KOLLEKTIIVLEPING 4 2 7 ~

I KOLLEKTIIVLEPINGU POOLED

KOHTLA-JÄRVE KEEMIKUTE AMETIUHING (edaspidi nimetatud Ametiuhing), keda käesoleval juhul esindab juhatuse esimees Vello Pärnits ja

VIRU KEEMIA GRUPP AS (edaspidi nimetatud Grupp), keda käesoleval juhul esindavad juhatuse esimees Priit Rohumaa ning juhatuse liige Ahti Puur ja

VKG OIL AS (edaspidi nimetatud Oil), keda käesoleval juhul esindab juhatuse liige Nikolai Petrovitš ja

VKG TRANSPORT AS (edaspidi nimetatud Transport), keda käesoleval juhul esindab juhatuse liige Raimond Niinepuu ja

OU VIRU RIVIT (edaspidi nimetatud RMT), keda käesoleval juhul esindab juhatuse liige Juri Röbakov,

VKG ENERGIA OU (edaspidi nimetatud Energia), keda käesoleval juhul esindab juhatuse liige Andrės Veske ja

VKG KAEVANDUSED OU (edaspidi nimetatud Kaevandus), keda käesoleval juhul esindavad juhatuse liikmed Margus Kottise ja Aleksandr Borovkov, sölmisid käesoleva kollektiivlepingu alljärgnevas:

Köiki kollektiivlepingu sölminud juriidilisi isikuid nimetatakse tekstis ūhiselt Poolteks.

Grupp, Oil, Transport, RMT, Energia ja Kaevandus on Kollektiivlepingu tekstis ūhiselt nimetatud Tööandjateks voi eraldi Tööandjaks.

Kollektiivlepingus möeldakse Töötaja ali isikut, kes on sölminud töölepingu Tööandjaga ja on Ametiuhingu liige.

I.ULDSÄTTED

1.1.Pooled lähtuvad Kollektiivlepingu sölmimisel asjaolust, et Tööandjate pusiv töhus töö ja areng ning Tööandjate Töötajate, kes on Ametiuhinguliikmed, heaolu on otseses seoses. Pooled kohustuvad rajama omavahelised suhted usaldusele, vastastikuste huvide austamisele ja vastastikuste kohustuste täitmisele.

1.2.Pooled kohustuvad tegema köik endast söltuva, et tagada Tööandjate arenguks materiaalne baas, töö töhusus, hoolikas suhtumine Tööandjate varasse ja tootmiskulude vähendamine.

1.3.Kui Kollektiivlepingu kehtivuse ajal vöetakse vastu öigusakte, mis muudavad Kollektiivlepingu tingimusi, kehtivad tingimused, mis on Töötajale soodsamad.

1.4.Kollektiivlepinguga mittevastavuses olevate öigusaktide vastuvötmisel ning nende jöustumisel kohustuvad Pooled koheselt alustama läbirääkimisi öigusaktidest tulenevate vastuolude reguleerimiseks.

1.5.Kollektiivlepingu kehtivuse ajal vöib sedamuuta ja/vöi täiendada Poolte kokkuleppel. Kokkuleppe saavutamisdL/^vastavasisuline kirjalik

dokument, mis lisatakse KolIektiivlepfngtfje^Š^ seile lahatamatuks osaks. 

1.6.Kollektiivlepingu tingimused laienevad Ametiuhingu liikmetele, kes on töösuhtes vähemalt ūhega Tööandjatest.

1.7.Tööandjal on öigus laiendada Kollektiivlepingu uksikuid tingimusi oma töötajatele, kes ei ole Ametiuhingu liikmed.

1.8.Tööandjal on öigus ūhepoolselt kehtestada oma töötajatele Kollektiivlepingus sätestatust soodsamaid tingimusi.

1.9.Ūhtegi Kollektiivlepingu sätet ei saa käsitleda Töötajate töösuhetes kehtivate öiguste kitsendamisena ja/vöi seadusjärgsete sotsiaalsete tagatiste ja soodustuste vähendamisena.

1.10.Tööandjate voi Tööandja likvideerimisel voi pankrotistumisel, öigusaktidega ettenähtud tingimustel ja korras, kehtib Kollektiivleping kogu likvideerimise läbiviimise ja/vöi pankrotimenetluse aja jooksul.

1.11.Kollektiivlepinguga on sätestatud Ametiuhingu ja Tööandjate suhete uldised tingimused. Kollektiivlepinguga vöib sätestada tingimusi, mis kehtivad Ametiuhingu ja ūhe Tööandja suhtes. Sellisel juhul peab vastavasisuline tingimus sönaselgelt kajastama millise Tööandja suhtes see kehtib.

II TÖÖ TASUSTAMINE, SOODUSTUSED

2.1.Töölepingu sölmimisel Tööandja ja Töötaja vahel lepitakse kokku Töötajale makstav pöhipalk, mis makstakse väljä hiljemalt arvelduskuule järgneva kuu 15-ks kuupäevaks. Tööandja kannab palga teenindustasuta ule Töötaja poolt Tööandjale kirjalikult teatatud pangakontole.

2.2.Töölepingu sölmimisel pöhipalga kokkuleppimisel arvestatakse Tööandja juures kehtivat palgasusteemi, Töötaja töö mahtu ja noutavat kvaliteeti.

2.3.Töölepingu peatumisel, seoses Tööandja poolt Töötaja suunamisega täiendöppele, rakendatakse öigusaktidega ettenähtud tingimusi, kui Tööandja ja Töötaja vahel ei ole kokku lepitud soodsamates tingimustes.

2.4.Tööandja Töötaja vanemate, laste ja abikaasa surma korral annab Tööandja surmatunnistuse ja kirjaliku avalduse esitamisel materiaalset toetust 2200,00 (kaks tuhat kakssada) krooni. Toetus makstakse surmatunnistuse originaaldokumendi esitamisel ainult uhele isikule.

2.5.Lähtudes Töötaja tööstaazhist maksab Tööandja Töötaja korralisele puhkusele jäämisel lisaks seadusjärgsete puhkusekompensatsioonile ūhekordset kompensatsiooni käesolevas punktis sätestatud tingimustel. Nimetatu ei kehti nende Töötajate suhtes kellele on ūhe aasta jooksul enne öiguse tekkimist käesolevas punktis nimetatud kompensatsioonile tehtud hoiatus töölepingu

ulesutlemiseks. Tööandja poolt lisaks^seädpsjärgsele puhkusekompensatsioonile makstavat ūhekordset kompensa^Oorū-eTvöeta arvesse töölepingu löpetamisel löpparve arvutamisel.A// 

Kui puhkust vöetakse tööaasta kestel osade kaupa, arvutatakse huvitust vastavalt vöetavatele puhkusepäevadele.

2.6.Tööandjal on öigus maksta Töötajale (Töötajatele) lisatasu tooraine, materjalide, energia kokkuhoiult ning ratsionaiiseerimisettepanekute korral, mille tulemuseks oli Tööandja kulude vähenemine ja väljastatava toodangu ja/voi osutatava teenuse omahinna vähenemine. Nimetatud lisatasu arvestamine ja väljamaksmine toimub Tööandja uhekordsete käskkirjade alusel.

2.10.Juhul, kui Tööandja otsustab maksta jöulutoetust, teavitab Tööandja sellest Ametiuhingut kirjalikult hiljemalt 1O.-ks detsembriks. Kohaseks teavitamiseks loetakse ka jöulutoetuse maksmise käskkirja koopia edastamist Ametiuhingule.

2.11.Tööandja poolt Töötaja suunamisel osaliselt tasustatavale puhkusele tasutakse Töötajale 70 % (seitsekummend protsenti) vabariigis kehtivast miinimumpalgast.

2.12.Tööandja maksab ūhele töötavale vanemale lapse sūnni puhui avalduse alusel ja sūnnitunnistuse esitamisel ūhekordset toetust summas 1800 (ūks tuhat kaheksasada) krooni.

2.13.Tööandja maksab Töötaja surma korral matuseid korraldavale isikule avalduse alusel ūhekordset toetust summas 2000 (kaks tuhat) krooni. Toetuse väljamakse tehakse surmatunnistuse originaaldokumendi esitamisel ainult ūhele isikule.

2.14.Tööandja maksab Töötaja 50 ja 60 aastaseks saamisel ning ėdasi iga 5-nda täisaasta täitumise puhui 800 (kaheksasada) krooni. Nimetatud summa sisaldab tulumaksu. Nimetatu ei kehti nende Töötajate suhtes kellele on uhe aasta jooksul enne öiguse tekkimist käesolevas punktis nimetatud väljamaksele tehtud hoiatus töölepingu ūlesūtlemiseks.

2.15.Juhul, kui Töötaja pöhitöö on uJe^Sp^yoroöajast seotud arvutiga ning Töötaja arstlik läbivaatus on tuvastanjutVeÖöötaja nägemine on seetöftu nörgenenud,

hūvitab Tööandja Töötajale uhekordse maksena Töötaja poolt esitatava kuludokumendi alusel nägemist parandavate vahendite soetamiseks tehtud kufud. Käesolevas punktis sätestatud huvituse maksimumpiir on 1100 (ūks tuhat ukssada) krooni.

2.16.Tööandja poolt öppeasutuse öpilase praktikais vötmisel tasub Tööandja praktikanti juhendavale Töötajale, kės praktika juhendamise ajaks ei ole töölepingu järgsest pöhitööst vabastatud ja on andnud nöusoleku praktika juhendamiseks, lisatasu alljärgnevalt:

•Ūhe praktikandi juhendamise! - praktika kestvuse ajal 25 % Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalgast;

•Kahe praktikandi juhendamisel - praktika kestvuse ajal 20 % Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalgast iga praktikandi juhendamise eest.

III TÖÖLEPING, TÖÖ- JA PUHKEAEG

3.1.Tööandja tagab Töötajate töökaitsealase instrueerimise, korraldab töökaitsealaste teadmiste kontrolli ja korraldab vajaduse korral täiendöpet. Tööandja korraldab töökaitsealaste dokumentide tölkimise vene keelde.

3.2.Töötajaga töölepingu löpetamisest TLS § 89 lg.1 alusel teavitab tööandja Ametiuhingu esindajat.

3.3.Esimesse klassi mineva lapse ūhele vanematest anda lapse esimesel koolipäeval palga säilitamisega vaba päeva.

3.4.Valvekordade eest makstakse tasu:

•valvekorra eest tööl (s.t. täites tööfunktsioone) -1,5 tariifimäära;

•valvekorra eest kodus - 0,5 tariifimäära.

Käesolevas punktis sätestatut ei kohaidata Kaevanduse läbindajate suhtes kallaksahti ehituse ajal.

3.6.Röhi- ja lisapuhkuse aja eest tööandja poolt töötajale makstav puhkusetasu arvestatakse seaduses sätestatud korras.

3.7.Töö eest Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevaie, vöidupuhale ja jöululaupäevale vahetult eeinevai tööpäeval, mil tööaeg oli luhendatud kolme tunni vörra, maksab Tööandja Töötajale lisatasu, mille suuruseks iga eeinimetatud kolme tunni hulka kuuluva töötatud tunni eest on 50 (viiskummend) protsenti Töötaja tunnipalga määrast.

IV TÖÖTERVISHOID JATÖÖOHUTUS

4.1.Pooled konstanteerivad, et Tööandja töö korraldamisel ohutute töötingimuste olemasolu on vöimalik ainult siis, kui nii Tööandja kui ka Töötajad täidavad täpselt kehtestatud töökaitsealaseid eeskirju ja norme. Ohutute töötingimuste loomiseks kohustuvad Pooled tegema tihedat koostööd töökaitse valdkonnas.

4.2.Tööandja varustab Töötajad töö tegemiseks vajaliku eririietusega ja isiklike kaitsevahenditega ning Töötaja on kohustatud neid töö tegemisel kasutama. Töö(ameti)kohtadei vajaliku eririietuse ja isiklike kaitsevahendite nimekirja, milles on toodud ka kasutamise tähtaeg, koostab Tööandja koostöös Ametiūhingu esindajaga. Eririietuse ja isiklike kaitsevahendite väljastusnormide vähendamine voi nende kandmise tähtaegade pikendamine kooskölastatakse Ametiūhingu esindajaga.

4.3.Tööandja poolt seadusega ettenähtud perioodilistele arstlikele läbivaatustele suunatud Töötajatele loetakse läbivaatusel viibitud aeg tööajaks ja säilitatakse seile aja eest keskmine palk.

4.4.Töötajatele, kes teevad töid, millega kaasneb määrdumine voi kahjulike ainete toime nahale, eraldab Tööandja pesemisvahendid.

4.5.Töötaja] on öigus keelduda tööst, mis ohustab tema enda voi teiste isikute elu ja tervist, kuid ta peab sellest viivitamatult kirjalikult Tööandjale teatama.

4.6.Tööulesannete täitmisel asetleidnud önnetusjuhtumi juurdlusel osaleb töökaitsevolinik, tema puudumisel - usaldusisik.

4.8.Tööandja tasub kulutused umberöop^k&<iuel erialal sama Tööandja juures, kui Töötaja on invaliidistunud tööönnet^^pkkutsehaiguse töttu. - 

4.9.Tööandja kohustub tagama arstiabipunkti töö.

V TÖÖANDJATE JA AMETIUHINGU SUHTED

5.1.Ametiuhingul on öigus oma iilesannete täitmiseks tasuta kasutada VIRU KEEMIA GRUPP AS-i tööruume, sidevahendeid, paljundusvahendeid ja transpordivahendeid, mille loetelu ja maht on toodud Kollektiivlepingu lisas nr.1.

5.2.Tööandja juures töötavate Töötajate, kes on Ametiuhingu liikmed, palgast arvestatava Ametiuhingu liikmemaksu kinnipidamine ja ūlekandmine Ametiūhingule toimub Töötaja kirjaliku avalduse aluset. Avaldus peab kajastama Ametiuhingu liikmemaksu suuruse protsentuaalselt voi summana. Avalduse olemasolul kannab Tööandja kalendrikuus kinni peetud Ametiuhingu liikmemaksu summad ule Töötajatele palga maksmise kuupäeval. Ūlekande kulud kannab Tööandja.

5.3.Tööandja kohustub:

♦Mitte takistama töötajaid astuma ametiuhingu liikmeks;

♦Mitte vastu vötma otsuseid ning väljä andma käskkirju, mis on ilmses vastuolus Kollektiivlepinguga;

♦Tegema köik endast söltuva, et oleks tagatud ohutud töötingimused;

♦Vöimalusel teavitama Ametiuhingu juhatust Tööandja juhtorganite otsustest, mis puudutavad äriuhingu majandustegevust;

♦Ūks kord kalendrikvartalis kohtuma Ametiuhingu esindajatega jooksvate kusimuste arutamiseks;

♦Vöimaldama peausaldusisikul korraldada nöupidamisi, millede summaarne kestvus kuus on kuni 4 (neli) tundi.

5.4.Ametiuhing kohustub:

♦Töösuhetest tulenevate vaidluste tekkimisel Tööandja ja Töötajate vahel andma konsultatsioone ja tegema köik endast söltuva, et tekkinud vaidlused lahendataks läbirääkimiste teel;

♦Hoidma Tööandjate ärisaladust;

♦Osutama kaasabi Tööandja majandustegevusele;

♦Tegema koostööd Tööandjaga töödist^iplnnrįugevdamisel;

♦Nöudma oma liikmetelt Tööandj^^^ltKehtestatud eeskirjade ja normide täitmist ning solmitud lepingute tirigjMistedāiļmist;y 

♦Esindama oma liikmeid suhetes Tööandjatega;

♦Esitama Grupile igakuuliselt kirjalikud aruanded Kollektiivlepingu punktides 4.11. ja 5.3. viimases alapunktis sätestatud aja kasutamise kohta. Aruandes näidatakse ära koolituse ja/vöi nöupidamise ajaline maht ja osalenud isikud. Aruanne esitatakse järgneva kuu 1O.ks kuupäevaks.

5.5.Ametiuhing ja Tööandja viivad vähemalt 1 (ūks) kordą aastas läbi ūhise nöupidamise Kollektiivlepingu täitmise kusimustes.

VI VAIDLUSTE LAHENDAMINE

6.1.Kollektiivlepingus kokkulepitud tingimuste rikkumisel peavad Pooled otsima vöimalusi probleemide lahendamiseks läbirääkimiste teel.

6.2.Läbirääkimiste initsiaator esitab toistele Pooltele kirjaliku teate soovist astuda läbirääkimistesse.

6.3.Läbirääkimiste läbiviimiseks moodustatakse komisjonid.

6.4.Pool, kes sai ettepaneku astuda läbirääkimistesse, peab seitsme päeva jooksul seda tegema.

6.5.Kui Pooled ei saavutanud kokkulepet tekib neil öigus pöörduda kohtusse.

VII KOLLEKTIIVLEPINGU KEHTIVUS

7.3.Pooled on kohustatud asuma läbirääkimistele Kollektiivlepingu kehtivuse pikendamiseks vöi uue kollektiivlepingu sölmimiseks hiljemalt 1 (ūks) kuu enne Kollektiivlepingu kehtivuse loppu. Juhul, kui ukski Pooltest ei asu läbirääkimistele eelnimetatud ajal Kollektiivlepingu seaduses sätestatud korras, ei ole keegi Pooltest kohustatud täitma Kollektiivlepingu tingimusi pärast Kollektiivlepingu kehtivuse loppu ning keegi teistest Pooltest ei ole öigustatud nöudma kehtetu Kollektiivlepingu täitmist.

Kollektiivleping on alla kirjutatud 2009.aasta 11

KOLLEKTIIVLEPINGU KIRJUTASID ALLA:

juhatuse esimees /

VIRU KEEMIA GRUPP AS

Nikolai Pėįpvitš juhatuselijge

VKG OIL/AS

—-

Raimond Niinepuu juhatuse liige

VKG TRANSPORTAS

Margdš Kottise juhatuse liige VKG KAEVANDUSED OUjuhatusedfige Uh

VIRU/KEEMIAGRUPP AS / /fU /

JurPRöbakov

juhatuse liige/' 7

OU VIRU RMT //

Andrys Veske j/atuse liige /VKG ENERGIA OU

Alek&ändrBorovkov

-/jhatäse liige

VKG KAEVANDUSED OU

LISA nr.2

11.12.2009.aastal söimitud kollektiivlepingule

KOHTLA-JÄRVE KEEMIKUTE AMETIUHING (edaspidi nimetatud Ametiuhing), keda käesoleval juhul esindab juhatuse esimees Vello Pärnits ja

/^^VIRU KEEMIA GRUPP AS (edaspidi nimetatud Grupp), keda käesoleval juhul esindavad juhatuse esimees Priit Rohumaa ning juhatuse liige Ahti Puur ja

6 VKG OIL AS (edaspidi nimetatud Oil), keda käesoleval juhul esindab juhatuse liige Nikolai Petrovits ja

^-03 VKG TRANSPORT AS (edaspidi nimetatud Transport), keda käesoleval juhul esindab juhatuse liige Raimond Niinepuu ja

VIRU RMT (edaspidi nimetatud RMT), keda käesoleval juhul esindab juhatuse liige Juri Röbakov,

cp. zr, VKG ENERGIA OÖ (edaspidi nimetatud Energia), keda käesoleval juhul esindab " juhatuse liige Tarmo Tiits ja Sergei Kulikorv,

/Of 69VKG KAEVANDUSED OU (edaspidi nimetatud Kaevandus), keda käesoleval juhul esindavad juhatuse liikmed Margus Kottise ja Aleksandr Borovkov, sölmisid käesoleva kollektiivlepingu Iisa alljärgnevas:

1,Muuta 11.12.2009 kollektiivlepingu punkti 3.4 ja sönastada see alljärgnevalt:

1.4.Valvekordade eest makstakse tasu:

•valvekorra eest tööl (s.t. täites tööfunktsioone) -1,5 tariifimäära;

•valvekorra eest kodus - 0,5 tariifimäära väljä arvatud VKG Transport AS-i Töötajad, kellele makstakse valvekorra eest kodus tasu vastavalt töölepingu seaduses sätestatud määrale.

2.Käesolev Lisa jöustub alates 01.09.2011 .a.

3.Olejäänud osas jääb 11.12.2009.a söimitud kollektiivleping kehtima endises redaktsioonis.

Lisa on alla kirjutatud 17.08.2011.a.

Vello Pamils / juhatuse esimees

KOHTLA-JÄRVET KEEMIKUTE AMETIUHING VIRU KEEMIA GRUPP AS

Ahti Puur i / i Z? juhatuse asccsimęcs //

VIRU KEEMIA GRUPP AS

Nikolai Petrovas, juhatuse liige / VKG OIL Ag/

Sergei Kulikov Juhatuse liige

VKG ENERGIA OŪ

Tarmo Tiits juhatuse liige

VKG ENERGIA OŪ

Margu^Kottise juhatuse liige

G KAEVANDUSED OU

Aleksandr Borovkov juhatuse liige

VKG KAEVANDUSED OU