KOLLEKTIIVLEPING

KOLLEKTIIVLEPINGU POOLED

sölmisid käesoleva kollektiivlepingu alljärgnevas:

Kőiki kollektiivlepingu sölminud juriidilisi isikuid nimetatakse tekstis ühiselt Poolteks.

Grupp, Oil, Transport, RMT, Energia, Kaevandus ja Soojus on Kollektiivlepingu tekstis ühiselt nimetatud Tööandjateks vöi eraldi Tööandjaks.

Kollektiivlepingu© möeldakse Töötaja ali isikut, kes on sölminud töölepingu Tööandjaga ja on Ametiühingu liige.

I ULDSÄTTED

1.1Pooled lähtuvad Kollektiivlepingu sölmimisel asjaolust, et Tööandjate püsiv töhus töö ja areng ning Töötajate heaolu on otseses seoses. Pooled kohustuvad rajama omavahelised suhted usaldusele, vastastikuste huvide austamisele ja vastastikuste kohustuste täitmisele.

1.2Pooled teevad koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks keskendudes eelköige tööohutuse ja körge töökultuuri tagamisele ja ėdasi arendamisele.

1.3Pooled kohustuvad tegema kőik endast söltuva, et tagada Tööandjate arenguks materiaalne baas, töö töhusus, hoolikas suhtumine Tööandjate varasse ja tootmiskulude vähendamine.

1.4Kui Kollektiivlepingu kehtivuse ajal vöetakse vastu öigusakte, mis muudavad Kollektiivlepingutingimusi, kehtivad tingimused, mís on.Töötajale soodsamad. /1 

1.5Kollektiivlepinguga mittevastavuses olevate őigusaktide vastuvőtmisel ning nende jőustumisel kohustuvad Pooled koheselt alustama läbirääkimisi ôigusaktidest tulenevate vastuolude reguleerimiseks.

1.6Kollektiivlepingu kehtivuse ajal vöib sedá muuta ja/vöi täiendada Poolte kokkuleppel. Kokkuleppe saavutamisel vormistatakse vastavasisuline kirjalik dokument, mis lisatakse Kollektiivlepingule ja loetakse seile lahutamatuks osaks.

1.7Grupp alustab uue tütarettevötte asutamisel vöi omandamisel kollektiivlepingu läbirääkimisi hiljemalt kolme kuu möödumisel ettevôtte asutamisest vöi omandamisest

1.8Tööandjal on ôigus laiendada Kollektiivlepingu üksikuid tingimusi oma töötajatele, kés ei ole Ametiühingu liikmed.

1.9Tööandjal on ôigus ühepoolselt kehtestada oma töötajatele Kollektiivlepingus sätestatust soodsamaid tingimusi.

1.10Ühtegi Kollektiivlepingu sätet ei saa käsitleda Töotajate töösuhetes kehtivate öiguste kitsendamisena ja/vöi seadusjärgsete sotsiaalsete tagatiste ja soodustuste vähendamisena.

1.11Tööandjate vöi Tööandja likvideerimisel vöi pankrotistumisel, öigusaktidega ettenähtud tingimustel ja korras, kehtib Kollektiivleping kogu likvideerimise läbiviimise ja/vöi pankrotimenetluse aja jooksul.

1.12Kollektiivlepinguga on sätestatud Ametiühingu ja Tööandjate suhete üldised tingimused. Kollektiivlepinguga vöib sätestada tingimusi, mis kehtivad Ametiühingu ja ühe Tööandja suhtes. Sellisel juhul peab vastavasisuline tingimus sőnaselgelt kajastama millise Tööandja suhtes see kehtib.

1.13Kollektiivsetes töösuhetes on Ametiühingul oma pädevuse piiras öigus esindada ja kaitsta töötajate öigusi ja huve.

Il TÖÖ TASUSTAMINE, SOODUSTUSED

2.1Töölepingu sölmimisel Tööandja ja Töötaja vahel lepitakse kokku Töötajale makstav pöhipalk, mis makstakse väljä hiljemalt arvelduskuule järgneva kuu 15-ks kuupäevaks. Tööandja kannab palga teenindustasuta üle Töötaja poolt Tööandjale kirjalikult teatatud pangakontole.

2.2Töölepingu sölmimisel pöhipalga kokkuleppimisel arvestatakse Tööandja juures kehtivat palgasusteemi, Töötaja töö mahtu, nöutavat kvaliteeti ja töötaja panust, et tasu motiveeriks tegema pingutusi paremaks tööks ning oleks konkurentsivöimeline tööjöuturul. Tööandja vöib Töötajale maksta preemiat, mis ei ole köigile garanteeritud tasu vaid on erakorraline väljamakse planeeritust oluliselt parama tulemuse eest.

jhekordset kompén siooni kehti nende Töötajatesuhtes 

kellete on ühe aasta jooksul enne Ôiguse tekkimist käesolevas punktis nímetatud kompensatsioonile tehtud hoiatus töölepingu ülesütlemiseks. Tööandja poolt lisaks seadusjärgsele puhkusekompensatsioonile makstavat ühekordset kompensatsiooni ei vöeta arvesse töölepingu löpetamlsel löpparve arvutamisel.

Ühekordse kompensatsiooni summa

nägemist parandavate vahendite soetamiseks tehtud kulud. Käesolevas punktis sätestatud hüvituse maksimumpiir on 90 eurot.

2.14Tööandja poolt kutseöppeasutuste, rakenduskörgkoolide ning ülikoolide öppurite praktikale vötmisel tasub Tööandja praktikanti juhendavale Töötajale, kes praktika juhendamise ajaks ei ole töölepingu järgsest pöhitööst vabastatud ja on andnud nőusoleku praktika juhendamiseks ning seile kohta on sölmitud öppeasutuse, Tööandja ja praktikandi vahel praktikaleping lisatasu alljärgnevalt;

•Ühe praktikandi juhendamisel - praktika kestvuse ajal 25% Eesti Vabariigis kehtivast kuupa Iga alammäärast;

•Kahe praktikandi samaaegsel juhendamisel - praktika kestvuse ajal 20% Eesti Vabariigis kehtivast kuupalga alammäärast ühe juhendatava kohta;

Praktikandi juhendajale makstakse tasu ainult siis, kui praktika on sooritatud praktikalepingus ettenähtud mahus ja praktikaettevötte asukohas.

2.15Uue töötaja esmasel tööleasumisel tasub Tööandja määratud juhendajale uue töötaja väljaöppe ja juhendamise eest täiendavat tasu alljärgnevalt;

•Ühe uue töötaja juhendamisel - 25% Eesti Vabariigis kehtivast kuupalga alammäärast sőltumata juhendamisperioodi pikkusest;

•Kahe uue töötaja samaaegsel juhendamisel - 20% Eesti Vabariigis kehtivast kuupalga alammäärast ühe juhendatava töötaja kohta sőltumata juhendamisperioodi pikkusest.

Töötaja vöib olla samaaegselt juhendajaks mitte rohkem kui kahele uuele töötajale.

•.15.1 Kui töötaja asub sama Tööandja juures uuele ametikohale ja enne iseseisvale tööle lubamist on nöutav eksami sooritamine, makstakse töötaja juhendajale täiendavat tasu 15% Eesti Vabariigis kehtivast kuupalga alammäärast ühe juhendatava eest, sőltumata juhendamisperioodi pikkusest.

2.16Uue töötaja juhendamise tasu ei maksta kollektiivlepingu punkti 2.15 alusel, kui uue töötaja tööleasumisel pole Tööandja juures vajalik töötaja teadmiste ja oskuste kontrolliks eksami sooritamine ning juhul kui juhendamisperioodi pikkus on vähem kui 7 tööpäeva.

III TÖÖLEPING, TÖÖ- JA PUHKEAEG

3.1Tööandja tagab Töötajate töökaitsealase instrueerimise, korraldab töökaitsealaste teadmiste kontrolli ja korraldab vajaduse korral täiendöpet. Tööandja tagab töökaitsealaste dokumentide olemasolu nii eesti kui ka vene keeles.

3.2Töötajaga töölepingu löpetamisest TLS § 89 lóiké 1 ja lóiké 2 alusel teavilab tööandja Ametiühingu esindajat.

Valveaja osa, millal töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile taite töökohustusi, loetakse töötaja tööajaks. Seile aja eest makstakse töötajale pöty lisatasu 50% tema tunnitasust. 

3.5Tööandja ja töötaja vöivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega Ületav töö arvestusperioodi lopui. Tööandja vöib töötajalt vastavait hea usu pöhimöttele nouda ületunnitöö tegemist tööandja ettevötte vöi tegevusega seotud ettenägematute asjaolude töttu, eelköige kahju tekkimise ärahoidmiseks.

Ületunnitöö tegemist el saa nöuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on öigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga vördses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu.

3.6Töö eest öhtusel ajal (keila 18-st kuni keila 22-ni) maksab Tööandja Töötajale lisatasu, mille suuruseks iga öhtusel ajal töötatud tűnni eest on 15 (viisteist) protsenti Töötaja tunnipalga määrast.

Töötamisel vahetuses, mis algab 16°° ja löpeb 24°° maksab Tööandja Töötajale ajavahemikul 16°°-18°° töötatud tűnni eest lisatasu 15 (viisteist) protsenti tunnis Töötaja tunnipalga määrast.

Töötamisel vahetuses, mis algab 00°° ja löpeb 08°° maksab Tööandja Töötajale ajavahemikul 06°°-08°° töötatud tűnni eest lisatasu 30 (kolmkümmend) protsenti Töötaja tunnipalga määrast.

Töötamisel vahetuses, mis algab 08°° ja löpeb 20°° maksab Tööandja Töötajale ajavahemikul 16°°-18°° töötatud tűnni eest lisatasu 15 (viisteist) protsenti tunnis Töötaja tunnipalga määrast.

Töötamisel vahetuses, mis algab 20°° ja löpeb 08°° maksab Tööandja Töötajale ajavahemikul 06°°-08°° töötatud tűnni eest lisatasu 30 (kolmkümmend) protsenti Töötaja tunnipalga määrast.

3.7Pöhi- ja lisapuhkuse aja eest tööandja poolt töötajale makstav puhkusetasu arvestatakse seaduses sätestatud korras.

3.8Töö eest Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, vőidupühale ja jöululaupäevale vahetult eelneval tööpäeval, mil tööaeg oli lühendatud kolme tűnni vörra, maksab Tööandja Töötajale lisatasu, mille suuruseks iga eelnimetatud kolme tűnni hůlka kuuluva töötatud tűnni eest on 50 (vüskümmend) protsenti Töötaja tunnipalga määrast

Töölepingu löpetamisel koondamise töttu on eelisöigus töö jätkamisele lisaks seaduses ettenähtud juhtudel järgmistel töötajatel:

1.1.1 Kuni 18 (kaheksateist) aasta vanust puudega last kasvatav vanem vöi eestkostja.

1.2.2 Abielus olev mees, kelle abikaasa sünnitustáhtajani on kavandatava töölepingu ülesütlemise hetkel jäänud vähem kui 30 kalendripäeva. Eelis kehtib ainult juhul kui töötaja on enne kavandatava töölepingu ülesütlemise tähtaega esitanud tööandjale arsti töendi abikaasa raseduse kohta, milles on näidatud arvatav sünnitamise kuupäev.

Töölepingu ülesütlemisel koondamise töttu väldib Tööandja vöimaluse forral samaaegset töölepingu ülesütlemist abikaasadega. 

3.11Vahetustega töögraafiku korral koostab Tööandja töögraafiku iga kalendrikuu kohta ja teeb seile töötajatele teatavaks hiljemalt viis päeva enne kalendrikuu algust. Tööajakava peab olema töötajale nähtavas/vöi teadaolevas kohas ja vőimaldama sellega tutvumist töötaja poolt soovitud ajal. Summeeritud tööajaga Töötajatele koostab Tööandja tööajakava kogu arvestusperioodiks. Ametiühingu esindaja pöhjendatud nöudel tutvustab tööandja tööajakava ka Ametiühingule.

3.12Töötajate kontsemisisesel liikumisel arvestatakse töölepingu sőlmimisel uue Tööandja juures Töötaja pideva tööstaazi hulka eelneva kontserni ettevötte juures töötatud aeg kui töölepingu lőpetamise ja uue lepingu sőlmimise vahel ei ole rohkean kui 7 kalendripāeva.

IV TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS

4.1Pooled konstateerivad, et Tööandja töö korraldamisel ohutute töötingimuste olemasolu on vöimalik ainult siis, kui nii Tööandja kui ka Töötajad täidavad täpselt kehtestatud töökaitsealaseid eeskirju ja norme. Ohutute töötingimuste loomiseks kohustuvad Pooled tegema tihedat koostööd töökaitse valdkonnas mis seisneb eelköige alljärgnevas:

4.1.1Ametiühingu usaldusisik teatab kirjalikult esimesel vöimalusel VKG töökeskkonnajuhile tekkinud vöi tekkida vöivatest ohuolukordadest, kasutades VKG kodulehel olevat teate vormi. Tööandja körvaldab ohuolukorrad vöi nende tekkimise vöimaluse möistliku aja jooksul.

4.1.2Ametiühing esitab Tööandjale kirjalikke ettepanekuid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda parandada vöivate meetmete kohta. Tööandja on kohustatud asjakohaste ja korrektselt esitatud ettepanekute esitamisel pidama vastava osakonna usaldusisiku(te)ga konstruktiivseid arutelusid.

4.1.3Ametiühing julgustab ja juhendab eelköige neid töötajaid, kes ei kasuta VKG siseveebi, esitama ohuolukordade kohta teateid paberkandjal.

4.1.4Tööandja tunnustab neid töötajaid, kes on hoidnud ära vöimaliku önnetuse vöi märkab ja teavitab tösisest önnetusohust.

4.2Tööandja varustab Töötajad töö tegemiseks vajaliku eririietusega ja isiklike kaitsevahenditega ning Töötaja on kohustatud neid töö tegemisel kasutama. Töö(ameti)kohtadel vajaliku eririietuse ja isiklike kaitsevahendite nimekirja, milles on toodud ka kasutamise tähtaeg, koostab Tööandja koostöös Ametiühingu esindaja ja töökeskkonnavolinikuga. Eririietuse ja isiklike kaitsevahendite väljastusnormide vähendamine vöi nende kandmise tähtaegade pikendamine kooskölastatakse Ametiühingu esindajaga.

4.3Tööandja poolt seadusega ettenähtud perioodilistele arstlikele läbivaatustele suunatud Töötajatele loetakse läbivaatusel viibitud aeg tööajaks ja säilitatakse seile aja eest keskmine palk.

Töötajatele, kes teevad töid, millega kaasneb määrdumine vöi kahjuiike ainete toime nahale, eraldab Tööandja pesemisvahendid.

Töötajal on oigus keelduda tööst, mis ohustab tema enda vöi teiste isiķute elu ja tervist vöi tööülesannete täitmine on vastuolus tööohutuse juhenditega. Töötaja peab sellest viivitamatult Tööandjale teatama, vöimaluse korral kirjalikku ta amist vöimaldavas vormis.

4.6Tööülesannete täitmisel asetleidnud önnetusjuhtumi uurimisel osaleb töökeskkonnavolinik ja vastava Tööandja struktuuriüksusest valitud Ametiühingu usaldusisik. Kui Tööandja struktuuriüksusest ei ole usaldusisikut valitud, vöi valitud usaldusísik ei saa môjuvatel pöhjustel osaleda, nimetab AÜ peausaldusisik Tööandja juurest valitud Ametiühingu usaldusisikute seast uurimiskomisjoni liikme.

Töötaja soovil tőlgib tööandja tööönnetuse uurimise raporti ja Tööinspektsiooni uurimiskokkuvőtte vene keelde.

4.7Tööandja töestatud süülise teo töttu Töötaja hukkumisel tööülesannete täitmisel, maksab Tööandja hukkunu lähedasele (esmajärjekorras abikaasale, abikaasa puudumisel ląstele vői tiukkunu vanematele) ühekordset toetust 100 (ükssada) protsenti hukkunu aastapalgast, kui seadus ei näe ette suuremat toetust. Kui hukkunu lähedaste vahel on vaidlused toetuse öiguste osas, vöib Tööandja kanda toetuse hukkunu pangaarvele.

4.9Kollektiivlepingu punktis 4.7 ja 4.8 nimetatud toetustele ei ole Töötajal vöi láhedastel őigust kui:

4.9.1Kannatanu oli önnetusjuhtumi hetkel alkoholi-, narkootilises vöi toksilises joobes vöi psühhotroopse aine mőju all.

4.9.2Kannatanu tegevus önnetusjuhtumi ajal oli seotud isiklike huvide vöi vargusega.

4.9.3önnetusjuhtumi peamiseks pöhjuseks oli ohutusnôuete oluline eiramine kannatanu pooli.

4.10Tööandja on kohustatud hüvitama Tööandja töestatud süülise teo töttu Töötaja töövöime kaotuse töttu tekkivad lisakulutused möistlikus ulatuses vastavait kehtivatele öigusaktidele.

4.11Tööandja tasub kulutused ümberöppeks uuel erialal sama Tööandja juures, kui Töötaja on kaotanud töövöime tööönnetuse vöi kutsehaiguse töttu.

4.12Tööandja kohustub tagama esmaabi punkti töö.

4.13Tööandja peab vőimaldama töökeskkonnanöukogu liikmetele ja töökeskkonna- volinikele aja oma kohustuste täitmiseks pöhitöö ajal:

* töökeskkonnanöukogu liige - vähemalt 1 tund nädalas;

• töökeskkonnavolinik - vähemalt 2 tundi nädalas.

Kui töökeskkonnanöukogu liige on ka töökeskkonnavolinik, siis kummakski tööks ettenähtud aeg liidetakse.

V TÖÖANDJATE JA AMETIÜHINGU SUHTED 

5.1.12 ruumi aadressil Järvekúla tee 14, Kohtla-Järve.

5.1.25 (viis karpi) paljundusmasina paberit A 4 (5x2500 lehte).

5.1.32 (kaks) paljundusmasina värvikasseti komplekti (komplekti kuulub sinine, punane, must ja kollane värv).

5.1.42 (kaks) lauatelefoni, numbrid 33 42 252 ja 33 42 253.

5.2 Tööandja juures töötavate Töötajate, kes on Ametiühingu lükmed, palgast arvestatava Ametiühingu liikmemaksu kinnipidamine ja ülekandmine Ametiühingule toimub Töötaja kirjaliku ava Idusé alusel. Avaldus peab kajastama Ametiühingu liikmemaksu suurust protsentuaalselt voi summana. Avalduse olemasolul kannab Tööandja kalendrikuus kinni peetud Ametiühingu liikmemaksu summád üle Töötajatele palga maksmise kuupäeval. Ülekande kulud kannab Tööandja. Tööandja esitab Ametiühingule ūks kord kuus Töötajate nimekirja, kelle eest ametiühingu liikmemaksu on üle kantud.

5.3Tööandja vöimaldab vähemalt kord kuus ruumi ametiühingu ürituste läbiviimiseks ja lubab nendele üritustele Ametiühingu liikmeid, samuti teisi Ametiühingu poolt kutsutud isikuid, kui sellest on Tööandjat eelnevalt informeeritud. Usaldusisik teatab vastavasisulisest soovist Tööandjale vähemalt 7 kalendripäeva ette.

5.4 Tööandja kohustub:

5.4.1Mitte takista ma töötajaid astuma ametiühingu liikmeks.

5.4.2Mitte vastu vötma otsuseid ning väljä andma käskkirju, mis on ilmses vastuolus Kollektiivlepinguga.

5.4.3Tegema kőik endast söltuva, et oleks tagatud ohutud töötingimused

5.4.4Informeerima Ametiühingut tööandja struktuurisi 15 tööpäeva jooksul peale struktuuri kehtestamist.

5.4.5Üks kord kvartalis kohtuma Ametiühingu esindajatega jooksvate küsimuste arutamiseks

5.5Ametiühing kohustub:

5.5.2Hoidma Tööandjate ärisaladust.

5.5.3Nöudma Töötajatelt Tööandja juures kehtivate eeskirjade ja normide täitmist.

5.5.4Esindama oma liikmeid suhetes Tööandjatega.

5.5.5Esitama Grupile ūks kord kvartalis kirjalikud aruanded Kollektiivlepingu punktides 5.9 ja 5.10 sätestatud aja kasutamise kohta. Aruandes näidatakse ära koolituse ja/vöi nöupidamise ajaline maht ja osalenud isikud. Aruanne esitatakse kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks.

5.6Ametiühing ja Tööandja viivad vähemalt 1 (üks) korda aastas läbi ühise nöupidamise Kollektiivlepingu täitmise küsimustes.

5.7Juhul kui Tööandja poolt esineb kollektiivlepingu tingimuste rikkumisi, esitab Ametiühing Tööandjale teate rikkumise asjaolude kirje Idusé, aja ja seotud isikute nimetamisega. Köik Tööandjale edastatavad teated kuuluvad registreerimisele dokumendiregistris ja adresseeritakse ka VKG personaliosakonna juhatajale.

5.8Ametiühing ja tööandjad kohustuvad vastama teineteise kirjadele (väljä arvatud e-posti teel saadetud informatiivse iseloomuga teated) 15 tööpäeva jooksul. Kui vastus nöuab pikemat ette valmistuet voi teabe kogumist, teatatakse 15 tööpäeva jooksul sisulise vastuse and mi se eeldatav tähtaeg.

5.10Vöimaluse korral lubab Tööandja Ametiühingu usaldusisikutel ja Ametiühingu volikogu liikmetel osaleda nöupidamistel, kuid mitte rohkem kui üks kord kuus ja kestvusega mitte rohkem kui neli tundi, Ametíühing teavitab Tööandjale osalejate nimed vähemalt 7 kalendripäeva enne nöupidamise toimumist. Tööandja! ei ole kohustust hüvitada nímetatud aja eest keskmist töötasu.

5.11Pooled ei tohi levitada teineteise vastu vaenu öhutavaid ja halvustavaid plakateid, infolehti ja artikleid, milles süüdistatakse teineteist vöimalikes rikkumistes ja ebaseaduslikes tegevustes. Selllse iseloomuga teadete ja infokandjate levitamine loetakse lubamatuks tegevuseks ja uksteise maine kahjustamiseks.

5.12Ametíühing esitab Tööandjale usaldusisiku valimise kohta kirjaliku teate, milles on näidatud ära millisest struktuuriüksus(t)est m usaldusisik valitud, millisest tähtajast volitused algavad ja millisel tähtajal volitused löpevad. Teade esitatakse hiljemalt 7 tööpäeva jooksul peale val im iste toimumist.

5.13Tööandja lubab teadete jaoks ettenähtud kohtadesse väljä panna AÜ poolt korraldatavate ürituste teateid ja AÜ kontaktandmeid tingimusel, et AÜ informeerib sellest eelnevalt teate asukoha (ettevötte, seadme vôl osakonna) juhtkonda.

5.14AÜ liikmete ja usaldusisikute tegevuse toetuseks tasub Viru keemia Grupp AS Keemikute Ametiühingule 8640 eurot kalendriaastas. Toetust vöib kasutada ametiühingu liikmete vöi usaldusisikute koolituseks ja sellega seotud kuludeks (transport, majutus, toitlustus jms). Toetust ei tohi kasutada ametiühingu liikmetele vöi usaldusisikutele mistahes viisil rahalise tasu vöi preemia maksmiseks.

Toetuse esimene osamakse summas 4320 eurot kuulub tasumisele hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul peale kollektiivlepingu allkirjastamist, teine osamakse summas 4320 eurot tasutakse hiljemalt 30. juuniks.

VI VAIDLUSTE LAHENDAMINE

6.1Kollektiivlepingus kokkulepitud tingimuste rikkumisel peavad Pooled otsima vöimalusi probleemide lahendamiseks läbirääkimiste teel.

6.2Läbirääkimiste initsiaator esitab teistele Pooltele kirjaliku teate soovist astuda läbirääkimistesse.

6.3Läbirääkimiste läbiviimiseks moodustatakse komisjonid. Läbirääkimiste tulemuste kohta koostatakse ühisprotokoll.

6.4Pool, kes sai ettepaneku astuda läbirääkimistesse, peab seitsme päeva jooksul seda tegema.

6.5Kui Pooled ei saavutanud kokkulepet, tekib neil öigus pöörduda töövaidlust lahendava orgāni vöi riikliku lepitaja poole.

VII KOLLEKTIIVLEPINGU KEHTIVUS

kollektiivlepingu sölmimiseni, täitma Kollektiivlepingu tingimusi, väljä arvatud kohustus pidada töörahu. Kollektiivlepingu kehtivust vöidakse poolte kokkuleppel pikendada.

7.2Kollektiivlepingu kehtivuse ajat on Pooled kohustatud täitma Kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ja mitte kuulutama väljä streiki vöi töösulgu Kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (edaspidi - pidama töörahu).

7.3Kollektiivlepingu tähtaja möödumisel loetakse, et kollektiivleping on muutunud tähtajatuks, kui kumbki kollektiivlepingu pool ei teata vähemalt kolm kuud enne kollektiivlepingu tähtaja möödumist kirjalikult teisele poolele, et ta ei soovi lepingu pikenemist. Kollektiivlepingu tähtajatuks muutumise korral on pooled kuni uue kollektiivlepingu sölmimiseni vöi kollektiivlepingu löppemiseni seile ülesütlemise töttu kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi. Tähtajatu kollektiivlepingu vöib kumbki lepingupool ülés öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus kuud. Alates kollektiivlepingu ülesütlemisest teatamisest löpeb kollektiivlepingus! tulenev töörahu pidamise kohustus.

Kollektiivleping on alla kirjutatud 2018. aasta jaanuarikuu 22. päeval.

jurist