete eesmärkide nimel tehtud otsuste eest.

1. Kollektiivlepingu eesmärk

1.1Kollektiivlepingu eesmärk on aidata kaasa tasakaalustatud töösuhete loomisele, hoidmisele ja edendamisele haridusameti ja Tallinna koolieelsete munitsipaallasteasutuste juhtide vahel selleks, et koostöös tagada koolieast noorematele lastele hoidu ja kaasaegset, mitmekülgset ning turvalist alushariduse omandamist Tallinna koolieelsetes munitsipaallasteasutustes (edaspidi lasteasutus).

1.2Pooled tunnustavad lepingu põhiväärtust, milleks on lepingus nimetatud lasteasutuste lapsed ja personal ning sellest tulenevat missiooni parima, kaasaegse ja mitmekülgseima õpikeskkonna arendamisel.

1.3Kollektiivlepinguga võetakse vastutus, mis tagab ühiste prioriteetsete eesmärkide realiseerimise.

2. Kollektiivlepingu rakendusala

2.1Kollektiivleping laieneb haridusametile kui tööandjale ja kõigile haridusameti haldusala lasteasutuste direktoritele (edaspidi töötajad).

2.2Kollektiivlepinguga mitteliitumisest teatavad töötajad haridusametile ja TAHJÜ-le ühe kuu jooksul lepingu allkirjastamisest.

2.3Kollektiivlepingu tingimused, mis on töötajate jaoks halvemad seaduses või muus õigusaktis ettenähtust, on tühised, välja arvatud, kui sellise kokkuleppe võimalus on seaduses ette nähtud.

3. Poolte suhted

3.1Poolte suhted lepingu täitmisel põhinevad usaldusel, lojaalsusel, avatusel, hoolivusel, innovaatilisusel, kaasatusel ja vastastikusel koostööl.

3.2TAHJÜ kui lepingu poole volitatud esindajaks on TAHJÜ üldkoosoleku otsusel valitud juhatus.

3.3Omavahelisel suhtlemisel kohustuvad pooled:

3.3.1juhinduma riigi ja Tallinna õigusaktidest ning haridusameti juhataja käskkirjadest, töötajate töölepingutest ja ametijuhenditest;

3.3.2tunnustama ja arvestama töötajate, haridusameti ja TAHJÜ huve, vajadusi ja võimalusi;

3.3.3haridusameti ja TAHJÜ juhatuse vahel toimuvad kohtumised vähemalt neli korda aastas selleks, et teavitada teineteist olulise tähtsusega küsimustest ning planeerida edasisi tegevusi.

3.4 Pooled peavad oluliseks aktiivset infovahetust, sealhulgas lasteasutuste listi vahendusel, samuti töötajate aktiivset osalemist haridusameti ja linnavalitsuse poolt moodustatud komisjonide töös ja haridusameti infopäevadel.

4. Poolte õigused ja kohustused

4.1 Pooled kohustuvad täitma käesolevast kollektiivlepingust ning riigi ja Tallinna õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

4.2 TAHJÜ juhatusel on õigus kaasata töötajaid hariduselu korraldamisel ja haridusalaste dokumentide ettevalmistamisel.

4.3 Töötajatel on õigus saada haridusametilt vajalikku ametialast nõustamist. Haridusamet kohustub osutama pädevat, oma põhifunktsioonidega seonduvat ja haridusasutusele vajalikku konsultatsiooni ning tagama piisava infovahetuse.

4.4 Haridusamet tagab volitatud esindajate õiguse täita oma ülesandeid põhitöö ajal vastavalt õigusaktidele.

4.5 TAHJÜ juhatuse liikmed kuuluvad lasteasutuste direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava komisjoni koosseisu.

4.6 Töötajate hindamine tulemushindamise süsteemi alusel toimub üks kord kahe aasta jooksul töötaja asutusele määratud hindaja poolt. Haridusameti poolt määratud hindajaga mittenõustumisel on töötajatel õigus põhjendatud taotlusega pöörduda haridusameti juhataja poole.

5. Töövaidluste lahendamine

5.1 Töötaja ja haridusameti vahelisest töösuhtest tulenevad vaidlused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimistega, esmalt töötaja asutuse kuraatori ja töötaja vahel. Kokkuleppe mittesaavutamisel esindab haridusametit hariduskorralduse osakonna juhataja. Vaidluste lahendamisse kaasatakse vajadusel haridusameti personali- ja dokumendihalduse osakonna juhataja ja üldosakonna jurist. Juhul kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlused töötaja ja haridusameti juhataja vahel, kuhu töötaja võib kaasata juhatuse liikme. Töövaidlusse võib kaasata vaid käesolevas punktis nimetatud isikuid.

5.2Töövaidluse edasisel jätkumisel on pooltel õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

6. Töötasukorraldus

6.1Töötaja töötasustamise alused kinnitab Tallinna Linnavalitsus.

6.2Tallinna Linnavalitsuse poolt kinnitatud töötasu alammääradest suuremate töötasude maksmise põhimõtted töötatakse välja koostöös TAHJÜ juhatusega.

7. Toetused

7.1Haridusamet maksab töötajale toetust Tallinna linnapea määratud korras ja ulatuses:

- lapse sünnitoetust;

7.2 Töötajatele makstakse toetust haridusameti eelarve reservist sihtotstarbeliselt lasteasutuse eelarvesse eraldatud vahendite arvelt.

8. Preemiad ja autasud

8.1Töötajale makstakse eduka töö ja 10, 15, 20, 25, 30, 35 jne. tööjuubeli puhul Tallinna munitsipaallasteasutuse direktorina preemiat võrdsetes määrades kauaaegsetele Tallinna linnateenistujatele makstavate preemiatega, mille väljamaksmine ja sümboolne üleandmine toimub kord aastas abilinnapea ja haridusameti juhataja pidulikul vastuvõtul.

8.3Töötajatele makstakse preemiat haridusameti tsentraliseeritud eelarve reservi arvelt.

8.4Töötajaid autasustatakse vastavalt haridusameti autasude statuudile, mille kohaselt on autasud töötajatele aukiri, tunnustus, tänukiri ja tunnustusmedal.

9. Hüvitised

9.1 Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamine ja mobiiltelefoni kasutamise kulu arvestus toimub vastavalt kehtestatud korrale lasteasutuse eelarvest.

9.2 Töötajale makstakse hüvitist seoses vanaduspensionile jäämisega kolme aasta jooksul peale pensioniea saabumist, kui ta on töötanud linna haridusasutuse juhina pidevalt:

9.2.1 3 kuni 6 aastat - kahe kuu põhipalga ulatuses;

9.2.2 6 kuni 10 aastat - kolme kuu põhipalga ulatuses;

9.2.3 üle 10 aasta - nelja kuu põhipalga ulatuses.

9.3 Töötajale makstakse hüvitist seoses vanaduspensionile jäämisega haridusameti tsentraliseeritud eelarve reservi arvelt.

10. Töö- ja puhkeaeg

10.1Tööaja algus ja lõpp, samuti lõunavaheaeg ning võimalikud muud tööpäevasisesed vaheajad määratakse kindlaks lasteasutuse töökorralduse reeglites.

10.2Töötajate ametlik vastuvõtuaeg on esmaspäeval kell 16.00-18.00 ja neljapäeval kell 9.00-11.00.

10.3Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra.

10.4Töötajale võimaldatakse kalendriaasta jooksul kuni kolm tervisepäeva töötasu säilitamisega tervise edendamiseks ja haiguste ennetamiseks.

10.6 Töötaja esitab kooskõlastatult lasteasutuse kuraatoriga haridusameti juhatajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse punktis 10.5. toodud vaba päeva kasutamiseks, näidates avalduses ära selle andmise põhjuse ning töötaja asendaja.

10.7 Töötasu säilitamisega vaba päeva võib võtta sünnipäeval, sellele eelnenud viimasel tööpäeval või sellele järgneval esimesel tööpäeval.

10.8Töötaja teavitab punktides 10.4 ja 10.7 toodud vabadest päevadest lasteasutuse kuraatorit ning personali- ja dokumendihalduse osakonda.

10.9 Haridusamet eeldab, et töötaja kasutab eesmärgipäraselt lepingu punktides 10.4. ja 10.5. nimetatud vabu päevi ja peab silmas tööandja huve.

10.10 Kokkuleppel asutuse kuraatori või haridusameti hariduskorralduse osakonna juhatajaga on töötajal õigus töötada kaugtöövormis tingimusel, et ta peab olema telefoni teel kättesaadav ning vajadusel koheselt, kuid mitte hiljem kui 1,5 tunni jooksul naasma töökohale.

11. Puhkus

11.1Töötaja iga-aastane puhkus määratakse kindlaks puhkuste ajakava alusel, mille koostamisel lähtutakse lasteasutuse töökorraldusest, arvestades võimalusel töötaja sooviavaldust.

11.2Töötaja teatab personali- ja dokumendihalduse osakonnale oma puhkuse ajakava hiljemalt 1. märtsiks ning selle aktsepteerimisel kinnitab haridusamet puhkuse ajakava hiljemalt 31. märtsiks. Puhkuse ajakava on õigus muuta haridusameti ja töötaja kokkuleppel.

11.3Tasustamata puhkust antakse poolte kokkuleppel. Kui töötaja on kalendriaasta jooksul tasustamata puhkusel olnud üle 30 kalendripäeva, siis ei arvestata üle 30 päevast aega põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka.

12. Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötajaga

12.1Juhatusel on õigus nõuda ning haridusametil on kohustus esitada töötaja töölepingu erakorralisel ülesütlemisel täiendavaid andmeid töölepingu ülesütlemise põhjuste kohta, et vajadusel esindada ja kaitsta töötajate õiguslikke huve.

12.2Haridusamet võimaldab töötajale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest etteteatamise tähtaja jooksul vaba aega uue töö otsimiseks kuni 10% töötajaga kokkulepitud tööajast töötasu säilitamisega, mille kasutamiseks sõlmitakse eraldi kokkulepe.

13. Töötervishoid ja tööohutus

13.1Töötervishoiu ja tööohutuse tagamisel lähtutakse riigi, Tallinna ja lasteasutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest ning teistest lasteasutusesisestest õigusaktidest.

13.2Tööandja tagab töötajale iga 3 aasta järel ühepäevase terviseauditi, mis sisaldab arsti konsultatsiooni, silmaarsti/optometristi konsultatsiooni ning südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamiseks vajalikke protseduure (südame koormustest, vereanalüüsid vm) vastavalt terviseauditi paketile. Uuele töötajale tagatakse terviseaudit alates kolmandast aastast peale tööle asumist.

13.3Töötajale võimaldatakse töötervishoiuarsti poolt määratud kuvariga tööks ettenähtud prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse hüvitise piirmääraks 150 eurot.

13.4Tervisekontrolli kulud kaetakse haridusameti tsentraliseeritud eelarve reservi arvelt ning prillide kompenseerimise kulud kaetakse lasteasutuse eelarve rahaliste vahendite arvelt.

13.5Haridusamet võimaldab veredoonoriks olevale töötajale kokkuleppel lasteasutuse

kuraatoriga tööst vabastuse vere loovutamise päevaks.

13.5.1Doonoriks oleva töötaja lasteasutuse kuraator teavitab e- posti teel personali- ja dokumendihalduse osakonda vaba päeva kasutamisest, mis on aluseks vastavale arvestuse pidamisele.

14. Töötajate arendamine

14.1Töötajate arendamisena, sh tööalase koolitusena käsitletakse tegevusi, mis aitavad kaasa tööülesannete tulemuslikuks täitmiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kujundamisele.

14.2Lähtudes iga töötaja arengueesmärkidest pakub haridusamet mitmekesiseid võimalusi professionaalseks arenguks, sh tööalased koolitused, infopäevad, kogemuslik õppimine (töötoad, töövari), parimate praktikate jagamine.

14.3Haridusamet pakub töötajate tööalast arengut toetavat tugisüsteemi, sh kõigile töötajatele erinevate valdkondade kuraatorite tuge ja nõustamist, soovijatele väljaõppinud coachi ning uutele töötajatele võimalust osaleda mentorprogrammis.

14.4Töötaja arendab oma tööalaseid teadmisi ja oskusi lähtudes lasteasutuse ja haridusameti arengueesmärkidest arvestades enda professionaalse arengu vajadusi.

14.5Töötaja tööalase koolitusega seotud kulud kaetakse lasteasutuse eelarvest.

14.6Tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist töötasu 20

kalendripäeva eest.

14.7Keeltekoolitused lepitakse kokku ja sellega seotud kulud kaetakse lasteasutuse eelarve

rahaliste vahendite arvelt.

15. Kollektiivlepingu kehtivus

15.1 Kollektiivleping jõustub selle allakirjutamise hetkel.

15.2Kollektiivleping kehtib ühe aasta selle allkirjastamisest. Kollektiivlepingu kehtivust võidakse poolte kokkuleppel pikendada.

15.3Kollektiivleping on täitmiseks kohustuslik haridusametile ja töötajatele. Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on tagatud töörahu, välja arvatud juhul, kui pooled rikuvad õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

16. Avalikustamine

16.1 Kollektiivleping peab olema kättesaadav kõigile töötajatele.

16.2Haridusameti personali- ja dokumendihalduse osakond tutvustab kollektiivlepingut uutele töötajatele nende tööleasumisel ja kõigile senistele töötajatele kollektiivlepingu muutmisel, täiendamisel või uue sõlmimisel. Vajadusel lähtutakse kollektiivlepingu punktist 2.2.

17. Muutmine ja täiendamine

17.1Kollektiivlepingut muudetakse ja täiendatakse poolte kokkuleppel.

18. Vaidluste lahendamine

18.1Kollektiivlepingu täitmisel tekkinud vaidlused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimistega. Juhul kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlused EV õigusaktidega sätestatud korras.

18.2Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled riigi ja Tallinna õigusaktidest, ning pooltevahelisi suhteid reguleerivatest muudest dokumentidest.

19. Vastutus

19.1Kollektiivlepingus ettenähtud kohustuste mittetäitmisel kannab lepingut rikkunud pool vastutust seaduses ettenähtud korras.

/allkirjastatud digitaalselt//allkirjastatud digitaalselt/

Kaarel RunduSilvi Suur

Tallinna Haridusameti juhatajaTallinna Alushariduse Juhtide Ühenduse

juhatuse esimees