KOLLEKTIIVLEPING VKG.08-01.0.1/111

KOLLEKTIIVLEPINGU POOLED

solmisid käesoleva kollektiivlepingu alljärgnevas:

Köiki kollektiivlepingu sölminud juriidilisi isikuid nimetatakse tekstis ühiselt Poolteks.

Grupp, Oil, Logistika, RMT, Energia, Kaevandus ja Soojus on Kollektiivlepingu tekstis ühiselt nimetatud Tööandjateks voi eraldi Tööandjaks.

Kollektiivlepingus möeldakse Töötaja all isikut, kes on sölminud töölepingu Tööandjaga ja on Ametiühingu liige.

I ŪLDSĀTTED

1.1Pooled lähtuvad Kollektiivlepingu sölmimisel asjaolust, et Tööandjate püsiv töhus töö ja areng ning Töötajate heaolu on otseses seoses. Pooled kohustuvad rajama omavahelised suhted usaldusele, vastastikuste huvide austamisele ja vastastikuste kohustuste täitmisele.

1.2Pooled teevad koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks keskendudes eelköige tööohutuse ja körge töökultuuri tagamisele ja edasi arendamisele.

1.3Pooled kohustuvad tegema köik endast söltuva, et tagada Tööandjate arenguks materiaalne baas, töö töhusus, hoolikas suhtumine Tööandjate varasse ja tootmiskulude vähendamine.

1.4Kui Kollektiivlepingu kehtivuse ajal vöetakse vastu öigusakte, mis muudavad Kollektiivlepingu tingimusi, kehtivad tingimused, mis on Töötajale soodsamad.

1.5Kollektiivlepinguga mittevastavuses olevate öigusaktide vastuvötmisel ning nende jöustumisel kohustuvad Pooled koheselt alustama läbirääkimisi öigusaktidest tulenevate vastuolude reguleerimiseks.

1.6Kollektiivlepingu kehtivuse ajal vöib seda muuta ja/vöi täiendada Poolte kokkuleppel. Kokkuleppe saavutamisel vormistatakse vastavasisuline kirjalik dokument, mis lisatakse Kollektiivlepingule ja loetakse selle lahutamatuks osaks.

1.7Grupp alustab uue tütarettevötte asutamisel vöi omandamisel kollektiivlepingu läbirääkimisi hiljemalt kolme kuu möödumisel ettevötte asutamisest vöi omandamisest.

1.8Tööandjal on öigus laiendada Kollektiivlepingu üksikuid tingimusi oma töötajatele, kes ei ole Ametiühingu liikmed.

1.9Tööandjal on öigus ühepoolselt kehtestada oma töötajatele Kollektiivlepingus sätestatust soodsamaid tingimusi.

1.10Ühtegi Kollektiivlepingu sätet ei saa käsitleda Töötajate töösuhetes kehtivate öiguste kitsendamisena ja/vöi seadusjärgsete sotsiaalsete tagatiste ja soodustuste vähendamisena.

1.11Tööandjate vöi Tööandja likvideerimisel vöi pankrotistumisel, öigusaktidega ettenähtud tingimustel ja korras, kehtib Kollektiivleping kogu likvideerimise läbiviimise ja/vöi pankrotimenetluse aja jooksul.

1.12Kollektiivlepinguga on sätestatud Ametiühingu ja Tööandjate suhete üldised tingimused. Kollektiivlepinguga vöib sätestada tingimusi, mis kehtivad Ametiühingu ja ühe Tööandja suhtes. Sellisel juhul peab vastavasisuline tingimus sönaselgelt kajastama millise Tööandja suhtes see kehtib.

1.13Kollektiivsetes töösuhetes on Ametiühingul oma pädevuse piires öigus esindada ja kaitsta töötajate öigusi ja huve.

II TÖÖ TASUSTAMINE, SOODUSTUSED

2.1Töölepingu sölmimisel Tööandja ja Töötaja vahel lepitakse kokku Töötajale makstav pöhipalk, mis makstakse välja hiljemalt arvelduskuule järgneva kuu 15-ks kuupäevaks. Tööandja kannab palga teenindustasuta üle Töötaja poolt Tööandjale kirjalikult teatatud pangakontole.

2.2Töölepingu sölmimisel pöhipalga kokkuleppimisel arvestatakse Tööandja juures kehtivat palgasüsteemi, Töötaja töö mahtu, nöutavat kvaliteeti ja töötaja panust, et tasu motiveeriks tegema pingutusi paremaks tööks ning oleks konkurentsivöimeline tööjöuturul. Tööandja vöib Töötajale maksta preemiat, mis ei ole köigile garanteeritud tasu vaid on erakorraline väljamakse planeeritust oluliselt parema tulemuse eest.

2.3Töötajatele antakse öppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses kehtestatud korras ja tingimustel. Töötajale antakse tema taotluse ning öppeasutuse teatise alusel tasemeöppes vöi täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks öppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tasemeöppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud öppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäevapöhist öppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest.

Kui puhkust vöetakse tööaasta kestel osade kaupa, arvutatakse hüvitust vastavalt vöetavatele puhkusepäevadele.

Töölepingu löpetamisel koondamise töttu voi töötaja töövöime vähenemise töttu tervislikel pöhjustel (TLS § 88 löige 1 punkt 1 alusel) makstakse töötajale koos kasutamata jäänud puhkusekompensatsiooniga ka ülalnimetatud kompensatsiooni proportsionaalselt kasutamata puhkuse päevade arvuga.

2.5Tööandjal on öigus maksta Töötajale (Töötajatele) lisatasu tooraine, materjalide ja energia kokkuhoiult ning ratsionaliseerimisettepanekute korral, mille tulemuseks oli Tööandja kulude vähenemine ja väljastatava toodangu ja/vöi osutatava teenuse omahinna vähenemine. Töötaja esitab oma pöhjendatud ettepaneku Tööandjale kirjalikult. Nimetatud lisatasu arvestamine ja väljamaksmine toimub Tööandja ühekordsete käskkirjade alusel.

2.7Emale, isale vöi eestkostjale kellel on kolm last vanuses kuni 14 (neliteist) aastat (k.a), antakse tema soovil 1 (üks) tema keskmise päevapalga järgi tasustatav lisapuhkepäev kvartalis. Nimetatud puhkusepäevadele on öigus mölemal vanemal kes töötavad Tööandja juures. Lisapuhkusepäevi kasutatakse kvartalipöhiselt ja lisapuhkuse nöue aegub selle kvartali löppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Kasutamata puhkusepäevi ei viida üle järgmisesse kalendriaastasse.

2.9Juhul, kui Tööandja otsustab maksta jöulutoetust, teavitab Tööandja sellest Ametiühingut kirjalikult hiljemalt 10.-ks detsembriks. Kohaseks teavitamiseks loetakse ka jöulutoetuse maksmise käskkirja koopia edastamist Ametiühingule.

2.10Tööandja maksab ühele töötavale vanemale lapse sünni puhul avalduse alusel ja sünni töendi esitamisel ühekordset toetust summas 220 eurot. Toetuse saaja nimi peab olema lapse vanemana kantud sünni töendile, sellelt peetakse kinni kehtivad maksud. Mitmikute sünni puhul makstakse toetust iga sündinud lapse kohta.

2.13Juhul, kui Töötaja pöhitöö on üle 50 % tööajast seotud arvutiga ning Töötaja arstlik läbivaatus on tuvastanud, et Töötaja nägemine on seetöttu nörgenenud, hüvitab Tööandja Töötajale ühekordse maksena Töötaja poolt esitatava kuludokumendi alusel nägemist parandavate vahendite soetamiseks tehtud kulud. Käesolevas punktis sätestatud hüvituse maksimumpiir on 90 eurot.

2.14Tööandja poolt kutseöppeasutuste, rakenduskörgkoolide ning ülikoolide öppurite praktikale vötmisel tasub Tööandja praktikanti juhendavale Töötajale, kes praktika

juhendamise ajaks ei ole töölepingu järgsest pöhitööst vabastatud ja on andnud nöusoleku praktika juhendamiseks ning selle kohta on sölmitud öppeasutuse, Tööandja ja praktikandi vahel praktikaleping lisatasu alljärgnevalt:

•Ühe praktikandi juhendamisel - praktika kestvuse ajal 25% Eesti Vabariigis kehtivast kuupalga alammäärast;

•Kahe praktikandi samaaegsel juhendamisel - praktika kestvuse ajal 20% Eesti Vabariigis kehtivast kuupalga alammäärast ühe juhendatava kohta;

Praktikandi juhendajale makstakse tasu ainult siis, kui praktika on sooritatud praktikalepingus ettenähtud mahus ja praktikaettevötte asukohas.

2.15Uue töötaja esmasel tööle asumisel tasub Tööandja määratud juhendajale uue töötaja väljaöppe ja juhendamise eest täiendavat tasu alljärgnevalt:

•Ühe uue töötaja juhendamisel - 25% Eesti Vabariigis juhendamisperioodi kestvuse ajal kehtivast kuupalga alammäärast söltumata juhendamisperioodi pikkusest;

•Kahe uue töötaja samaaegsel juhendamisel - 20% Eesti Vabariigis juhendamisperioodi kestvuse ajal kehtivast kuupalga alammäärast ühe juhendatava töötaja kohta söltumata juhendamisperioodi pikkusest.

Töötaja vöib olla samaaegselt juhendajaks mitte rohkem kui kahele uuele töötajale.

•.15.1 Kui töötaja asub sama Tööandja juures uuele ametikohale ja enne iseseisvale tööle lubamist on nöutav eksami sooritamine, makstakse töötaja juhendajale täiendavat tasu 15% Eesti Vabariigis juhendamisperioodi kestvuse ajal kehtivast kuupalga alammäärast ühe juhendatava eest, söltumata juhendamisperioodi pikkusest.

2.16Uue töötaja juhendamise tasu ei maksta kollektiivlepingu punkti 2.15 alusel, kui uue töötaja tööle asumisel pole Tööandja juures vajalik töötaja teadmiste ja oskuste kontrolliks eksami sooritamine ning juhul kui juhendamisperioodi pikkus on vähem kui 7 tööpäeva.

III TÖÖLEPING, TÖÖ- JA PUHKEAEG

3.1Tööandja tagab Töötajate töökaitsealase instrueerimise, korraldab töökaitsealaste teadmiste kontrolli ja korraldab vajaduse korral täiendöpet. Tööandja tagab töökaitsealaste dokumentide olemasolu nii eesti kui ka vene keeles.

3.2Töötajaga töölepingu löpetamisest TLS § 89 löike 1 ja löike 2 alusel teavitab tööandja Ametiühingut töötajale koondamisteate kätteandmise päevale järgneval tööpäeval.

3.3Esimesse klassi mineva lapse ühele vanematest vöi eestkostjale antakse lapse esimesel koolipäeval palga säilitamisega vaba päev.

3.5Tööandja ja töötaja vöivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi löpul. Tööandja vöib töötajalt vastavalt hea usu pöhimöttele nöuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevötte vöi tegevusega seotud ettenägematute asjaolude töttu, eelköige kahju tekkimise ärahoidmiseks.

Ületunnitöö tegemist ei saa nouda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on öigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga vordses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu.

Töötamisel vahetuses (ainult vahetustöötajatele), maksab Tööandja Töötajale ajavahemikul 1600-1800 töötatud tunni eest lisatasu 15 (viisteist) protsenti tunnis Töötaja tunnipalga määrast.

Töötamisel vahetuses (ainult vahetustöötajatele), maksab Tööandja Töötajale ajavahemikul 0600-0800 töötatud tunni eest lisatasu 30 (kolmkümmend) protsenti Töötaja tunnipalga määrast.

3.8Pohi- ja lisapuhkuse aja eest tööandja poolt töötajale makstav puhkusetasu arvestatakse seaduses sätestatud korras.

3.9Töö eest Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, voidupühale ja joululaupäevale vahetult eelneval tööpäeval, mil tööaeg oli lühendatud kolme tunni vorra, maksab Tööandja Töötajale lisatasu, mille suuruseks iga eelnimetatud kolme tunni hulka kuuluva töötatud tunni eest on 50 (viiskümmend) protsenti Töötaja tunnipalga määrast.

3.10Töölepingu lopetamisel koondamise tottu on eelisoigus töö jätkamisele lisaks seaduses ettenähtud juhtudel järgmistel töötajatel:

3.10.1Kuni 18 (kaheksateist) aasta vanust puudega last kasvatav vanem voi eestkostja.

3.10.2Abielus olev mees, kelle abikaasa sūnnitustāhtajani on kavandatava töölepingu ülesütlemise hetkel jäänud vähem kui 30 kalendripäeva. Eelis kehtib ainult juhul kui töötaja on enne kavandatava töölepingu ülesütlemise tähtaega esitanud tööandjale arsti toendi abikaasa raseduse kohta, milles on näidatud arvatav sünnitamise kuupäev.

3.11Töölepingu ülesütlemisel koondamise tottu väldib Tööandja voimaluse korral samaaegset töölepingu ülesütlemist abikaasadega.

3.12Vahetustega töögraafiku korral koostab Tööandja töögraafiku iga kalendrikuu kohta ja teeb selle töötajatele teatavaks hiljemalt viis päeva enne kalendrikuu algust. Tööajakava peab olema töötajale nähtavas/voi teadaolevas kohas ja voimaldama sellega tutvumist töötaja poolt soovitud ajal. Summeeritud tööajaga Töötajatele koostab Tööandja tööajakava kogu arvestusperioodiks. Ametiühingu esindaja pohjendatud noudel tutvustab tööandja tööajakava ka Ametiühingule.

3.13Töötajate kontsernisisesel liikumisel arvestatakse töölepingu solmimisel uue Tööandja juures Töötaja pideva tööstaaži hulka eelneva kontserni ettevotte juures töötatud aeg kui töölepingu lopetamise ja uue lepingu solmimise vahel ei ole rohkem kui 7 kalendripäeva.

IV TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS

4.1Pooled konstateerivad, et Tööandja töö korraldamisel ohutute töötingimuste olemasolu on voimalik ainult siis, kui nii Tööandja kui ka Töötajad täidavad täpselt kehtestatud

töökaitsealaseid eeskirju ja norme. Ohutute töötingimuste loomiseks kohustuvad Pooled tegema tihedat koostööd töökaitse valdkonnas mis seisneb eelköige alljärgnevas:

4.1.1Ametiühingu usaldusisik teatab kirjalikult esimesel vöimalusel VKG töökeskkonnajuhile tekkinud vöi tekkida vöivatest ohuolukordadest, kasutades VKG kodulehel olevat teate vormi. Tööandja körvaldab ohuolukorrad vöi nende tekkimise vöimaluse möistliku aja jooksul. Köik Ametiühingu ettepanekud, pöördumised, kirjad jne Tööandjatele vöi Tööandjale töötervishoiu ja tööohutuse teemadel esitatakse ainult aadressile tto@vkg.ee.

4.1.2Ametiühing esitab Tööandjale kirjalikke ettepanekuid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda parandada vöivate meetmete kohta. Tööandja on kohustatud asjakohaste ja korrektselt esitatud ettepanekute esitamisel pidama vastava osakonna usaldusisiku(te)ga konstruktiivseid arutelusid.

4.1.3Ametiühing julgustab ja juhendab eelköige neid töötajaid, kes ei kasuta VKG siseveebi, esitama ohuolukordade kohta teateid paberkandjal.

4.1.4Tööandja tunnustab neid töötajaid, kes on hoidnud ära vöimaliku önnetuse vöi märkab ja teavitab tösisest önnetusohust.

4.1.5Tööandja ja Ametiühing on ühisel seisukohal, et vargus, agressiivne käitumine, joobes töökohal viibimine vöi tööohutusnöuete rikkumine sh kontserni elupäästvate reeglite rikkumine on raske töökohustuste rikkumine, mille puhul on Tööandjal öigus tööleping üles öelda ilma eelneva hoiatuseta.

4.2Tööandja varustab Töötajad töö tegemiseks vajaliku eririietusega ja isiklike kaitsevahenditega ning Töötaja on kohustatud neid töö tegemisel kasutama. Töö(ameti)kohtadel vajaliku eririietuse ja isiklike kaitsevahendite nimekirja, milles on toodud ka kasutamise tähtaeg, koostab Tööandja koostöös Ametiühingu esindaja ja töökeskkonnavolinikuga. Eririietuse ja isiklike kaitsevahendite väljastusnormide vähendamine vöi nende kandmise tähtaegade pikendamine kooskölastatakse Ametiühingu esindajaga.

4.3Tööandja poolt seadusega ettenähtud perioodilistele arstlikele läbivaatustele suunatud Töötajatele loetakse läbivaatusel viibitud aeg tööajaks ja säilitatakse selle aja eest keskmine palk.

4.4Töötajatele, kes teevad töid, millega kaasneb määrdumine vöi kahjulike ainete toime nahale, eraldab Tööandja pesemisvahendid.

4.5Töötajal on öigus keelduda tööst, mis ohustab tema enda vöi teiste isikute elu ja tervist vöi tööülesannete täitmine on vastuolus tööohutuse juhenditega. Töötaja peab sellest viivitamatult Tööandjale teatama, vöimaluse korral kirjalikku taasesitamist vöimaldavas vormis.

4.6Tööülesannete täitmisel asetleidnud önnetusjuhtumi uurimisel osaleb töökeskkonnavolinik ja vastava Tööandja struktuuriüksusest valitud Ametiühingu usaldusisik. Kui Tööandja struktuuriüksusest ei ole usaldusisikut valitud, vöi valitud usaldusisik ei saa möjuvatel pöhjustel osaleda, nimetab AÜ peausaldusisik Tööandja juurest valitud Ametiühingu usaldusisikute seast uurimiskomisjoni liikme.

Töötaja soovil tölgib tööandja tööönnetuse uurimise raporti ja Tööinspektsiooni uurimiskokkuvötte vene keelde.

4.7Tööandja töestatud süülise teo töttu Töötaja hukkumisel tööülesannete täitmisel, maksab Tööandja hukkunu lähedasele (esmajärjekorras abikaasale, abikaasa puudumisel lastele vöi hukkunu vanematele vöi eestkostetavale isikule) ühekordset toetust 100 (ükssada) protsenti hukkunu aastapalgast, kui seadus ei näe ette suuremat toetust. Kui hukkunu lähedaste vahel on vaidlused toetuse öiguste osas, vöib Tööandja kanda toetuse hukkunu pangaarvele.

4.8Tööandja töestatud süülise teo töttu Töötaja töövöime kaotusel tööülesannete täitmisel, mille tagajärjel Töötaja tööleping löpetatakse, maksab Tööandja Töötajale ühekordset toetust alljärgnevalt:

4.8.1Osalise töövöime määramise korral - tema ühe aasta palga suuruses summas.

4.8.2Puuduva töövöime määramise korral - tema kahe aasta palga suuruses summas.

4.9Kui Töötaja on saanud tööülesannete täitmisel tööandja töestatud süülise teo töttu viga, kannab Tööandja Töötaja ravikulud vastavalt kehtivatele öigusaktidele.

4.10Kollektiivlepingu punktis 4.7 ja 4.8 nimetatud toetustele ei ole Töötajal vöi lähedastel öigust kui:

4.10.1Kannatanu oli önnetusjuhtumi hetkel alkoholi-, narkootilises vöi toksilises joobes vöi psühhotroopse aine möju all.

4.10.2Kannatanu tegevus önnetusjuhtumi ajal oli seotud isiklike huvide vöi vargusega.

4.10.3Önnetusjuhtumi peamiseks pöhjuseks oli ohutusnöuete oluline eiramine kannatanu poolt.

4.11Tööandja on kohustatud hüvitama Tööandja töestatud süülise teo töttu Töötaja töövöime kaotuse töttu tekkivad lisakulutused möistlikus ulatuses vastavalt kehtivatele öigusaktidele.

4.12Tööandja tasub kulutused ümberöppeks uuel erialal sama Tööandja juures, kui Töötaja on kaotanud töövöime tööönnetuse vöi kutsehaiguse töttu.

4.13. Kui Tööandja pole täitnud omapoolset hoolsuskohustust ja önnetusjuhtum toimub Tööandja territooriumil loevad Pooled selle tööönnetuseks juhul kui önnetusjuhtum pole pöhjustatud Töötaja enda poolsest tegevusest-käitumisest.

4.14Tööandja vöimaldab vaktsineerida Töötajatel gripi vastu. Vaktsineerimise periood on kalendriaasta september kuni november. Puukentsefaliidi vastu vaktsineeritakse ainult neid töötajaid, kelle riskianalüüsis on puukentsefaliiti nakatumise oht. Tööandja kindlustab töökohtade esmaabivahendite apteegid kraadiklaaside ja vereröhu möötmise seadmetega. Kuvariga töötavale töötajale tagatakse silmatilkade olemasolu.

Tööandja tagab töötajatele töökohtadel esmaabi kättesaadavuse ja ruumi esmaabi osutamiseks

4.15Tööandja peab vöimaldama töökeskkonnanöukogu liikmetele ja töökeskkonna-volinikele aja oma kohustuste täitmiseks pöhitöö ajal:

•töökeskkonnanöukogu liige - vähemalt 1 tund nädalas;

•töökeskkonnavolinik - vähemalt 2 tundi nädalas.

Kui töökeskkonnanöukogu liige on ka töökeskkonnavolinik, siis kummakski tööks ettenähtud aeg liidetakse.

V TÖÖANDJATE JA AMETIÜHINGU SUHTED

5.1Ametiühingul on öigus oma ülesannete täitmiseks tasuta kasutada VIRU KEEMIA GRUPP AS-i tööruume, sidevahendeid ja paljundusvahendeid kollektiivlepingu kehtivuse perioodil alljärgnevalt:

5.1.12 ruumi aadressil Järveküla tee 14, Kohtla-Järve.

5.1.25 (viis karpi) paljundusmasina paberit A 4 (5x2500 lehte).

5.1.32 (kaks) paljundusmasina värvikasseti komplekti (komplekti kuulub sinine, punane, must ja kollane värv) kalendriaastas.

5.1.42 (kaks) lauatelefoni, numbrid 334 2252 ja 334 2253.

5.2Tööandja juures töötavate Töötajate, kes on Ametiühingu liikmed, palgast arvestatava Ametiühingu liikmemaksu kinnipidamine ja ülekandmine Ametiühingule toimub Töötaja kirjaliku avalduse alusel. Avaldus peab kajastama Ametiühingu liikmemaksu suurust protsentuaalselt vöi summana. Avalduse olemasolul kannab Tööandja kalendrikuus kinni peetud Ametiühingu liikmemaksu summad üle Töötajatele palga maksmise kuupäeval. Ülekande kulud kannab Tööandja. Tööandja esitab Ametiühingule üks kord kuus Töötajate nimekirja, kelle eest ametiühingu liikmemaksu on üle kantud.

Liikmemaks peetakse kinni köikidelt Töötajatele Tööandja poolt makstavatelt tasudelt, välja arvatud puhkusetasust.

5.3Tööandja vöimaldab vähemalt kord kuus ruumi ametiühingu ürituste läbiviimiseks ja lubab nendele üritustele Ametiühingu liikmeid, samuti teisi Ametiühingu poolt kutsutud isikuid, kui sellest on Tööandjat eelnevalt informeeritud. Usaldusisik teatab vastavasisulisest soovist Tööandjale vähemalt 7 kalendripäeva ette. Kui Tööandja ei ole teate esitamisest kolme kalendripäeva jooksul teatanud keeldumisest, siis loetakse üritusel osalemiseks nöusolek antuks.

5.4Tööandja kohustub:

5.4.1Mitte takistama töötajaid astuma ametiühingu liikmeks.

5.4.2Mitte vastu vötma otsuseid ning välja andma käskkirju, mis on ilmses vastuolus Kollektiivlepinguga.

5.4.3Tegema köik endast söltuva, et oleks tagatud ohutud töötingimused.

5.4.4Informeerima Ametiühingut tööandja üldise juhtimisstruktuuri kehtestamisest ja muutmisest 15 tööpäeva jooksul peale struktuuri kehtestamist/muutmist.

5.4.5Üks kord kvartalis kohtuma Ametiühingu esindajatega jooksvate küsimuste arutamiseks

5.5Ametiühing kohustub:

5.5.1Töösuhetest tulenevate vaidluste tekkimisel Tööandja ja Töötajate vahel andma konsultatsioone ja tegema köik endast söltuva, et tekkinud vaidlused lahendataks läbirääkimiste teel.

5.5.2Hoidma Tööandjate ärisaladust.

5.5.3Nöudma Töötajatelt Tööandja juures kehtivate eeskirjade ja normide täitmist.

5.5.4Esindama oma liikmeid suhetes Tööandjatega.

5.5.5Esitama Grupile üks kord kvartalis kirjalikud aruanded Kollektiivlepingu punktides 5.9 ja 5.10 sätestatud aja kasutamise kohta. Aruandes näidatakse ära koolituse ja/vöi nöupidamise ajaline maht ja osalenud isikud. Aruanne esitatakse kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks.

5.6Ametiühing ja Tööandja viivad vähemalt 1 (üks) korda aastas läbi ühise nöupidamise Kollektiivlepingu täitmise küsimustes.

5.7Juhul kui Tööandja poolt esineb kollektiivlepingu tingimuste rikkumisi, esitab Ametiühing Tööandjale teate rikkumise asjaolude kirjelduse, aja ja seotud isikute nimetamisega. Köik Tööandjale edastatavad teated kuuluvad registreerimisele dokumendiregistris ja adresseeritakse ka VKG personaliosakonna juhatajale.

5.8Ametiühing ja tööandjad kohustuvad vastama teineteise kirjadele (välja arvatud e-posti teel saadetud informatiivse iseloomuga teated) 15 tööpäeva jooksul. Kui vastus nöuab pikemat ettevalmistust vöi teabe kogumist, teatatakse 15 tööpäeva jooksul sisulise vastuse andmise eeldatav tähtaeg.

üritusel osalemiseks nöusolek antuks. Käesolevas punktis nimetatud vaba aega ei summeerita punkti 5.9 alusel antava vaba ajaga.

5.11Pooled ei tohi levitada teineteise vastu vaenu öhutavaid ja halvustavaid plakateid, infolehti ja artikleid, milles süüdistatakse teineteist vöimalikes rikkumistes ja ebaseaduslikes tegevustes. Sellise iseloomuga teadete ja infokandjate levitamine loetakse lubamatuks tegevuseks ja üksteise maine kahjustamiseks.

5.12Ametiühing esitab Tööandjale usaldusisiku valimise kohta kirjaliku teate, milles on näidatud ära millisest struktuuriüksus(t)est on usaldusisik valitud, millisest tähtajast volitused algavad ja millisel tähtajal volitused löpevad. Teade esitatakse hiljemalt 7 tööpäeva jooksul peale valimiste toimumist.

5.13Pooled möistavad, et Tööandja ja töötajate esindajate vastastikune suhtlus ja suhete konstruktiivsus paraneks kui ametiühingu usaldusisikute arv Tööandja juures ei oleks mitte rohkem kui üks usaldusisik 100 töötaja kohta. AÜ teeb kőik endast oleneva, et usaldusisikute arv oleks mőistlikus suuruses, ega poleks liigselt koormav Tööandjale.

5.14Kui kőigi Tööandjate juures kokku töötab üle 450 ametiühingu liikme, siis nende esindamise korral vőimaldatakse ühele AÜ usaldusisikule tasustatavat vaba aega vähemalt 40 tundi töönädalas. AÜ teavitab kirjalikult Tööandjaid sellest usaldusisikust, kellele vőimaldatakse nimetatud vaba aega. Kui lepingu kehtivuse ajal langeb Tööandjate ametiühingu liikmete arv alla 450, siis lepivad Pooled kokku uutes tingimustes.

5.15Tööandja lubab teadete jaoks ettenähtud kohtadesse välja panna AÜ poolt korraldatavate ürituste teateid ja AÜ kontaktandmeid tingimusel, et AÜ informeerib sellest eelnevalt teate asukoha (ettevőtte, seadme vői osakonna) juhtkonda.

Toetust makstakse kalendriaastas kahe osamaksena. Esimene kalendriaasta osamakse summas 6500 eurot tasutakse 1.veebruariks ja teine osamakse summas 6500 tasutakse 30. juuniks.

5.17AÜ usaldusisikute tegevuse toetuseks tasub Viru Keemia Grupp AS Keemikute Ametiühingule täiendavalt punktis 5.16 nimetatud toetusele 2021. aastal 7 000 eurot 30. juuniks ja 2022. aastal 7 000 eurot 30. juuniks 2022. aastal.

5.17.1Kollektiivlepingu punkt 5.17 ei muutu tähtajatuks kollektiivlepingu tähtaja möödumisel ja kaotab kehtivuse kui AÜ ei ole täitnud lepingu punktis 5.13 kokku lepitud eesmärki hiljemalt 31. detsembriks 2022. aasta.

5.18Kőik Ametiühingu ettepanekud, pöördumised, kirjad jne Tööandjatele vői Tööandjale esitatakse ainult Tööandja üldisele e-posti aadressile mis on leitavad kodulehel www.vkg.ee. Grupile esitatakse kirjad jne e-posti aadressile vkg@vkg.ee. Ametiühingu kirjad kuuluvad registreerimisele tööandja dokumendiregistris. Teistele kontaktidele saadetud ettepanekutele, pöördumistele, kirjadele jne vastamise kohustust ei ole.

VI VAIDLUSTE LAHENDAMINE

6.1Pooled teevad kőik endast oleneva ja väldivad kollektiivlepingus kokkulepitud tingimuste rikkumist. Kollektiivlepingus kokkulepitud tingimuste rikkumisel peavad Pooled otsima vőimalusi probleemide lahendamiseks läbirääkimiste teel.

6.2Läbirääkimiste initsiaator esitab teistele Pooltele kirjaliku teate soovist astuda läbirääkimistesse.

6.3Läbirääkimiste läbiviimiseks moodustatakse komisjonid. Läbirääkimiste tulemuste kohta koostatakse ühine protokoll.

6.4Pool, kes sai ettepaneku astuda läbirääkimistesse, peab seitsme päeva jooksul seda tegema.

6.5Kui Pooled ei saavutanud kokkulepet, tekib neil öigus pöörduda töövaidlust lahendava organi vöi riikliku lepitaja poole.

VII KOLLEKTIIVLEPINGU KEHTIVUS

7.3Kollektiivlepingu tähtaja möödumisel loetakse, et kollektiivleping on muutunud tähtajatuks, kui kumbki kollektiivlepingu pool ei teata vähemalt kolm kuud enne kollektiivlepingu tähtaja möödumist kirjalikult teisele poolele, et ta ei soovi lepingu pikenemist. Kollektiivlepingu tähtajatuks muutumise korral on pooled kuni uue kollektiivlepingu sölmimiseni vöi kollektiivlepingu löppemiseni selle ülesütlemise töttu kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi. Tähtajatu kollektiivlepingu vöib kumbki lepingupool üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus kuud. Alates kollektiivlepingu ülesütlemisest teatamisest löpeb kollektiivlepingust tulenev töörahu pidamise kohustus.

Kollektiivleping on allkirjastatud digitaalselt

KOLLEKTIIVLEPINGU ON ALLKIRJASTANUD:

(allkirjastatud digitaalselt)

Julia Leontjeva

juhatuse esimees

Keemikute Ametiühing

(allkirjastatud digitaalselt) Ahti Asmann

juhatuse esimees

Viru Keemia Grupp AS

(allkirjastatud digitaalselt) Meelis Eldermann juhatuse aseesimees Viru Keemia Grupp AS

(allkirjastatud digitaalselt)

Nikolai Petrovitš juhatuse liige

VKG Oil AS

(allkirjastatud digitaalselt) Priit Pärn juhatuse liige

VKG Oil AS

(allkirjastatud digitaalselt) Margus Kottise juhatuse liige OÜ VKG Kaevandused

(allkirjastatud digitaalselt) Margus Loko juhatuse liige OÜ VKG Kaevandused

(allkirjastatud digitaalselt)

Ervin Küttis juhatuse liige VKG Logistika OÜ(allkirjastatud digitaalselt) Andres Klaasmägi juhatuse liige AS VKG Soojus

(allkirjastatud digitaalselt) Marek Tull

juhatuse liige

OÜ VKG Energia(allkirjastatud digitaalselt)

Andry Pärnpuu juhatuse liige OÜ Viru RMT