Kollektiivlepingute andmebaas

Käesolevaga allkirjastavad Aktsiaselts Estonian Airi juhatuse esimees Andrus Aljas ning Eesti Liinilendurite Assotsiatsiooni esimees Rauno Menning, kahe osapoolte juhatuste vahelise eellepingu kollektiivlepingu sõlmimiseks alljärgnevas sõnastuses.
Antud leping on juhatuste vaheline kokkulepe, kus sõnastatud tingimusi saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Antud kokkulepe hakkab kehtima ja allkirjastatakse ametlikult alles peale osapoolte, Estonian Airi Nõukogu ja ELA hääletuse, heakskiitu. Allkirjastamisele kuuluvad ka lepingu lisad, protokolliline kokkulepe ning Vanemusjärjestus.

ÜLDSÄTTED

1. Aktsiaselts Estonian Air (edaspidi ka Tööandja või Estonian Air) juhatuse esimees Andrus Aljas isikus ning Eesti Liinilendurite Assotsiatsioon - ELA (edaspidi ka Assotsiatsioon või ELA) esimees Rauno Menning isikus, edaspidi üheskoos ka Lepingupooled või üksikult Lepingupool, sõlmisid käesoleva Kollektiivlepingu (edaspidi ka käesolev Leping või Leping) alljärgnevatel tingimustel:

4. AS-i Estonian Air omaniku vahetumisel jääb käesolev Kollektiivleping jõusse selle kehtivusaja lõpuni.

5. Töötaja tööstaaži pikkust lennunduses arvestatakse tema Eesti Tsiviillennunduse Valitsuses, RE-s/RAS-is Estonian Air ja AS-is Estonian Air ning AS-is Estonian Air Regional töötatud aastate baasil.

6. Tööandja on kohustatud uusi Töötajaid käesolevast Kollektiivlepingust informeerima.

7. Lepingupooled on kohustatud informeerima teineteist juhul, kui üks Lepingupooltest ei ole rahul sellega, kuidas teine Lepingupool Lepingu tingimusi täidab.

8. Mõlemad Lepingupooled kohustuvad täitma Estonian Airis kehtivaid eeskirju ja juhendeid.

9. Käesoleva Kollektiivlepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad Lepingupooled Eesti Vabariigi seadustest ja normatiivaktidest.

TÖÖLEPING

10. Tööandja võtab töötaja tööle üldjuhul tähtajatult ja täistööajaga. Osalise töökoormuse korral vähenevad proportsionaalselt tööpäevade arv ning töö-ja lennuaja normid.
Selle sätte sõnastus tööpäevade proportsionaalse vähendamise osas kehtib kuni 31.03.12

Tööandja on kohustatud töölevõtmisel Töötajale selgitama kõiki töösuhteid puudutavaid aspekte: töö iseloomu, töötasu, töö- ja puhkeaega, puhkust, töökaitset, töölepingu tingimusi, töölepingu muutmise ja lõpetamise korda ning Estonian Airi töösisekorraeeskirju.

10.1 TLS §37 rakendussäte:
Tööandja ei rakenda §37 sätteid seni, kui lepingupooled on allkirjastanud antud sätete rakendusprotseduuri.

10.2 Osapooled võtavad arvesse AS Estonian Air senist ohutuspoliitikat, kus EA-OM-A punkt 7.1.3.5 sätestab maksimaalse lennutööperioodi (FDP) ja erakorralise tööaja pikendamise/mitte pikendamise (EU OPS 1.1120 alusel) otsuse teeb antud lennuga seotud meeskond ning vastuvõetud põhjendatud otsusele ei järgne Tööandjalt poolt mistahes sanktsioone.
Juhul, kui töötaja peab kinni Kollektiivlepingus sätestatud punktide 2, 3, 3.01 tingimustest, siis ei oma Tööandja alust kahelda TLS § 15 mittetäitmises ning Tööandja ei oma õigust TLS § 16 ja § 17 sätete alusel töötaja mistahes vormis karistamiseks / hoiatamiseks.

10.3 Pooled loevad Töötajale TLS §88 lõige 3 mõistes antava hoiatuse kehtivuseks 1 aasta. Hoiatus tuleb Töötajale esitada kirjalikult ning hoiatuse kättesaamise kinnitab Töötaja oma allkirjaga.

TÖÖAEG/LENNUTÖÖPERIOOD (FDP)

11. Tööaega ja lennutööperioodi (FDP) planeeritakse ja arvestatakse vastavalt käesoleva lepingu Lisale nr 3. Juhul, kui Lisa 3 ei kata konkreetset situatsiooni, juhindutakse olukorra lahendamisel Estonian Airi Lennutegevuse Käsiraamatu (Flight Operations Manual) sätetest.

PUHKEAEG

12. Puhkeaega planeeritakse ja arvestatakse vastavalt käesoleva lepingu Lisale nr 3. Juhul, kui Lisa 3 ei kata konkreetset situatsiooni, juhindutakse olukorra lahendamisel Estonian Airi Lennutegevuse Käsiraamatu (Flight Operations Manual) sätetest.

PUHKEPÄEVAD

13. Puhkepäevi planeeritakse ja arvestatakse vastavalt käesoleva lepingu Lisale nr 3. Juhul, kui Lisa 3 ei kata konkreetset situatsiooni, juhindutakse olukorra lahendamisel Estonian Airi Lennutegevuse Käsiraamatu (Flight Operations Manual) sätetest.
Tööandja arvestab, et meeskonnaliikme personaalsesse töögraafikusse planeeritud puhkepäevade (XO;XR;XD XB) arv kalendrikuus ei tohi olla väiksem kui on riiklikult kehtestatud puhkepäevade (sh. riiklikud pühad) arv antud kalendrikuus. Puhkuste korral väheneb vabade päevade arv proportsionaalselt. Antud puhkepäevade arvu loetakse jooksva 2 kalendrikuu lõikes.

MAJUTUS JA ÖÖBIMINE

14. Kui Töötaja on tööl väljaspool baaslennujaama, tagab Tööandja Töötajale majutuse vähemalt Skandinaavia taseme kolmetärnilise või sellele vastava kategooria hotelli omaette toas.
Kui meeskonna liige ei lõpeta oma töövahetust kodubaasis või alustab töövahetust väljaspool kodubaasi, siis alates 01.06.2011, loetakse iga selline töövahetus töölähetuseks, mis algab lennutööperioodi algusega ning tööandja maksab töötajale päevaraha minimaalselt 23 € lähtudes VV määruses sätestatust. Juhul, kui see ei ole võimalik, siis kompenseerib Tööandja võimalikud lisakulud makstes töötajale lisatasu netosummana 23 € iga sellise töövahetuse eest.

14.1 Töövahetuse jooksul planeeritud tööaja katkestamise korral väljaspool baaslennuvälja vormistab Tööandja Töötajale komandeeringu ja maksab päevaraha tagantjärele summas 12,78 EUR iga alustatud 24 tunni eest. Sellise komandeeringu jooksul katab Tööandja kõik ööbimise ja transpordiga seotud kulutused, samuti mõistlikud kulutused esmatarbevahenditele ja kolmele söögikorrale päevas.
Sellise komandeeringu alguseks loetakse hetke, mil võeti vastu otsus tööaja katkestamiseks ning lõpuks hetke, mil Töötaja uuesti asus töökohustusi täitma.

LITSENTSID JA PASS

15. Töötaja on kohustatud omama kehtivat lennundusluba ja kehtivat passi, ning Töötaja on kohustatud laskma oma passi ja lennundusluba aegsasti pikendada.

16. Tööandja kompenseerib Töötajale kulutused, mis on vajalikud lennundusloa ja passi kehtivuse säilitamiseks.

18. Kohustuslik arstlik kontroll ja läbivaatus planeeritakse tööajana ja tööajaks arvestatakse nendeks tegelikult kulunud aeg arstliku kontrolli/läbivaatuse paigas.

PUHKUS

20. Iga lennunduses (vastavalt p. 5) töötatud kümneaastase perioodi kohta lisandub iga-aastasele korralisele puhkusele 1 päev.

20.1 Puhkusetasu arvutamisel võetakse arvesse kõiki väljamakstud lisatasusid.

20.2 Korralise puhkuse algusele eelneval tööpäeval planeerib Tööandja Töötajale sellise töövahetuse (FDP), mis lõpeb hiljemalt kell 18.00LT. Esimene töövahetus (FDP) peale korralise puhkuse lõppu ei tohi alata varem kui kell 08.00LT.

TOITLUSTAMINE

21. Tööandja kindlustab Töötajad tasuta toiduga vastavalt Lepingu Lisale nr. 1.

ÕNNETUSTE/INTSIDENTIDE UURIMINE

22. Assotsiatsioonil on õigus lülitada oma esindaja komisjoni, mis uurib Estonian Airi lennukiga toimunud õnnetust/intsidenti, mille toimumise ajal Piloodid täitsid lennukil tööülesandeid.

23. Õnnetuste ja intsidentide uurimine ning komisjonide moodustamine toimub vastavalt Tööandja poolt kehtestatud korrale.

ELUKINDLUSTUS

24.1 Tööandja sõlmib perioodiks 01.03.11 kuni 31.03.12 kõigile Töötajatele elukindlustuspoliisi summas 130 000 €.

25. Töötajal on õigus koopiale elukindlustuspoliisist.

PENSIONILE SIIRDUMINE

26. Pensionile siirduvale Töötajale makstakse ühekordset rahalist toetust. Toetuse summa sõltub Töötaja staažist lennunduses (vastavalt p. 5):

TÖÖTASU

27. Alates 01.01.2011.a. kuni 31.03. 2012 kehtivad Töötajate põhipalgad vastavalt Palgaskaalade süsteemile, mis on ära toodud lepingu Lisas 2.
Esmakordselt tööle võetud tüübipädevuseta Pilootidele kehtib alljärgnev palgaskeem:

- tüübipädevuse saamisest kuni lennutreeningu lõppemiseni (release check) on põhipalk 1438,01 EUR-i kuus;
- alates lennutreeningu lõppemise (release check) päevast saab Piloot palka vastavalt ametikoha Palgaskaala esimesele astmele vastavalt käesoleva lepingu lisale 2, kui ei kehti lisa 2 punkt 4.

28. Kustutatud.

29. Töötasu makstakse tagantjärele üks kord kuus mitte hiljem kui järgmise kuu 10. kuupäevaks. Viivist töötasu väljamaksmisega viivitamise eest hakatakse arvestama 11. kuupäevast.

30. Kui töötasu väljamaksmise päev langeb nädalavahetusele või riigipühale, kohustub Tööandja töötasu välja maksma sellis(t)ele päeva(de)le eelneval tööpäeval.

TÜÜBIPÄDEVUSE/TÜÜBIKOOLITUSE KULUD

32. Töötaja tüübikoolituse kuluks arvestab Estonian Air Töötaja viie kuu põhipalga suuruse summa, millest Tööandja kustutab 1/36 iga töötatud kuu eest alates tüübikoolituse esimesest päevast.

33. Kui Piloot lahkub omal soovil töölt Estonian Airist enne seda, kui kõik tema tüübikoolitusele tehtud kulutused on täielikult kustutatud, on Piloot kohustatud kulu jäägi enne töölepingu lõpetamist Estonian Airile välja maksma. Kui see ei ole vastuolus käesoleva Kollektiivlepingu teiste sätetega, siis on Piloot kohustatud tüübikoolitusele tehtud kulutuste jäägi Tööandjale välja maksma ainult esimese tüübikoolituse Estonian Airis, või lisaks ka edasise tüübikoolituse, kui see on toimunud Piloodi soovil.

34. Kui Piloodi tööleping lõpetatakse Tööandja algatusel, siis Estonian Air tüübikoolituse kulu jääki Töötajalt tagasi ei nõua.

TERVISHOID JA TÖÖKAITSE, -TINGIMUSED JA SOTSIAALTAGATISED

37. Vormiriietuse elemendid ja nende kandmise tähtajad on sätestatud Estonian Airi Administratiivses Käsiraamatus sisalduva Vormiriietuse Reglemendiga.

38. Töölepingu lõpetamisel tagastab Töötaja vormiriietuse, kui Tööandjaga ei ole teisiti kokku lepitud.

39. Tööandja võimaldab Töötajale soodushinnaga lennupileteid vastavalt Estonian Airi Administratiivses Käsiraamatus sisalduvale Erasõitude Eeskirjale.

40. Töötaja on kohustatud Tööandjat informeerima igast planeeritud tööle mitteilmumisest nii kiiresti kui võimalik.

41. üle viidud Lisasse nr 2.

TÖÖLEPINGU PEATAMINE JA LÕPETAMINE

42. Kui Piloodi lennundusluba kaotab kehtivuse või kui Piloot ei läbi teste, mis on vajalikud töö jätkamiseks aktiivse Piloodina Estonian Airis, võib Tööandja Piloodilt nõuda teistsuguste tema kvalifikatsiooniga kooskõlas olevate tubaste tööülesannete täitmist Estonian Airis niikaua, kuni talle makstakse sama põhipalka kui enne lendamisõiguse minetamist käesolevas lõigus nimetatud põhjustel.
Sellised teised tööülesanded ei tohi aga Piloodil takistada proovimast taastada oma lennundusluba, võimaldades talle aega arstliku kontrolli ja väljaõppe jaoks, mis on vajalik tema lennundusloa taastamiseks või tema ennistamiseks tööle aktiivse Piloodina.

Kui Piloot ei ole 120 päeva jooksul alates päevast, kui tema lennundusluba kaotas kehtivuse või Piloot minetas lendamisõiguse, hankinud kehtivat lennundusluba või läbinud teste, mis on vajalikud töötamiseks Estonian Airis aktiivse Piloodina sellel lennukitüübil, millel ta töötas vahetult enne lendamisõiguse minetamist, võib Estonian Air lõpetada töölepingu käesoleva Lepingu punktis 43 sätestatud tingimustel.

Kui Piloodi tööleping lõpetatakse vastavalt käesoleva lepingu punktile 43, siis palgasumma, mis makstakse (1) töölepingu peatumise perioodi jooksul ja (2) lepingu artiklis 43 toodud etteteatamistähtaja jooksul ja (3) kompensatsioonina vastavalt lepingu punktile 44, ei tohi ületada summat, mis vastab Töötaja viimase 12 kuu keskmisele palgale (arvutatakse viimase 12 kuu põhjal, mis eelnesid kuupäevale, mil töölepingu lõpetamisest teatati).

43. Kui tööleping lõpetatakse Estonian Airi likvideerimise või Töötaja koondamise tõttu, on Tööandja kohustatud sellest Töötajale ette teatama sõltuvalt Töötaja tööstaažist lennunduses (vastavalt p. 5):

1) vähemalt 3 kuud, kui Töötaja staaž lennunduses on alla 5 aasta;
2) vähemalt 4 kuud, kui Töötaja staaž lennunduses on 5-10 aastat;
3) vähemalt 5 kuud, kui Töötaja staaž lennunduses on üle 10 aasta;
4) vähemalt 6 kuud, kui Töötaja staaž lennunduses on üle 15 aasta.

3) Töötajale, kelle tööstaaž lennunduses (vastavalt p. 5) on üle 10 aasta - selle Töötaja 4 keskmist põhipalka (viimase 12 kuu põhjal);

45. Töötaja koondamisel kooskõlastab Tööandja Töötaja töölepingu lõpetamise Assotsiatsiooniga vastavalt Töölepingu seaduse § 89 sätetele.

45.1 Juhul, kui Tööandja otsustab majanduslikel või muudel põhjustel Töötajaga töölepingu lõpetada koondamise tõttu toimub see vanemusjärjestuse vastupidises järjekorras vastavalt käesoleva Lepingu Lisale nr 4.

46. Tööandja ja Töötaja on kohustatud teineteisele töölepingu lõpetamisest teatama kirjalikult.

TÖÖANDJA JA ASSOTSIATSIOONI VAHELISED SUHTED

47. Tööandja ja Assotsiatsiooni vaheliste läbirääkimised salvestatakse ning mõlemale Poolele jääb salvestise koopia ja tulemused vormistatakse kirjaliku protokollina või käesoleva Lepingu lisa(de)na, mille mõlemad Pooled allkirjastavad.

48. TÜHISTATUD.

48.3 Tööandja võimaldab ELA juhatusele, assotsiatsiooni tööga seotud ülesannete tarvis, vastavalt Estonian Airi Administratiivkäsiraamatu punkti „duty travel" alusel lennuki pileteid, mille sest tasub ELA. Antud sättele ei rakendata duty travel reegleid, kuna seda ei loeta poolte poolt töölähetuseks. ELA esindajal, kes kasutad antud sättes toodud lennupileteid kaasneb kohustus, tööandja nõudmisel informeerida teda reisi eesmärgist ja sisust.

49. Assotsiatsiooni liikmemaksud makstakse ja kantakse üle Assotsiatsiooni pangaarvele läbi Tööandja raamatupidamise Töötaja isikliku avalduse alusel.

GARANTIID TÖÖKOHTADE SÄILITAMISEKS

50. Estonian Airi kutsungi ELL (ICAO) ja tähtajaliselt kuni 31.03.12 või omandisuhete muutumiseni Estonian Air Regionali kutsungi ESG (ICAO) all, võivad lennata ainult Estonian Airi ja Estonian Air Regionali poolt tööle võetud ja vanemusjärjestusse kantud piloodid vastavalt käesoleva Lepingu Lisale nr 4.

Estonian Airi koodi OV (IATA) all võivad lennata ainult Estonian Airi ja Estonian Air Regionali poolt tööle võetud ning vanemusjärjestusse kantud piloodid vastavalt käesoleva Lepingu Lisale nr 4 ja koodijagamislepingute alusel teised lennufirmad, juhul kui see ei too kaasa koodijagamislepingu kehtivuse perioodil töökohtade vähenemist ega ei piira uute piloodi ametikohtade loomist Estonian Airis.

Erandiks on lennuki puudumine tehniliste rikete korral.

Piloote, kes ei ole kantud vanemusjärjestusse, võib kasutada ajutiselt ja ainult vastavalt kokkuleppele Estonian Airi ja ELA vahel.

51. Estonian Airi Pilootide kasutamine liisinglepingu alusel pikema kui 30-päevase perioodi vältel reguleeritakse kolmepoolse kokkuleppega Töötaja, Estonian Airi ja Assotsiatsiooni vahel, mis tuleb sõlmida hiljemalt 15 päeva enne liisinglepingu kehtivuse algust.
Selguse huvides toimub lennuki(te) rent koos meeskonnaga ja Estonian Airi pilootide rentimine alati alljärgnevatel tingimustel.

Lennuki rent koos meeskonnaga (wet-lease):
Wet- lease'i antud lennukit opereeritakse Estonian Airi lennuettevõtte sertifikaadi alusel ning kehtivad Estonian Airi Lennutegevuse Käsiraamatu ning käesoleva lepingu töö- ja puhkeaja reeglid.

Pilootide rentimine:
Pilootide rentimisel tagab Tööandja, et kehtivad Estonian Airi Lennutegevuse Käsiraamatu ning käesoleva lepingu töö- ja puhkeaja reeglid.
Kui eelnevat ei ole võimalik saavutada, st piloodid peaksid töötama teise lennufirma töö- ja puhkeaja reeglite alusel, siis on pilootide laenutamiseks vajalik ELA nõusolek ning kehtestatakse kompensatsioonipakett, mis võtab arvesse erinevusi töö- ja puhkeajas.

51.1 Koodijagamine (code share).
Tööandja lähtub koodijagamislepingute sõlmimisel, kus Estonian Airi lennud koodi OV all, antakse opereerida teistele lennuettevõtetele põhimõttest, et selline leping ei töö kaasa töökohtade vähendamist Estonian Airis ja Estonian Air Regionalis.
Antud säte kehtib kuni 31.03.12

52. Uue lennukitüübi kasutuselevõtu korral Estonian Airis tuleb uut lennukitüüpi puudutavad töösuhete alased küsimused Tööandja ja Assotsiatsiooni vahel kooskõlastada hiljemalt üks kuu enne uue lennukitüübi ekspluatatsiooni algust.

LÕPPSÄTTED

54. Lepingupooltel on õigus algatada läbirääkimisi muudatuste tegemiseks käesolevasse Lepingusse Lepingu kehtivusaja jooksul.

54.1 Estonian Air ja Assotsiatsioon on kokku leppinud alustada 2011. a. oktoobrikuus läbirääkimisi planeerimise koosolekuga.

54.2.Läbirääkimiste vahelisel ajal planeerivad Lepingupooled regulaarseid kohtumisi üks kord kvartalis, et arutada koostööd ja vahetada infot.

55. Käesoleva Lepingu tingimusi on võimalik muuta ainult mõlema Lepingupoole kirjaliku nõusoleku korral.

Käesolev Kollektiivleping on koostatud kahes identses eksemplaris eesti ja inglise keeles (vaidluste tekkimisel võetakse aluseks eestikeelne tekst), millest kummalegi Lepingupoolele jääb üks, ning alla kirjutatud Tallinnas 6 leheküljel, koos lisadega 1, 2, 3, 4, ja 5, kõik kokku 14 leheküljel 2011. aasta 17. märtsil.

AS ESTONIAN AIR

Allkirjastatud digitaalselt

Andrus Aljas
Juhatuse esimees
Chairman of the Board

Allkirjastatud digitaalselt

Signe Vaks-Saaroja
Personalidirektor
Director Human Resources

EESTI LIINILENDURITE ASSOTSIATSIOON
ESTONIAN AIRLINE PILOTS ASSOCIATION

Allkirjastatud digitaalselt

Rauno Menning Esimees
Chairman

LISA 1

TASUTA TOITLUSTAMINE

1. Tööandja kindlustab Töötajale külma eine, kui planeeritud tööaeg ei ületa nelja tundi.
2. Tööandja kindlustab Töötajale külma ja sooja eine, kui planeeritud tööaeg kestab neli kuni kaheksa tundi.
3. Tööandja kindlustab Töötajale ühe külma ja kaks sooja einet, kui planeeritud tööaeg ületab kaheksa tundi.
4. Kui väljalend viibib rohkem kui kaks tundi, hüvitab Tööandja Töötaja mõistlikud kulutused toidule.
5. Kui Töötajale ei ole võimalik pakkuda sooja einet, kindlustatakse talle kahekordne külm eine.
6. Ülalnimetatud tööaeg sisaldab lennutundide arvu

LISA 2

TÖÖTASU

2. Töötaja põhipalga palgaaste on võrdne Töötaja tööstaažiga Estonian Airi piloodi ametikohal, millisele arvule liidetakse 1.
Antud juhul arvutatakse tööstaaži täisaastates alates niisuguse aasta 1. jaanuarist, kui Piloot sai Estonian Airis esimese tüübikvalifikatsiooni piloodina.
3. Töötamist Piloodina enne 1. jaanuari 1991. a. palgaastme määramisel ei arvestata.
4. Kui Estonian Air soovib uuele töötajale määrata kõrgemat põhipalga palgaastet kui sätestab punkt 2 ülalpool, võib sellisele Piloodile määrata samal ametikohal (kapten või esimene ohvitser) ja samal lennukitüübil töötavatest pilootidest kõrgema palgaastme ainult juhul, kui Estonian Air ja Assotsiatsioon selles kokku lepivad.
5. Estonian Airis vahepeal mittetöötatud aja eest korrigeeritakse Töötaja palgaastet iga 12 eemaloldud kuu kohta ühe astme võrra allapoole.
6. Pilootide palgaskaalad on toodud lisas 2.1. Palgaastmele vastav palk sisaldab lisatasu öisel ajal töötamise eest.
7. Pooled sõlmivad hiljemalt enne lõpliku kollektiivlepingu allkirjastamist kokkuleppe, mis sisaldab:
a) KL lisas 2.1 kustutatakse 1.ohvitseride palgaskaala -Esimesed ohvitserid peale 1.09.06- ja sellel skaalal olevad piloodid viiakse üle palgaskaalale -Esimesed ohvitserid enne 1.09.06-;
b) Kehtestavad lisaks uue 1.ohvitseride palgaskaala;
c) Estonian Air Regionali piloodid vormistatakse tööle Estonian Air ning palgaastme määramisel Lisa 2 punkti 2 alusel, arvestatakse antud pilootide tööstaaži alates töösuhte algusest Estonian Air Regionalis.
Juhul kui Pooled ei sõlmi antud tähtajaks kokkulepet, siis vormistatakse Estonian Air Regionali piloodid tööle Estonian Air ning palgaastme määramisel Lisa 2 punkti 2 alusel, arvestatakse antud pilootide tööstaaži alates töösuhte algusest Estonian Air Regionalis ning rakendatakse lisas 2.1 1. Ohvitseri palgaskaalat - Esimesed ohvitserid peale 1.09.06.

LISA 2.1

AS ESTONIAN AIR

Allkirjastatud digitaalselt

Andrus Aljas
Juhatuse esimees
Chairman of the Board

Allkirjastatud digitaalselt
Signe Vaks-Saaroja
Personalidirektor
Director Human Resources

EESTI LIINILENDURITE ASSOTSIATSIOON
ESTONIAN AIRLINE PILOTS ASSOCIATION

Allkirjastatud digitaalselt

Rauno Menning Esimees
Chairman

LISA 3

TÖÖAEG/LENNUTÖÖPERIOOD (FDP)

1. Tööaeg on periood, kui Töötaja on Tööandja käsutuses või täidab oma töökohustusi Tööandja teadmisel. Töötaja personaalne töögraafik koostatakse üheks kalendrikuuks ning see hakkab kehtima ja Töötajat informeeritakse töögraafikust vähemalt 7 (seitse) päeva enne graafikuperioodi algust.

2. Piloodi maksimaalne tööaeg on

55 tundi 7 järjestikuse päeva jooksul.

3. Piloodi maksimaalne lennuaeg on

800 lennutundi (block hour) iga 12 järjestikuse kuu jooksul;
90 lennutundi (block hour) iga 28 järjestikuse päeva jooksul;
50 lennutundi (block hour) iga 14 järjestikuse päeva jooksul

kuid erandina on lubatud 1 kord 7-päevase perioodi jooksul planeerida 9 lennutundi (block hour) kuni kahe planeeritud maandumisega ühe lennutööperioodi jooksul.

3. 01 Ühe lennutööperioodi (FDP) maksimumpikkus on 12 tundi, mille jooksul tehakse kuni 4 maandumist. Iga 4 ületava maandumise kohta ühe lennutööperioodi jooksul lühendatakse FDP maksimumpikkust 45 minuti võrra.
Kui FDP algus langeb ajavahemikku 21:00- 05:00 LT, siis, sellise FDP maksimaalne pikkus on 10:30, mille jooksul tehakse kuni 2 planeeritud maandumist.

Tellimuslendude planeerimine on sätestatud KL Lisas 5.

3. 02 Kui Töötaja on 28-päevase perioodi jooksul puhkusel, siis maksimaalset lennutundide hulka vähendatakse proportsionaalselt, kasutades järgmist tehet:
[(28-puhkusepäevade arv)/28] x limiit=uus limiit.
Tööandjal õigus, vaatamata valemi limiidile, planeerida Töötajale peale puhkust esimesel tööpäeval töövahetus, mis sisaldab kuni 5 lennutundi (block hour).

Osalise töökoormusega Pilootide maksimaalse koormuse arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:
Koormus vastavalt Lisa 3 punktidele 2 ja 3 korda Töötaja lennukoormuse koefitsient = uus maksimaalne koormus,

Kusjuures;
Koormus vastavalt punktile 2 tähendab 160 töötundi 28 järjestikuse päeva jooksul;
Koormus vastavalt punktile 3 tähendab: 800 lennutundi (block hours) iga 12 järjestikuse kuu jooksul, 90 lennutundi (block hours) iga 28 järjestikuse päeva jooksul ja 50 lennutundi (block hours) iga 14 järjestikuse päeva jooksul.
Töötaja lennukoormuse koefitsient tähendab % täiskoormusega töökohast, mida Töötaja vastavalt Töölepingule täidab.

3. 03 Erandina on lubatud töögraafiku koostamisel aluseks oleva 800 lennutunni (block hour) ületamine 12 järjestikuse kuu jooksul 10 tunni ulatuses. 800 tunni piirangu ületamisel kompenseerib Tööandja Töötajale iga alustatud üle piirangu lennatud lennutunni vastavalt tunnitariifile, milleks on 1,5% Töötaja põhipalgast.

3.1. Tööandja planeerib Töötajale kõik tööülesanded graafikusse koos arvestusliku tööajaga. Tööaja summeeritud arvestamise aluseks on üks kuu. Enne aktiivse tööaja (FDP) algust ei tohi planeerida tööülesandeid, mis ei ole seotud vahetu lennuga. Kui planeeritakse mitu erinevat tööülesannet, siis tööaja alguseks loetakse hetke, mil esimene tööülesanne algas ning tööaja lõpuks loetakse hetke, mil Töötaja tööülesannete täitmisest vabaneb.

4. Tööandjal on õigus Töötaja personaalset töögraafikut muuta. Kui selline muudatus toob planeeritud töövahetuse (FDP) alguse rohkem kui 2 tunni võrra varasemale ajale või lükkab planeeritud töövahetuse (FDP) lõpu rohkem kui 2 tunni võrra hilisemale ajale, on graafiku muutmiseks vajalik Töötaja nõusolek, kui muudatus tehakse vähem kui 14-päevase etteteatamisajaga.

4.1. Töötaja informeerimisel planeeritud töövahetuse alguse edasilükkamisest lennu toimumise päeval arvestatakse ajavahemik alates Töötaja töövahetuse planeeritud algusest kuni Töötaja tööülesannete täitmisele asumiseni tööaja hulka 0,5 koefitsiendiga. Kui eeldatav nimetatud töövahetuse alguse edasilükkamine ületab 4 tundi ja 30 minutit ning võimaldab voodis puhata, siis tööaja arvestus katkestatakse.

5. Reservisolevat (stand-by) Töötajat võib aktiivsele tööle kutsuda graafikujärgse reservi (stand-by) tööaja jooksul.

Kui Töötaja kutsutakse aktiivsele tööle (FDP) päeval, kui tal on graafikujärgne reserv (stand-by tööaeg), siis reservi (stand-by) tööaeg arvestatakse, alates reservi (stand-by) tööaja algusest kuni aktiivse tööaja (FDP) alguseni, 50% ulatuses sama kalendripäeva töötundide hulka.

Aktiivset tööaega (FDP) arvestatakse alates ajast 60 minutit enne lendu või lendude seeriat kuni ajani 30 minutit pärast viimase sellise lennu lõplikku peatumist.

Eelnevas kahes lõigus toodud reeglite järgi arvestatud reservi (stand-by) tööaja ja FDP summa ei tohi ületada 18 tundi ühe töövahetuse jooksul.

Kui Töötaja kutsutakse päeval, kui ta on planeeritud reservi (stand-by) aktiivsele tööle (FDP) enne planeeritud reservi (stand-by) tööaja algust, siis reservi (stand-by) töötunde ei arvestata selle kalendripäeva töötundide hulka.

5 .01 Kui töötajat rakendatakse reserviajast tööle ning kodubaasis olles on ette näha, et töövahetus pikeneb Töötaja puhkepäevale, siis on Töötaja edasiseks tööle rakendamiseks vajalik Töötaja nõusolek.
Juhul kui töötaja nõustub sellega, siis antakse Töötajale niisuguse töö eest kompensatsiooniks lisapuhkepäev järgneva kahe kalendrikuu jooksul. Juhul kui EV tööõiguslik regulatsioon muutub, on käesolev säte tühine.

5.1 Tööandja maksab Töötajale isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooni 64 EUR-i kuus seoses vajadusega olla Tööandjale kättesaadav Lennutegevuse Käsiraamatus punkt 7.1.4 toodud tingimustel.

PUHKEAEG

6. Kahe töövahetuse (FDP) vahelise perioodi pikkus on eelneva tööperioodi kestus ehk puhkeaeg ja transpordile kuluv aeg. Minimaalne tööst vaba aeg on 12 tundi, mis võib sisaldada ühe tunni transpordile.

6.1. Kui töövahetus (FDP) sisaldab öötunde ajavahemikus 22.00LT kuni 06.00LT, siis liidetakse iga alustatud öötunni kohta 30 minutit minimaalsele tööst vabale ajale 11 tundi või töövahetuse (FDP) pikkusele, kumb neist on suurem, mis on ühtlasi ka töövahetusele järgnev tööst vaba aeg või puhkeaeg.

6.2. Kui 5 järjestikuse päeva jooksul on planeeritud töötundide arv 45 tundi või rohkem, siis peab sellisele tööperioodile järgnema vähemalt 48 tunni pikkune tööst vaba aeg.

6.3. Kui tööperiood (mis sisaldab FDP-d) väljaspool kodubaasi kestab kuni 120 tundi, loetakse kogu tööülesannetest vaba aeg puhkeajaks (YL). Kui tööperiood (mis sisaldab FDP-d) kestab rohkem kui 120 tundi, loetakse kogu tööülesannetest vaba aeg puhkeajaks (YL) ning kaks järjestikust päeva seitsmepäevase perioodi jooksul loetakse puhkepäevadeks (XD).

7. Kui Töötaja naaseb kodubaasi töölähetusest, mis ei ole aktiivne lennutöö, siis algab tööst vaba aeg 30 minutit pärast töölähetuselt naasmiseks kasutatud lennuki tegelikku saabumisaega Tallinna ning tööst vaba aja pikkuseks on eelneva tööperioodi pikkus, ent mitte vähem kui 12 tundi.

8. Kui töövahetus (flight duty period) lõpeb töögraafiku järgi või ettenägematutel asjaoludel ajavahemikus 00.01LT kuni 02.00LT, siis ei planeerita ega rakendata Töötajat sellel kalendripäeval tööülesannetele enne kella 15.00LT.

Kui töövahetus (flight duty period) lõpeb töögraafiku järgi või ettenägematutel asjaoludel hiljem kui 02.00LT, ei planeerita ega rakendata Töötajat sellel kalendripäeval tööülesannetele ning Tööandja ei planeeri tööle ega kasuta ka tegelikult sellist Töötajat enne kella 06.00LT järgmisel kalendripäeval.

Antud punkti võib mitte rakendada juhul kui minimaalse puhkeaja nõue on täidetud ja töötaja tunneb end olema võimeline sooritama ohutut lendu Estonian Airi Lennutegevuse Käsiraamatu punkti 7.1.0.1 mõistes ning tööandja maksab töötajale sellel päeval planeeritud ja sooritatud töövahetuse eest 1,5-kordset töötasu.

9. Kui töövahetus (flight duty period) algab töögraafiku järgi või ettenägematutel asjaoludel ajavahemikus 00.01LT kuni 04.30LT ja kestab üle 8 tunni, ei planeerita ega rakendata Töötajat tööülesannetele eelneval kalendripäeval ning Tööandja ei planeeri ega kutsu ka tegelikult sellist Töötajat tööle enne kella 06.00LT järgmisel kalendripäeval.

10. L-päev (L-day) on päev, milleks Piloodile ei ole töögraafikus tööülesandeid planeeritud, kuid mille jooksul teda võidakse aktiivsele tööle kutsuda; sellisel juhul tuleb Pilooti FDP-st teavitada enne kella 18.00 L-päevale eelneval päeval.

11. L-päev loetakse puhkeajaks, kui Töötajat ei ole sel päeval aktiivsele tööle kutsutud.

12. Kui Töötaja planeeritakse aktiivsele tööle (FDP) L-päeval (L-day), siis Töötajat peab sellest informeerima enne kella 18.00LT eelmisel kalendri päeval. L-päeva muutmist aktiivse töö päevaks ei loeta töögraafiku muutmiseks.

PUHKEPÄEVAD JA TÖÖTAMINE PUHKEPÄEVADEL

13. Tööandja garanteerib Töötajale iga 14 päeva kohta vähemalt 4 puhkepäeva kodubaasis (va. KL L3 punkti 6.3 juhul ning töölähetuse korral), millest vähemalt 2 on järjestikused päevad. 

14. Päev algab kell 00.01LT ja lõpeb kell 24.00LT.

15. Üksikuna planeeritud puhkepäev (erinevalt kahest või enamast järjestikusest puhkepäevast) on vähemalt 36 tunni pikkune tööülesannetest vaba periood.

15.1. Kui kodubaasis olles on ette näha, et töövahetus pikeneb Töötaja puhkepäevale, siis on Töötaja edasiseks tööle rakendamiseks vajalik Töötaja nõusolek.
Juhul kui töötaja nõustub sellega, siis antakse Töötajale niisuguse töö eest kompensatsiooniks lisapuhkepäev järgneva kahe kalendrikuu jooksul. Juhul kui EV tööõiguslik regulatsioon muutub, on käesolev säte tühine.

16. Puhkuse korral väheneb puhkepäevade arv proportsionaalselt.

17. Puhkepäevale järgneval päeval ei või tööaeg alata varem kui kell 06.00 LT, välja arvatud Töötaja nõusolekul.

18. Töötajal on õigus tellida puhkepäev(ad) temale vajalikele päeva(de)le ja Tööandja planeerib sellise(d) soovitud puhkepäeva(d), kui võimalik. Sellis(t)e soovitud puhkepäeva(de) arv ei tohi ületada Töötajal vastavas kuus saadaolevate puhkepäevade arvu ega või kaasa tuua kehtivate töö- ja puhkeaja piirnormide ületamist.

19. Kui Töötaja kutsutakse tööle tema puhkepäeval ja ta nõustub sellega, siis maksab Tööandja Töötajale iga puhkepäeval töötamise eest lisatasu 8% tema põhipalgast.

Kui Töötaja nõustub töötama tema puhkepäeval, võib Töötaja eelnevas lõigus nimetatud lisatasu 8% ametipalgast asemel valida kompensatsiooniks ühe puhkepäeva järgneva 2 kalendrikuu jooksul.

Kui puhkepäevale eelneval tööpäeval alanud tööaeg pikeneb ettenägematutel asjaoludel kuni kahe tunni ulatuses puhkepäevale, siis makstakse Töötajale sellise töö eest lisatasu 31,96 EUR-i või lisapuhkepäev järgneva kahe kalendrikuu jooksul.

Kui puhkepäevale eelneval tööpäeval alanud tööaeg pikeneb ettenägematutel asjaoludel puhkepäevale rohkem kui kahe tunni ulatuses või kui puhkepäevale eelneval tööpäeval alanud tööaeg pikeneb ettenägematutel asjaoludel vabasse päeva ning tööaja pikenemise tulemusel ületab katkematu töötundide arv antud FDP jooksul 12 tundi, siis on Töötajal õigus valida niisuguse töö eest kompensatsiooniks kas lisatasu 8% ametipalgast või puhkepäev järgneva kahe kalendrikuu jooksul.

Kui Töötaja nõustub graafikujärgsest reservist (stand-by) tööle tulema juhul, mil check-in leiab aset enne reservi (stand-by) tööaja algust või pärast reservi (stand-by) tööaja lõppemist samal kalendripäeval, siis maksab Tööandja Töötajale sellise töö eest lisatasu 2% tema põhipalgast.

20. Lepingupooled on kokku leppinud, et Tööandja ei muuda ühepoolselt, Lennutegevuse Käsiraamatut (OM-A), ilma ELA juhtkonnaga konsulteerimata.

AS ESTONIAN AIR

Allkirjastatud digitaalselt

Andrus Aljas
Juhatuse esimees
Chairman of the Board

Allkirjastatud digitaalselt

Signe Vaks-Saaroja
Personalidirektor
Director Human Resources

EESTI LIINILENDURITE ASSOTSIATSIOON
ESTONIAN AIRLINE PILOTS ASSOCIATION

Allkirjastatud digitaalselt

Rauno Menning
Esimees Chairman

LISA 4

ESTONIAN AIR’I PILOOTIDE VANEMUSJÄRJESTUS

Estonian Airi pilootide vanemusjärjestuse eesmärk on tagada õiglane liikumine pilootide ametikohtadel vastavalt vanemusjärjestusele. Vanemusjärjestuse põhiprintsiip annab eelisõiguse piloodile, kelle tööstaaž Estonian Airis on pikem.

1. Tööandja peab kõigi Estonian Airis töötavate pilootide kohta vanemusjärjestust ning esitab selle igale piloodile tema nõudmisel. Piloot/piloodid sisestatakse vanemusjärjestusse töölepingu sõlmimisel.

2. Esialgne vanemusjärjestus on koostatud koostöös Estonian Airi ja ELA vahel seisuga 01.12.2004, vastavalt käesoleva Kollektiivlepingu punktile 5. Arvestus toimub täiskuudes. Võrdsete positsioonide korral järjestatakse piloodid a) lennutundide põhjal (±10 tundi) ning b) vanuse põhjal.

2.1. Uute pilootide vanemust arvestatakse kuupäevast, mil nad asusid Estonian Airis tööle piloodina. Kui ühel kuupäeval asub tööle mitu pilooti, järjestatakse nad esiteks lennutundide põhjal (±10 tundi) ja kui see ei ole võimalik, siis vanuse põhjal.

3. Edutamise ja horisontaalsuunaliste üleviimiste (teisele lennukitüübile) korral tehakse pakkumine vastavalt vanemusjärjestusele pilootidele, kes on selleks soovi avaldanud. Piloot peab vastama Estonian Airi tingimustele ja riiklikult kehtestatud nõuetele.

3.1. Estonian Airi Lendude opereerimise juhtkond peab lõpliku otsuse tegemisel järgima vanemusjärjestust. Kui ametikohta ei ole võimalik täita soovijate hulgast, on Estonian Airil õigus nimetada ametikohale madalaimal vanemusjärjestusel olev piloot, kes vastab kehtestatud nõuetele.

4. Estonian Air võib ajutiselt (maksimaalselt 6 kuud) määrata kapteni ametikohal töötava piloodi täitma esimese ohvitseri ametikohuseid. Selline määramine tehakse lähtudes madalaimast lennutundide arvust kaptenina Estonian Airis.

5. Kui Tööandja otsustab majanduslikel või muudel põhjustel Töötajaid koondada, tehakse seda vanemusjärjestusele vastupidises järjekorras. Sellisel juhul on Tööandjal õigus viia Töötaja(d) tagasi tema/nende eelmisele ametikohale, tehes seda vanemusjärjestusele vastupidises järjekorras.

5.1. Vabade töökohtade tekkimisel järgneva kahe aasta jooksul pärast koondamist on koondatud pilootidel (lähtudes nende positsioonist koondamise hetkel) eelisõigus uuesti Estonian Airi tööle asuda ning taastada oma positsioon vanemusjärjestuses.

6. Kui piloot lahkub Estonian Airist vastastikusel kokkuleppel Tööandja, Töötaja ja ELA vahel, on tal õigus järgneva kahe aasta jooksul tagasi tulles taastada oma positsioon vanemusjärjestuses samal tasemel, mis oli tema lahkumise hetkel.
Kui piloot lahkub Estonian Airist omal soovil, siis võimalikul uuel tööleasumisel Estonian Airi paigutatakse ta vanemusjärjestuse lõppu.

7. Estonian Airi tütarettevõtte AS Estonian Air Regional piloodid kantakse Estonian Airi pilootide vanemusjärjestusse vastavalt käesolevas lisas sätestatule ja neil tekib p.3 kandideerimisõigus pärast 2 aastast lendamist teatud tüübil alates ümberõppe algusest.

AS ESTONIAN AIR

Allkirjastatud digitaalselt

Andrus Aljas
Juhatuse esimees
Chairman of the Board

Allkirjastatud digitaalselt

Signe Vaks-Saaroja
Personalidirektor
Director Human Resources

EESTI LIINILENDURITE ASSOTSIATSIOON
ESTONIAN AIRLINE PILOTS ASSOCIATION

Allkirjastatud digitaalselt

Rauno Menning Esimees
Chairman

LISA 5

Poolte vahel sõlmitavad kokkulepped:

1. TELLIMUSLENDUDE REGULATSIOON

Seoses pikkade tellimuslendude sooritamise vajadusega on edaspidi eraldi ka kui Pool või koos kui Pooled,

kokku leppinud alljärgnevas:

1.1. Kokkulepe alusel on Tööandjal võimalus alates 01.11.2011 sooritada tellimuslende KL kokkulepitud töö- ja puhkeaja piirangute väliselt, lähtudes punktist 1.2.

1.2. Lendude planeerimisel ei rakendata KL Lisa 3 punkti 3 ühe lennutööperioodi pikkuse (block hour) piiranguid ning punkti 3.01 sätteid, vaid lähtutakse AS-i Estonian Air lennutegevuse Käsiraamatu (EA-OM-A) Revisioni 47 sätetest.
Maksimaalse lubatud lennutööperioodi (FDP) arvestamine käib vastavalt EA OM A-s punktidele 7.1.3.3, 7.1.3.4, 7.1.3.5 kirjeldatud tingimustele.

1.3. Kokkuleppe punktides 1.1. ja 1.2 planeeritud lennutööperioodi (FDP) korral käsitleb Tööandja antud lendude planeerimist kui 4 järjestikust tööpäeva. Meeskonnaliikmele planeeritakse üks lisapuhkepäev XC vahetult enne lennu sooritamise päeva ja kaks lisapuhkepäeva tähistusega XC, mis järgnevad vahetult päevale, millal selline lennutööperiood (FDP) lõppeb. Lisapuhkepäevade hulgas on ka minimaalne nõutud (EA OM A ja EU OPS) puhkeaeg. Viidatud päevad arvestatakse meeskonnaliikme puhkepäevadeks, mil ta on tööülesannetest vaba vaid juhul, kui meeskonnaliige sooritab antud lennu. Juhul, kui meeskonnaliige ei soorita mis tahes põhjusel vastavat lendu, muudetakse kõik need päevad L-päevaks (YL) ning vastavat meeskonnaliiget võib tööle rakendada vastavalt KL Lisa 3 p. 10 kirjeldatud tingimustel.

1.4. Kokkuleppe punktis 1.1 märgitud lennud jagatakse meeskonnaliikmete vahel võimalikult võrdselt kogu perioodi jooksul, kusjuures töötaja võib sooritada antud lende 1 kord 7 järjestikuse päeva jooksul.

2. ESTONIAN AIR REGIONALI STAATUS

• Käesolev punkt kehtib kuni Estonian Air omab ettevõtte Estonian Airi Regionali tegevuse üle kontrolli läbi enamusosaluse;

• Estonian Air Regional lendab lennukitega Saab 340;

• ELA annab nõusoleku pilootidel Igor Letšintskij ja Markku Vartiainen lennata lennukiga Saab 340 kutsungite ESG ja ELL all;

• Vanemusjärjestusse kantud EARi pilootidel on õigus vastavalt vanemusjärjestusele kandideerida Estonian Airi piloodi ametikohale ilma lisatingimusteta (tüübipädevus jne.) kui see ei too Estonian Airile kaasa suuremad kui ühe tüübi väljaõppe kulud 1 kalendriaasta jooksul antud piloodi kohta.

• Estonian Air Regionali pilootidele, kes võetakse tööle Estonian Airi, rakendatakse kollektiivlepingu punktide 31¬34 (Tüübikoolituskulud) sätteid.

3. UUE LENNUKITÜÜBI KASUTUSELEVÕTT

• Estonian Airi Nõukogus heakskiidetud Estonian Airi baasstrateegia alusel toimuva lennukipargi uuendamise korral alates 2011a. sügisest, lähtub Tööandja seisukohast, et kasutusele võetavad turbopropeller lennukid kantakse Estonian Air lennuettevõtja sertifikaadile (AOC) ning need lennukid hakkavad lendama kutsungi ELL all.

• Antud tüübivahetuse korral mehitatakse uute lennukite meeskonnad vastavalt Lisa 4 vanemusjärjestusele ning piloodid võetakse tööle antud kollektiivlepingu tingimustel.

4. TÄHTAJALISTE PILOOTIDE TÖÖTAMISE TINGIMUSED PERIOODIL KUNI 01.11.2011

• Ajutise töömahu suurenemise tõttu ning anda eelkõige võimalus Eesti Lennuakadeemia lõpetanud ja /või eesti keelt emakeelena kõnelevatele pilootidele kogemuse omandamiseks, võtab Tööandja tööle tähtajalise töölepinguga piloodid 2. Ohvitseri ametikohale. Kandidaatide hindamised on dokumenteeritud ja ELA nõudmisel kohustub EA neid esitama.

• Pilootidele koostatakse individuaalsed töölepingud, töö ja puhkeaja tingimused on sätestatud EA OM-As, planeerimisel lähtutakse kollektiivlepingu sätetest.

• Tööleping sõlmitakse tähtajaline kuni 31.10.11 ning antud pilootide töölepinguid võib pikendada ainult kokkuleppel ELA-ga.

• Pilootide töötasu on 1000 € kuus ning Tööandja tasub tüübikoolitus kulud.

• Piloodid kantakse vanemusjärjestuse lõppu OOTENIMEKIRJA, mis annab eelise uutele piloodi ametikohale kandideerimisel. 

5. TÄHTAJALINE TÖÖ- JA PALGA TINGIMUSTE MUUTMINE

Pooled teevad alljärgnevad muutused tähtajaliselt, 01.04.2011- 31.10.2011, ning seda käsitletakse kui prooviperioodi ja antud kokkuleppega ei võta lepingupooled peale tähtaja lõppu siduvaid kohustusi.
Antud perioodil ei tee Tööandja muudatusi ettevõtte normdokumentides (hetkel OM-A), ilma ELA kirjaliku nõusolekuta, mis reguleerivad töö ja puhkeaja tingimusi. Pooled sõlmivad antud kokkuleppe võttes aluseks OM-A Revisioni 47

Tööandja maksab antud perioodil lisatasu 8% töötaja astmepalgast juhul, kui töötaja on nõus lendama ning reaalselt lendab üle 90 lennutundi (blokk hour) antud kalendrikuus.

Antud perioodi jooksul on pooled kokkuleppinud, et järgnevaid KL Lisa 3 punkte rakendatakse alljärgnevalt või näidatud punktide rakendamine peatatakse:

2. Piloodi maksimaalne tööaeg on
Riiklikult kehtestatud tööaja norm antud kalendrikuus;
60 tundi 7 järjestikuse päeva jooksul.

3. Piloodi maksimaalne lennuaeg on

900 lennutundi (block hour) iga 12 järjestikuse kuu jooksul;
90 lennutundi (block hour) iga 28 järjestikuse päeva jooksul;
100 lennutundi (block hour) töötaja nõusolekul iga 28 järjestikuse päeva jooksul;

3.02 puhul rakendatakse valemis kalendrikuu tööaja normi;

Punktide 3.01, 3.03, 6.1, 6.2, 8, 9, 17 rakendamine antud perioodiks peatatakse.

AS ESTONIAN AIR

Allkirjastatud digitaalselt

Andrus Aljas
Juhatuse esimees
Chairman of the Board

Allkirjastatud digitaalselt

Signe Vaks-Saaroja Personalidirektor
Director Human Resources

EESTI LIINILENDURITE ASSOTSIATSIOON
ESTONIAN AIRLINE PILOTS ASSOCIATION

Allkirjastatud digitaalselt

Rauno Menning
Esimees
Chairman