KOLLEKTIIVLEPING nr VKG.08-01.0.1/156-22

KOLLEKTIIVLEPINGU POOLED

KEEMIKUTE AMETIÜHING (edaspidi nimetatud Ametiühing), keda käesoleval juhul esindab juhatuse esimees Julia Leontjeva ja

VKG AS, registrikood 16627014 (VIRU KEEMIA GRUPP AS-i, registrikood 10490531, õigusjärglane) (edaspidi nimetatud Grupp), keda käesoleval juhul esindavad juhatuse esimees Ahti Asmann ning juhatuse aseesimees Meelis Eldermann
VKG OIL AS (edaspidi nimetatud Oil), keda käesoleval juhul esindavad juhatuse liikmed Nikolai Petrovitš ja Priit Pärn
VKG Logistika OÜ (edaspidi nimetatud Logistika), keda käesoleval juhul esindab juhatuse liige Ervin Küttis
OÜ VIRU RMT (edaspidi nimetatud RMT), keda käesoleval juhul esindab juhatuse liige Andry Pärnpuu,
OÜ VKG ENERGIA (edaspidi nimetatud Energia), keda käesoleval juhul esindab juhatuse liige Marek Tull,
OÜ VKG KAEVANDUSED (edaspidi nimetatud Kaevandus), keda käesoleval juhul esindavad juhatuse liikmed Margus Kottise ja juhatuse liige Margus Loko

sõlmisid käesoleva kollektiivlepingu alljärgnevas:

Kõiki kollektiivlepingu sõlminud juriidilisi isikuid nimetatakse tekstis ühiselt Poolteks.
Grupp, Oil, Logistika, RMT, Energia ja Kaevandus on Kollektiivlepingu tekstis ühiselt nimetatud Tööandjateks või eraldi Tööandjaks.

I ÜLDSÄTTED

1.1 Pooled lähtuvad Kollektiivlepingu sõlmimisel asjaolust, et Tööandjate püsiv tõhus töö ja areng ning Töötajate heaolu on otseses seoses. Pooled kohustuvad rajama omavahelised suhted usaldusele, vastastikuste huvide austamisele ja vastastikuste kohustuste täitmisele.

1.2 Pooled teevad koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks keskendudes eelkõige tööohutuse ja kõrge töökultuuri tagamisele ja edasi arendamisele.

1.3 Pooled kohustuvad tegema kõik endast sõltuva, et tagada Tööandjate arenguks materiaalne baas, töö tõhusus, hoolikas suhtumine Tööandjate varasse ja tootmiskulude vähendamine.

1.4 Kui Kollektiivlepingu kehtivuse ajal võetakse vastu õigusakte, mis muudavad Kollektiivlepingu tingimusi, kehtivad tingimused, mis on Töötajale soodsamad.

1.5 Kollektiivlepinguga mittevastavuses olevate õigusaktide vastuvõtmisel ning nende jõustumisel kohustuvad Pooled koheselt alustama läbirääkimisi õigusaktidest tulenevate vastuolude reguleerimiseks.

1.6 Kollektiivlepingu kehtivuse ajal võib seda muuta ja/või täiendada Poolte kokkuleppel. Kokkuleppe saavutamisel vormistatakse vastavasisuline kirjalik dokument, mis lisatakse Kollektiivlepingule ja loetakse selle lahutamatuks osaks. 

1.7 Grupp alustab uue tütarettevõtte asutamisel või omandamisel kollektiivlepingu läbirääkimisi hiljemalt kolme kuu möödumisel ettevõtte asutamisest või omandamisest.

1.8 Tööandjal on õigus laiendada Kollektiivlepingu üksikuid tingimusi oma töötajatele, kes ei ole Ametiühingu liikmed.

1.9 Tööandjal on õigus ühepoolselt kehtestada oma töötajatele Kollektiivlepingus sätestatust soodsamaid tingimusi.

1.10 Ühtegi Kollektiivlepingu sätet ei saa käsitleda Töötajate töösuhetes kehtivate õiguste kitsendamisena ja/või seadusjärgsete sotsiaalsete tagatiste ja soodustuste vähendamisena.

1.11 Tööandjate või Tööandja likvideerimisel või pankrotistumisel, õigusaktidega ettenähtud tingimustel ja korras, kehtib Kollektiivleping kogu likvideerimise läbiviimise ja/või pankrotimenetluse aja jooksul.

1.12 Kollektiivlepinguga on sätestatud Ametiühingu ja Tööandjate suhete üldised tingimused. Kollektiivlepinguga võib sätestada tingimusi, mis kehtivad Ametiühingu ja ühe Tööandja suhtes. Sellisel juhul peab vastavasisuline tingimus sõnaselgelt kajastama millise Tööandja suhtes see kehtib.

1.13 Kollektiivsetes töösuhetes on Ametiühingul oma pädevuse piires õigus esindada ja kaitsta töötajate õigusi ja huve.

II TÖÖ TASUSTAMINE, SOODUSTUSED

2.2 Töölepingu sõlmimisel töötasu kokkuleppimisel arvestatakse Tööandja juures kehtivat töötasusüsteemi, Töötaja töö mahtu, nõutavat kvaliteeti ja töötaja panust, et tasu motiveeriks tegema pingutusi paremaks tööks ning oleks konkurentsivõimeline tööjõuturul. Tööandja võib Töötajale maksta preemiat, mis ei ole kõigile garanteeritud tasu vaid on erakorraline väljamakse planeeritust oluliselt parema tulemuse eest.

2.3 Töötajatele antakse õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses kehtestatud korras ja tingimustel. Töötajale antakse tema taotluse ning õppeasutuse teatise alusel tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest.

2.4 Lähtudes Töötaja tööstaažist maksab Tööandja Töötaja korralisele puhkusele jäämisel lisaks seadusjärgsele puhkusetasule ühekordset kompensatsiooni käesolevas punktis sätestatud tingimustel. Nimetatu ei kehti nende Töötajate suhtes kellele on ühe aasta jooksul enne õiguse tekkimist käesolevas punktis nimetatud kompensatsioonile tehtud hoiatus töölepingu ülesütlemiseks. Tööandja poolt lisaks seadusjärgsele puhkusetasule makstavat ühekordset kompensatsiooni ei võeta arvesse töölepingu lõpetamisel lõpparve arvutamisel.

Töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu või töötaja töövõime vähenemise tõttu tervislikel põhjustel (TLS § 88 lõige 1 punkt 1 alusel) makstakse töötajale koos kasutamata jäänud puhkusetasuga ka ülalnimetatud kompensatsiooni proportsionaalselt kasutamata puhkuse päevade arvuga.

2.5 Tööandjal on õigus maksta Töötajale (Töötajatele) lisatasu tooraine, materjalide ja energia kokkuhoiult ning ratsionaliseerimisettepanekute korral, mille tulemuseks oli Tööandja kulude vähenemine ja väljastatava toodangu ja/või osutatava teenuse omahinna vähenemine. Töötaja esitab oma põhjendatud ettepaneku Tööandjale kirjalikult. Nimetatud lisatasu arvestamine ja väljamaksmine toimub Tööandja ühekordsete käskkirjade alusel.

2.9 Juhul, kui Tööandja otsustab maksta jõulutoetust, teavitab Tööandja sellest Ametiühingut kirjalikult hiljemalt 10.-ks detsembriks. Kohaseks teavitamiseks loetakse ka jõulutoetuse maksmise käskkirja koopia edastamist Ametiühingule.

2.10 Tööandja maksab ühele töötavale vanemale lapse sünni puhul avalduse alusel ja sünni tõendi esitamisel ühekordset toetust summas 220 eurot. Toetuse saaja nimi peab olema lapse vanemana kantud sünni tõendile, sellelt peetakse kinni kehtivad maksud. Mitmikute sünni puhul makstakse toetust iga sündinud lapse kohta.

2.12 Töötaja vanemate, laste ja abikaasa surma korral annab Tööandja surmatõendi ja kirjaliku avalduse esitamisel materiaalset toetust 220 eurot. Toetus makstakse surmatõendi esitamisel ainult ühele isikule, sellelt peetakse kinni kehtivad maksud.

2.14 Tööandja poolt kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ning ülikoolide õppurite praktikale võtmisel tasub Tööandja praktikanti juhendavale Töötajale, kes praktika juhendamise ajaks ei ole töölepingu järgsest põhitööst vabastatud ja on andnud nõusoleku praktika juhendamiseks ning selle kohta on sõlmitud õppeasutuse, Tööandja ja praktikandi vahel praktikaleping lisatasu alljärgnevalt:

• Ühe praktikandi juhendamisel - praktika kestvuse ajal 25% Eesti Vabariigis kehtivast kuutasu alammäärast;
  
• Kahe praktikandi samaaegsel juhendamisel - praktika kestvuse ajal 20% Eesti Vabariigis kehtivast kuutasu alammäärast ühe juhendatava kohta;
  

Tasumise tingimused määratakse Tööandja poolt kehtestatava korraga.

• Ühe uue töötaja juhendamisel - 25% Eesti Vabariigis juhendamisperioodi kestvuse ajal kehtivast kuutasu alammäärast sõltumata juhendamisperioodi pikkusest;
  
• Kahe uue töötaja samaaegsel juhendamisel - 20% Eesti Vabariigis juhendamisperioodi kestvuse ajal kehtivast kuutasu alammäärast ühe juhendatava töötaja kohta sõltumata juhendamisperioodi pikkusest.
  

Tasumise tingimused määratakse Tööandja poolt kehtestatava korraga.

Kui töötaja asub sama Tööandja juures uuele ametikohale ja enne iseseisvale tööle lubamist on nõutav eksami sooritamine, makstakse töötaja juhendajale täiendavat tasu 15% Eesti Vabariigis juhendamisperioodi kestvuse ajal kehtivast kuutasu alammäärast ühe juhendatava eest, sõltumata juhendamisperioodi pikkusest.

III TÖÖLEPING, TÖÖ- JA PUHKEAEG

3.2 Töötajaga töölepingu lõpetamisest TLS § 89 lõike 1 ja lõike 2 alusel teavitab tööandja Ametiühingut töötajale koondamisteate kätteandmise päevale järgneval tööpäeval.

3.3 Esimesse klassi mineva lapse ühele vanematest või eestkostjale antakse lapse esimesel koolipäeval töötasu säilitamisega vaba päev.

Valveaja osa, millal töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile täites oma töökohustusi, loetakse töötaja tööajaks. Selle aja eest makstakse töötajale põhitasu ja lisatasu 50% tema tunnitasust.

3.5 Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks.

Töötamisel vahetuses (ainult vahetustöötajatele), maksab Tööandja Töötajale ajavahemikul 1600-1800 töötatud tunni eest lisatasu 15 (viisteist) protsenti tunnis Töötaja tunnitasu määrast.

Töötamisel vahetuses (ainult vahetustöötajatele), maksab Tööandja Töötajale ajavahemikul 0600-0800 töötatud tunni eest lisatasu 30 (kolmkümmend) protsenti Töötaja tunnitasu määrast.

3.7 Tööandja võib lubada Töötajatel töötada kaugtöö vormis. Kaugtöö tegemise regulatsioon kehtestatakse Tööandja poolt eraldi vastava korraga.

3.9 Töö eest Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelneval tööpäeval, mil tööaeg oli lühendatud kolme tunni võrra, maksab Tööandja Töötajale lisatasu, mille suuruseks iga eelnimetatud kolme tunni hulka kuuluva töötatud tunni eest on 50 (viiskümmend) protsenti Töötaja tunnitasu määrast.

3.10 Töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu on eelisõigus töö jätkamisele lisaks seaduses ettenähtud juhtudel järgmistel töötajatel:

3.10.1 Kuni 18 (kaheksateist) aasta vanust puudega last kasvatav vanem või eestkostja.

3.10.2 Abielus olev mees, kelle abikaasa sünnitustähtajani on kavandatava töölepingu ülesütlemise hetkel jäänud vähem kui 30 kalendripäeva. Eelis kehtib ainult juhul kui töötaja on enne kavandatava töölepingu ülesütlemise tähtaega esitanud tööandjale arsti tõendi abikaasa raseduse kohta, milles on näidatud arvatav sünnitamise kuupäev.

3.11 Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu väldib Tööandja võimaluse korral samaaegset töölepingu ülesütlemist abikaasadega.

3.12 Vahetustega töögraafiku korral koostab Tööandja töögraafiku iga kalendrikuu kohta ja teeb selle töötajatele teatavaks hiljemalt viis päeva enne kalendrikuu algust. Tööajakava peab olema töötajale nähtavas/või teadaolevas kohas ja võimaldama sellega tutvumist töötaja poolt soovitud ajal. Summeeritud tööajaga Töötajatele koostab Tööandja tööajakava kogu arvestusperioodiks. Ametiühingu esindaja põhjendatud nõudel tutvustab tööandja tööajakava ka Ametiühingule.

3.13 Töötajate kontsernisisesel liikumisel arvestatakse töölepingu sõlmimisel uue Tööandja juures Töötaja pideva tööstaaži hulka eelneva kontserni ettevõtte juures töötatud aeg kui töölepingu lõpetamise ja uue lepingu sõlmimise vahel ei ole rohkem kui 7 kalendripäeva.

IV TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS

4.1.1 Ametiühingu usaldusisik teatab kirjalikult esimesel võimalusel Grupi ohutuse- ja kvaliteedijuhile või teda asendavale isikule tekkinud või tekkida võivatest 5/11
ohuolukordadest, kasutades Grupi kodulehel olevat teate vormi. Tööandja kõrvaldab ohuolukorrad või nende tekkimise võimaluse mõistliku aja jooksul. Kõik Ametiühingu ettepanekud, pöördumised, kirjad jne Tööandjatele või Tööandjale töötervishoiu ja tööohutuse teemadel esitatakse ainult aadressile tto@vkg.ee.

4.1.2 Ametiühing esitab Tööandjale kirjalikke ettepanekuid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda parandada võivate meetmete kohta. Tööandja on kohustatud asjakohaste ja korrektselt esitatud ettepanekute esitamisel pidama vastava osakonna või ettevõtte usaldusisiku(te)ga konstruktiivseid arutelusid.

4.1.3 Ametiühing julgustab ja juhendab eelkõige neid töötajaid, kes ei kasuta Grupi siseveebi, esitama ohuolukordade kohta teateid paberkandjal.

4.1.4 Tööandja tunnustab neid töötajaid, kes on hoidnud ära võimaliku õnnetuse või märkab ja teavitab tõsisest õnnetusohust.

4.1.5 Tööandja ja Ametiühing on ühisel seisukohal, et vargus, agressiivne käitumine, alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all töökohal viibimine või tööohutusnõuete rikkumine sh kontserni elupäästvate reeglite rikkumine on raske töökohustuste rikkumine, mille puhul on Tööandjal õigus tööleping üles öelda ilma eelneva hoiatuseta.

4.4 Töötajatele, kes teevad töid, millega kaasneb määrdumine või kahjulike ainete toime nahale, eraldab Tööandja pesemisvahendid.

4.5 Töötajal on õigus keelduda tööst, mis ohustab tema enda või teiste isikute elu ja tervist või tööülesannete täitmine on vastuolus tööohutuse juhenditega. Töötaja peab sellest viivitamatult Tööandjale teatama, võimaluse korral kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

4.6 Tööülesannete täitmisel asetleidnud õnnetusjuhtumi uurimisel osaleb töökeskkonnavolinik ja vastava Tööandja struktuuriüksusest valitud Ametiühingu usaldusisik.

Kui Tööandja struktuuriüksusest ei ole usaldusisikut valitud, või valitud usaldusisik ei saa mõjuvatel põhjustel osaleda, nimetab AÜ peausaldusisik Tööandja juurest valitud Ametiühingu usaldusisikute seast uurimiskomisjoni liikme.

Kui leiab aset tööõnnetus usaldusisikuga, siis tema ei saa olla uurimiskomisjoni liige ning uurimiskomisjoni liikmeks määratakse Ametiühingu peausaldusisik.

Tööandja teavitab Ametiühingu peausaldusisikut juhtunud tööõnnetusest mõistliku aja jooksul.

Töötaja soovil tõlgib tööandja tööõnnetuse uurimise raporti ja Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõtte vene keelde.

4.7 Tööandja tõestatud süülise teo tõttu Töötaja hukkumisel tööülesannete täitmisel, maksab Tööandja hukkunu lähedasele (esmajärjekorras abikaasale, abikaasa puudumisel lastele või hukkunu vanematele või eestkostetavale isikule) ühekordset toetust 100 (ükssada) protsenti hukkunu aastatasust, kui seadus ei näe ette suuremat
toetust. Kui hukkunu lähedaste vahel on vaidlused toetuse õiguste osas, võib Tööandja kanda toetuse hukkunu pangaarvele.

4.9 Kui Töötaja on saanud tööülesannete täitmisel tööandja tõestatud süülise teo tõttu vigastuse, kannab Tööandja Töötaja ravikulud vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

4.10 Kollektiivlepingu punktis 4.7 ja 4.8 nimetatud toetustele ei ole Töötajal või lähedastel õigust kui:

4.10.1 Kannatanu oli õnnetusjuhtumi hetkel alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all.

4.10.2 Kannatanu tegevus õnnetusjuhtumi ajal oli seotud varguse või muu õigusvastase tegevusega.

4.10.3 Õnnetusjuhtumi peamiseks põhjuseks oli ohutusnõuete oluline eiramine kannatanu poolt.

4.11 Tööandja on kohustatud hüvitama Tööandja tõestatud süülise teo tõttu Töötaja töövõime kaotuse tõttu tekkivad lisakulutused mõistlikus ulatuses vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

4.12 Tööandja tasub kulutused ümberõppeks uuel erialal sama Tööandja juures, kui Töötaja on kaotanud töövõime tööõnnetuse või kutsehaiguse tõttu.

4.13 . Kui Tööandja pole täitnud omapoolset hoolsuskohustust ja õnnetusjuhtum toimub Tööandja territooriumil loevad Pooled selle tööõnnetuseks juhul kui õnnetusjuhtum pole põhjustatud Töötaja enda poolsest tegevusest või käitumisest.

4.14 Tööandja võimaldab vaktsineerida Töötajatel gripi vastu. Vaktsineerimise periood on üldjuhul kalendriaasta september kuni november. Puukentsefaliidi vastu vaktsineeritakse ainult neid töötajaid, kelle riskianalüüsis on puukentsefaliiti nakatumise oht. Tööandja kindlustab töökohtade esmaabivahendite apteegid kraadiklaaside ja vererõhu mõõtmise seadmetega. Kuvariga töötavale töötajale tagatakse silmatilkade olemasolu.

Tööandja tagab töötajatele töökohtadel esmaabi kättesaadavuse ja ruumi esmaabi osutamiseks.

4.15 Tööandja peab võimaldama töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonna-volinikele aja oma kohustuste täitmiseks põhitöö ajal:

• töökeskkonnanõukogu liige - vähemalt 1 tund nädalas;
  
• töökeskkonnavolinik - vähemalt 2 tundi nädalas.
  

Kui töökeskkonnanõukogu liige on ka töökeskkonnavolinik, siis kummakski tööks ettenähtud aeg liidetakse.

4.16 Töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete valimiste korra kehtestab Grupp kontserniüleselt.

V TÖÖANDJATE JA AMETIÜHINGU SUHTED

5.1 Ametiühingul on õigus oma ülesannete täitmiseks tasuta kasutada Grupi tööruume, sidevahendeid ja paljundusvahendeid kollektiivlepingu kehtivuse perioodil alljärgnevalt:

5.1.1 2 ruumi aadressil Järveküla tee 14, Kohtla-Järve.

5.1.2 5 (viis karpi) paljundusmasina paberit A 4 (5x2500 lehte).

5.1.3 2 (kaks) paljundusmasina värvikasseti komplekti (komplekti kuulub sinine, punane, must ja kollane värv) kalendriaastas.

5.1.4 2 (kaks) lauatelefoni, numbrid 334 2252 ja 334 2253.

5.2 Tööandja juures töötavate Töötajate, kes on Ametiühingu liikmed, töötasust arvestatava Ametiühingu liikmemaksu kinnipidamine ja ülekandmine Ametiühingule toimub Töötaja kirjaliku avalduse alusel. Avaldus peab kajastama Ametiühingu liikmemaksu suurust protsentuaalselt või summana. Avalduse olemasolul kannab Tööandja kalendrikuus kinni peetud Ametiühingu liikmemaksu summad üle Töötajatele töötasu maksmise kuupäeval. Ülekande kulud kannab Tööandja. Tööandja esitab Ametiühingule üks kord kuus Töötajate nimekirja, kelle eest ametiühingu liikmemaksu on üle kantud.

Liikmemaks peetakse kinni kõikidelt Töötajatele Tööandja poolt makstavatelt tasudelt, välja arvatud puhkusetasust.

5.3 Tööandja võimaldab vähemalt kord kuus ruumi ametiühingu ürituste läbiviimiseks ja lubab nendele üritustele Ametiühingu liikmeid, samuti teisi Ametiühingu poolt kutsutud isikuid, kui sellest on Tööandjat eelnevalt informeeritud. Usaldusisik teatab vastavasisulisest soovist Tööandjale vähemalt 7 kalendripäeva ette. Kui Tööandja ei ole teate esitamisest kolme kalendripäeva jooksul teatanud keeldumisest, siis loetakse üritusel osalemiseks nõusolek antuks. Ametiühingul on õigus kasutada Grupi koolitusklassi ruumi üks kord kvartalis 4 tundi, peausaldusisik teatab vastavasisulisest soovist Grupile vähemalt 7 kalendripäeva ette.

5.4 Tööandja kohustub:

5.4.1 Mitte takistama töötajaid astuma ametiühingu liikmeks.

5.4.2 Mitte vastu võtma otsuseid ning välja andma käskkirju, mis on ilmses vastuolus Kollektiivlepinguga.

5.4.3 Tegema kõik endast sõltuva, et oleks tagatud ohutud töötingimused.

5.4.4 Informeerima Ametiühingut tööandja üldise juhtimisstruktuuri kehtestamisest ja muutmisest 15 tööpäeva jooksul peale struktuuri kehtestamist/muutmist.

5.4.5 Üks kord kvartalis kohtuma Tööandja Ametiühingu esindajatega (usaldusisik(ud) ja/või peausaldusisik) jooksvate küsimuste arutamiseks

5.5 Ametiühing kohustub:

5.5.1 Töösuhetest tulenevate vaidluste tekkimisel Tööandja ja Töötajate vahel andma konsultatsioone ja tegema kõik endast sõltuva, et tekkinud vaidlused lahendataks läbirääkimiste teel.

5.5.2 Hoidma Tööandjate ärisaladust.

5.5.3 Nõudma Töötajatelt Tööandja juures kehtivate eeskirjade ja normide täitmist.

5.5.4 Esindama oma liikmeid suhetes Tööandjatega.

5.5.5 Esitama Grupile üks kord kvartalis kirjalikud aruanded Kollektiivlepingu punktides 5.9 ja 5.10 sätestatud aja kasutamise kohta. Aruandes näidatakse ära koolituse ja/või nõupidamise ajaline maht ja osalenud isikud. Aruanne esitatakse kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks.

5.6 Ametiühing ja Tööandja viivad vähemalt 1 (üks) korda aastas läbi ühise nõupidamise Kollektiivlepingu täitmise küsimustes.

5.7 Juhul kui Tööandja poolt esineb kollektiivlepingu tingimuste rikkumisi, esitab Ametiühing Tööandjale teate rikkumise asjaolude kirjelduse, aja ja seotud isikute nimetamisega. Kõik Tööandjale edastatavad teated kuuluvad registreerimisele dokumendiregistris ja adresseeritakse ka Grupi personaliosakonna juhatajale.

5.8 Ametiühing ja tööandjad kohustuvad vastama teineteise kirjadele (välja arvatud e-posti teel saadetud informatiivse iseloomuga teated) 14 kalendripäeva jooksul. Kui vastus nõuab pikemat ettevalmistust või teabe kogumist, teatatakse 14 kalendripäeva jooksul sisulise vastuse andmise eeldatav tähtaeg.

5.10 Tööandja võimaldab kuni kolmele Keemikute Ametiühingu juhatuse liikmele vähemalt kümme tööst vaba päeva kalendriaastas osalemiseks Ametiühingu poolt korraldataval koolitusel või ametiühingute organite töös või üritustel kui sellega ei kaasne olulisi takistusi Tööandja majandustegevuses. Tööst vabadel päevadel säilitatakse Töötajale tema keskmine töötasu viie päeva eest kalendriaastas. Vabade päevade kasutamisest teatab Ametiühing Töötaja Tööandjale ette vähemalt 7 kalendripäeva. Kui Tööandja ei ole teate esitamisest kolme kalendripäeva jooksul teatanud keeldumisest, siis loetakse üritusel osalemiseks nõusolek antuks. Käesolevas punktis nimetatud vaba aega ei summeerita punkti 5.9 alusel antava vaba ajaga.

5.11 Pooled ei tohi levitada teineteise vastu vaenu õhutavaid ja halvustavaid plakateid, infolehti ja artikleid, milles süüdistatakse teineteist võimalikes rikkumistes ja ebaseaduslikes tegevustes. Sellise iseloomuga teadete ja infokandjate levitamine loetakse lubamatuks tegevuseks ja üksteise maine kahjustamiseks.

5.12 Ametiühing esitab Tööandjale usaldusisiku valimise kohta kirjaliku teate, milles on näidatud ära millisest struktuuriüksus(t)est on usaldusisik valitud, millisest tähtajast volitused algavad ja millisel tähtajal volitused lõpevad. Teade esitatakse hiljemalt 7 tööpäeva jooksul peale valimiste toimumist.

5.13 Pooled mõistavad, et Tööandja ja töötajate esindajate vastastikune suhtlus ja suhete konstruktiivsus paraneks kui ametiühingu usaldusisikute arv Tööandja juures ei oleks mitte rohkem kui üks usaldusisik 100 töötaja kohta. Seisuga 01.01.2023 on AÜ usaldusisikute arv kokku 17. Selline usaldusisikute arv püsib kuni 31.12.2024 , sõltumata sellest, kas töötajate arv kontsernis suureneb või mitte. AÜ teeb kõik endast oleneva, et usaldusisikute arv oleks mõistlikus suuruses, ega poleks liigselt koormav Tööandjale.

5.13.1 Kui Tööandja struktuuriüksuses ei ole usaldusisikut valitud või kui valitud usaldusisik ei saa mõjuval põhjusel osaleda ametiühingu töös/ülesannetes, delegeerib peausaldusisik selle ametiühingutöö/ülesande täitmise selle ettevõtte teisele usaldusisikule või Keemikute Ametiühingu volikogu esimehele.

5.14 Kui kõigi Tööandjate juures kokku töötab üle 450 ametiühingu liikme, siis nende esindamise korral võimaldatakse ühele AÜ usaldusisikule tasustatavat vaba aega vähemalt 40 tundi töönädalas. AÜ teavitab kirjalikult Tööandjaid sellest usaldusisikust, kellele võimaldatakse nimetatud vaba aega. Kui lepingu kehtivuse ajal langeb Tööandjate ametiühingu liikmete arv alla 450, siis lepivad Pooled kokku uutes tingimustes.

5.15 Tööandja lubab teadete jaoks ettenähtud kohtadesse välja panna AÜ poolt korraldatavate ürituste teateid ja AÜ kontaktandmeid tingimusel, et AÜ informeerib sellest eelnevalt teate asukoha (ettevõtte, seadme või osakonna) juhtkonda.

5.16 AÜ liikmete ja usaldusisikute tegevuse toetuseks tasub Grupp Keemikute Ametiühingule 15 000 eurot kalendriaastas. Toetust võib kasutada ainult ametiühingu liikmete või usaldusisikute tegevuskuludeks. Toetust ei tohi kasutada ametiühingu liikmetele või usaldusisikutele mistahes viisil rahalise tasu või preemia maksmiseks.

Toetust makstakse kalendriaastas kahe osamaksena. Esimene kalendriaasta osamakse summas 7500 eurot tasutakse 1.veebruariks ja teine osamakse summas 7500 eurot tasutakse 30. juuniks.

5.17 AÜ usaldusisikute tegevuse toetuseks tasub Grupp Keemikute Ametiühingule täiendavalt punktis 5.16 nimetatud toetusele 2023. aastal 9100 eurot 30. juuniks 2023. aastal ja 2024. aastal 9100 eurot 30. juuniks 2024. aastal.

5.17.1 Kollektiivlepingu punkt 5.17 ei muutu tähtajatuks kollektiivlepingu tähtaja möödumisel ja kaotab kehtivuse kui AÜ ei ole täitnud lepingu punktis 5.13 kokku lepitud eesmärki.

5.18 Kõik Ametiühingu ettepanekud, pöördumised, kirjad jne Tööandjatele või Tööandjale esitatakse ainult Tööandja üldisele e-posti aadressile mis on leitavad kodulehel www.vkg.ee. Grupile esitatakse kirjad jne e-posti aadressile vkg@vkg.ee. Ametiühingu kirjad kuuluvad registreerimisele tööandja dokumendiregistris. Teistele kontaktidele saadetud ettepanekutele, pöördumistele, kirjadele jne vastamise kohustust ei ole.

5.19 Kui ametiühingu liige on esitanud ametiühingule taotluse esindada teda ametiasutuses (kohus, töövaidluskomisjon, tööinspektsioon jne) töösuhtest tuleneva eriarvamuse või vaidluse korral, moodustatakse lepituskomisjon, kelle eesmärgiks on leida kompromisslahendus enne ametiasutuse poole pöördumist. Komisjoni kuuluvad Ametiühingu peausaldusisik või tema poolt määratud isik ja Grupi personalidirektor või tema poolt määratud isik.

5.20 Kui hoiatus tehakse usaldusisikule, siis enne hoiatuse koostamist osaleb juhtunu arutelul AÜ peausaldusisik või tema nimetatud esindaja.

VI VAIDLUSTE LAHENDAMINE

6.1 Pooled teevad kõik endast oleneva ja väldivad kollektiivlepingus kokkulepitud tingimuste rikkumist. Kollektiivlepingus kokkulepitud tingimuste rikkumisel peavad Pooled otsima võimalusi probleemide lahendamiseks läbirääkimiste teel.

6.2 Läbirääkimiste initsiaator esitab teistele Pooltele kirjaliku teate soovist astuda läbirääkimistesse.

6.3 Läbirääkimiste läbiviimiseks moodustatakse komisjonid. Läbirääkimiste tulemuste kohta koostatakse ühine protokoll.

6.4 Pool, kes sai ettepaneku astuda läbirääkimistesse, peab seitsme päeva jooksul seda tegema.

6.5 Kui Pooled ei saavutanud kokkulepet, tekib neil õigus pöörduda töövaidlust lahendava organi või riikliku lepitaja poole.

VII KOLLEKTIIVLEPINGU KEHTIVUS

7.2 Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on Pooled kohustatud täitma Kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ja mitte kuulutama välja streiki või töösulgu Kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (edaspidi - pidama töörahu).

7.3 Kollektiivlepingu tähtaja möödumisel loetakse, et kollektiivleping on muutunud tähtajatuks, kui kumbki kollektiivlepingu pool ei teata vähemalt kolm kuud enne kollektiivlepingu tähtaja möödumist kirjalikult teisele poolele, et ta ei soovi lepingu pikenemist. Kollektiivlepingu tähtajatuks muutumise korral on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni või kollektiivlepingu lõppemiseni selle ülesütlemise tõttu kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi. Tähtajatu kollektiivlepingu võib kumbki lepingupool üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus kuud. Alates kollektiivlepingu ülesütlemisest teatamisest lõpeb kollektiivlepingust tulenev töörahu pidamise kohustus. 

Kollektiivleping on allkirjastatud digitaalselt

KOLLEKTIIVLEPINGU ON ALLKIRJASTANUD:

(allkirjastatud digitaalselt)
Julia Leontjeva
juhatuse esimees
Keemikute Ametiühing

(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Asmann
juhatuse esimees
VKG AS

(allkirjastatud digitaalselt)
Meelis Eldermann
juhatuse aseesimees
VKG AS

(allkirjastatud digitaalselt)
Nikolai Petrovitš juhatuse liige
VKG Oil AS

(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Pärn
juhatuse liige
VKG Oil AS

(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Kottise juhatuse liige
OÜ VKG Kaevandused

(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Loko
juhatuse liige
OÜ VKG Kaevandused

(allkirjastatud digitaalselt)
Ervin Küttis
juhatuse liige
VKG Logistika OÜ

(allkirjastatud digitaalselt)
Andry Pärnpuu
juhatuse liige OÜ Viru RMT

(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Tull
juhatuse liige
OÜ VKG Energia