KOLLEKTIIVLEPING

I KOLLEKTIIVLEPINGU POOLED

sölmisid käesoleva kollektiivlepingu alljärgnevas:

Köiki kollektiivlepingu sölminud juriidilisi isikuid nimetatakse tekstis ühiselt Poolteks.

Grupp, Oil, Transport, RMT, Energia, Kaevandus, Soojus ja Plokk on Kollektiivlepingu tekstis ühiselt nimetatud Tööandjateks vöi eraldi Tööandjaks.

Kollektiivlepingus möeldakse Töötaja ali isikut, kes on sölminud töölepingu Tööandjaga ja on Ametiühingu liige.

I.ÚLDSÄTTED

1.1.Pooled lähtuvad Kollektiivlepingu sölmimisel asjaolust, et Tööandjate püsiv töhus töö ja areng ning Töötajate heaolu on otseses seoses. Pooled kohustuvad rajama omavahelised suhted usaldusele, vastastikuste huvide austamisele ja vastastikuste kohustuste täitmisele.

1.2.Pooled kohustuvad tegema köik endast söltuva, et tagada Tööandjate arenguks materiaalne baas, töö töhusus, hoolikas suhtumine Tööandjate varasse ja tootmiskulude vähendamine.

1.3.Kui Kollektiivlepingu kehtivuse ajal vöetakse vastu öigusakte, mis muudavad Kollektiivlepingu tingimusi, kehtivad tingimused, mis on Töötajale soodsamad.

1.4.Kollektiivlepinguga mittevastavuses olevate öigusaktide vastuvötmisel ning nende jöustumisel kohustuvad Pooled koheselt alustama läbirääkimisi öigusaktidest tulenevate

vastuolude rdģuleerimiseks 

1.5.Kollektiivlepingu kehtivuse ajal vöib sedá muuta ja/vöi täiendada Poolte kokkuleppel. Kokkuleppe saavutamisel vormistatakse vastavasisuline kirjalik dokument, mis lisatakse Kollektiivlepingule ja loetakse seile lahutamatuks osaks.

1.6.Grupp alustab uue tütarettevötte asutamisel vöi omandamisel kollektiivlepingu läbirääkimisi hiljemalt kolme kuu möödumisel ettevötte asutamisest vöi omandamisest.

1.7.Tööandjal on öigus laiendada Kollektiivlepingu üksikuid tingimusi oma töötajatele, kes ei ole Ametiühingu liikmed.

1.8.Tööandjal on öigus ühepoolselt kehtestada oma töötajatele Kollektiivlepingus sätestatust soodsamaid tingimusi.

1.9.Ühtegi Kollektiivlepingu sätet ei saa käsitleda Töötajate töösuhetes kehtivate öiguste kitsendamisena ja/vöi seadusjärgsete sotsiaalsete tagatiste ja soodustuste vähendamisena.

1.10.Tööandjate vöi Tööandja likvideerimisel vöi pankrotistumisel, öigusaktidega ettenähtud tingimustel ja korras, kehtib Kollektiivleping kogu likvideerimise läbiviimise ja/vöi pankrotimenetluse aja jooksul.

1.11.Kollektiivlepinguga on sätestatud Ametiühingu ja Tööandjate suhete üldised tingimused. Kollektiivlepinguga vöib sätestada tingimusi, mis kehtivad Ametiühingu ja ühe Tööandja suhtes. Sellisel juhul peab vastavasisuline tingimus sönaselgelt kajastama millise Tööandja suhtes see kehtib.

1.12.Kollektiivsetes töösuhetes on Ametiühingul oma pädevuse piires öigus esindada ja kaitsta töötajate öigusi ja huve.

Il TÖÖ TASUSTAMINE, SOODUSTUSED

2.1.Töölepingu sölmimisel Tööandja ja Töötaja vahel lepitakse kokku Töötajale makstav pöhipalk, mis makstakse väljä hiljemalt arvelduskuule järgneva kuu 15-ks kuupäevaks. Tööandja kannab palga teenindustasuta üle Töötaja poolt Tööandjale kirjalikult teatatud pangakontole.

2.2.Töölepingu sölmimisel pöhipalga kokkuleppimisel arvestatakse Tööandja juures kehtivat palgasüsteemi, Töötaja töö mahtu, noutavat kvaliteeti ja töötaja panust, et tasu motiveeriks tegema pingutusi paremaks tööks ning oleks konkurentsivöimeline tööjöuturul. Tööandja vöib Töötajale maksta preemiat, mis ei ole köigile garanteeritud tasu vaid on erakorraline väljamakse planeeritust oluliselt parema tulemuse eest.

2Ä Lähtudes Töötaja tööstaaiist maksab Tööandja Töötaja korralisele puhkusele jäämisel lisaks seadusjärgsele puhkusekompensatsioonile ühekordset kompensatsiooni käesolevas punktis sätestatud tingimustel. Nimetatu ei kehti nende Töötajate suhtes kellele on ühe aasta jooksul enne öiguse tekkimist käesolevas punktis nimetatud kompensatsioonile tehtud hoiatus töölepingu ülesütlemiseks. Tööandja poolt lisaks seadusjärgsele puhkusekompensatsioonile makstavat ühekordset kompensatsiooni ei vöeta arvesse töölepingu löpetamisel löpparve arvutamisel.

Tôôstaaž aastatesÜhekordse kompensatsiooni summa

Peale viie tööaasta täitumist

65 (kuuskümmend viis ) eurot

iga järgneva tööaasta eest lisandub 7,80 eurot (seitse eurot ja kaheksakümmend senti)

Kui puhkust vöetakse tööaasta késtél osade kaupa, arvutatakse hüvitust vastavait vöetavatele puhkusepäevadele.

2.5.Tööandjal on öigus maksta Töötajale (Töötajatele) lisatasu tooraine, materjalide ja energia kokkuhoiult ning ratsionaliseerimisettepanekute korral, mille tulemuseks oli Tööandja kulude vähenemine ja väljastatava toodangu ja/vöi osutatava teenuse omahinna vähenemine. Nimetatud lisatasu arvestamine ja väljamaksmine toimub Tööandja ühekordsete käskkirjade alusel.

2.6.Emale, vöi isale kellel on üle kolme lapse vanuses kuni 14 (neliteist) aastat (k.a), antakse tema soovil 2 (kaks) lisapuhkepäeva kalendrikuus, miilest 1 (üks) on tasustatav keskmise päevapalga järgi. Nimetatud puhkusepäevadele on öigus mölemal vanemal kés töötavad Tööandja juures.

2.7.Emale vöi isale kellel on kőim last vanuses kuni 14 (neliteist) aastat (k.a.), antakse tema soovil 1 (üks) keskmise päevapalga järgi tasustatav lisapuhkepäev kvartalis. Nimetatud puhkusepäevale on öigus mölemal vanemal kés töötavad Tööandja juures.

2.9.Juhul, kui Tööandja otsustab maksta jöulutoetust, teavitab Tööandja sellest Ametiühingut kirjalikult hiljemalt 10.-ks detsembriks. Kohaseks teavitamiseks loetakse ka jöulutoetuse maksmise käskkirja koopia edastamist Ametiühingule.

2.10.Tööandja maksab ühele töötavale vanemale lapse sünni puhui avalduse alusel ja sünni töendi esitamisel ühekordset toetust summas 190 (ükssada üheksakümmend) eurot. Toetuse saaja nimi peab olema lapse vanemana kantud sünni töendile, sellelt peetakse kinni kehtivad maksud.

2.12.Tööandja Töötaja vanemate, laste ja abikaasa surma korral annab Tööandja surma töendi ja kirjaliku avalduse esitamisel materiaalset toetust 190 (ükssada üheksakümmend) eurot. Toetus makstakse surma töendi originaaldokumendi esitamisel ainult ühele isikule, sellelt peetakse kinni kehtivad maksud.

2.13.Juhul, kui Töötaja pöhitöö on üle 50 % tööajast seotud arvutiga ning Töötaja arstlik täbivaatus on tuvastanud, et Töötaja nägemine on seetöttu nörgenenud, hüvitab Tööandja Töötajale ühekordse maksena Töötaja poolt esitatava kuludokumendi alusel

nägemist parandavate vahendite soetamiseks tehtud kulud. Käesolevas sätestatud hüvituse maksimumpiir on 71 (seitsekümmend üks) eurot.

2.14.Tööandja poolt kutseöppeasutuste, rakenduskörgkoolide ning ülikoolide praktikale vötmisel tasub Tööandja praktikanti juhendavale Töötajale, kes

le töölepingu järgsest pöhitööst vabastatud ja on 

nöusoleku praktika juhendamiseks ning seile kohta on sölmitud öppeasutuse, Tööandja ja praktikandi vahel praktikaleping lisatasu alljärgnevalt:

•Ühe praktikandi juhendamisel - praktika kestvuse ajal 25 % Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalgast;

•Kahe praktikandi juhendamisel - praktika kestvuse ajal 20 % Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalgast iga praktikandi juhendamise eest.

5.1.1Praktikandi juhendajale makstakse tasu ainult siis, kui praktika on sooritatud praktikalepingus ettenähtud mahus ja praktikaettevötte asukohas.

2.15.Uue töötaja esmasel tööleasumisel tasub Tööandja määratud juhendajale uue töötaja väljaöppe ja juhendamise eest täiendavat tasu alljärgnevalt:

•Ühe uue töötaja juhendamisel - 25% kehtivast kuupalga alammäärast söltumata juhendamisperioodi pikkusest;

•Kahe uue töötaja samaaegsel juhendamisel - 20% kehtivast kuupalga alammäärast ühe juhendatava töötaja kohta söltumata juhendamisperioodi pikkusest.

Töötaja vöib olla samaaegselt juhendajaks mitte rohkem kui kahele uuele töötajale.

2.16.Uue töötaja juhendamise tasu ei maksta kollektiivlepingu punkti 2.15 alusel, kui uue töötaja tööleasumisel pole Tööandja juures vajalik töötaja teadmiste ja oskuste kontrolliks eksami sooritamine.

3.1.Tööandja tagab Töötajate töökaitsealase instrueerimise, korraldab töökaitsealaste teadmiste kontrolli ja korraldab vajaduse korral täiendöpet. Tööandja korraldab töökaitsealaste dokumentide tölkimise vene keelde.

3.2.Töötajaga töölepingu löpetamisest TLS § 89 löike 1 ja löike 2 alusel teavitab tööandja Ametiühingu esindajat.

3.3.Esimesse klassi mineva lapse ühele vanematest antakse lapse esimesel koolipäeval palga säilitamisega vaba päeva.

3.4.Valveaeg - töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, mille kohaselt töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool töötaja tööaega. Valveaja eest makstakse töötajale lisatasu 50% tema tunnitasust.

Töö eest öhtusel ajal (keila 18-st kuni keila 22-ni) maksab Tööandja Töötajale lisatasu, mille suuruseks iga öhtusel ajal töötatud tűnni eest on 15 (viisteist) protsenti Töötaja tunnipalga määrast.

Töötamisel vahetuses, mis algab 1600 ja löpeb 2400 maksab Tööandja Töötajale ajavahemikul 1600-1800 töötatud tűnni eest lisatasu 15 (viisteist) protsenti tunnis Töötaja tunnipalga määrast.

Töötamisel vahetuses, mis algab 0000 ja löpeb 0800 maksab Tööandja Töötajale ajavahemikul O6oo-O8°o töötatud tűnni eest lisatasu 30 (kölmkümmen rotsenti Töötaja tunnipalga määrast.

Töötamisel vahetuses, mis algab 0800 ja löpeb 2000 maksab Tööandja Töötajale ajavahemikul 1600-1800 töötatud tűnni eest lisatasu 15 (viisteist) protsenti tunnis Töötaja tunnipalga määrast.

Töötamisel vahetuses, mis algab 2000 ja löpeb 0800 maksab Tööandja Töötajale ajavahemikul O6°°-O800 töötatud tűnni eest lisatasu 30 (kolmkümmend) protsenti Töötaja tunnipalga määrast.

3.7.Töö eest Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, vöidupühale ja jöululaupäevale vahetult eelneval tööpäeval, mil tööaeg oli lühendatud kolme tűnni vörra, maksab Tööandja Töötajale lisatasu, mille suuruseks iga eelnimetatud kolme tűnni hůlka kuuluva töötatud tűnni eest on 50 (viiskümmend) protsenti Töötaja tunnipalga määrast.

3.8.Töölepingu löpetamisel koondamise töttu on eelisöigus töö jätkamisele lisaks seaduses ettenähtud juhtudel järgmistel töötajatel:

3.8.1.Kuni 18 (kaheksateist) aasta vanust puudega last kasvatav vanem.

3.9.Töölepingu ülesütlemisel koondamise töttu väldib Tööandja vöimaluse korral samaaegset töölepingu ülesütlemist abikaasadega.

3.10.Vahetustega töögraafiku korral koostab Tööandja töögraafiku iga kalendrikuu kohta ja teeb seile töötajatele teatavaks hiljemalt viis päeva enne kalendrikuu algust. Tööajakava peab olema töötajale nähtavas/vöi teadaolevas kohas ja vöimaldama sellega tutvumist töötaja poolt soovitud ajal. Summeeritud töötajaga Töötajatele koostab Tööandja tööajakava kogu arvestusperioodiks. Ametiühingu esindaja pöhjendatud nöudel tutvustab tööandja tööajakava ka Ametiühingule.

3.11.Töötajate kontsernisisesel liikumisel arvestatakse töölepingu sölmimisel uue Tööandja juures Töötaja pideva tööstaazi hulka eelneva kontserni ettovötte juures töötatud aeg kui töölepingu löpetamise ja uue lepingu sölmimise vahel ei ole rohkem kui 7 kalendripäeva.

Tööandja varustab Töötajad töö tegemiseks vajaliku eririietusega ja isiklike kaitsevahenditega ning Töötaja on kohustatud neid töö tegemisel kasutama. Töö(ameti)kohtadel vajaliku eririietuse ja isiklike kaitsevahendite nimekirja, milles on toodud ka kasutamise tähtaeg, koostab Tööandja koostöös Ametiühingu esindaja ja töökeskkonnavolinikuga. Eririietuse ja isiklike kaitsevahendite väljastusnormide vähendamine vöi nende kandmise tähtaegade pikendamine kooskölastatakse Ametiühingu esindajaga. 

4.4.Töötajatele, kés teevad tőid, millega kaasneb määrdumine vöi kahjulike ainete tóimé nahale, eraldab Tööandja pesemisvahendid.

4.5.Töötajal on öigus keelduda tööst, mis ohustab tema enda vöi teiste isikute elu ja tervist, kuid ta peab sellest viivitamatult Tööandjate teatama, vöimaluse korral kirjalikku taasesitamist vöimaldavas vormis.

4.6.Tööülesannete täitmisel asetleidnud önnetusjuhtumi uurimisel osaleb töökeskkonnavolinik, tema puudumisel - usaldusisik. Kui tööönnetus on juhtunud Ametiühingu liikmega, kaasatakse önnetusjuhtumi uurimisse ka Ametiühingu usaldusisik. Töötaja soovil tölgib tööandja tööönnetuse uurimise raporti ja Tööinspektsiooni uurimiskokkuvötte vene keelde.

4.7.Tööandja töestatud süülise teo töttu Töötaja hukkumisel tööülesannete täitmisel, maksab Tööandja hukkunu lähedastele (esmajärjekorras abikaasale, abikaasa puudumisel ląstele vöi hukkunu vanematele) ühekordset toetust 100 (ükssada) protsenti hukkunu aastapalgast, kui seadus ei näe ette suuremat toetust. Kui hukkunu lähedaste vahel on vaidlused toetuse öiguste osas, vöib Tööandja kanda toetuse hukkunu pangaarvele.

4.9.Kollektiivlepingu punktis 4.7. ja 4.8. nimetatud toetustele ei ole Töötajal vöi lähedastel öigust kui:

4.9.1.Kannatanu oli önnetusjuhtumi hetkel alkoholi-, narkootilises vöi toksilises joobes vöi psühhotroopse aine möju all.

4.9.2.Kannatanu tegevus önnetusjuhtumi ajal oli seotud isiklike huvide vöi vargusega.

4.9.3.Önnetusjuhtumi peamiseks pöhjuseks oli ohutusnöuete oluline eiramine kannatanu poolt.

4.10.Tööandja on kohustatud hüvitama Tööandja töestatud süülise teo töttu Töötaja töövöime kaotuse töttu tekkivad lisakulutused möistlikus ulatuses vastavait kehtivatele öigusaktidele.

4.11.Tööandja tasub kulutused ümberöppeks uuel erialal sama Tööandja juures, kui Töötaja on invaliidistunud tööönnetuse vöi kutsehaiguse töttu.

4.12.Tööandja kohustub tagama esmaabipunkti töö.

4.13.Tööandja peab vöimaldama töökeskkonnanöukogu liikmetele ja töökeskkonnavolinikele aja oma kohustuste täitmiseks pöhitöö ajal

•töökeskkonnanöukogu liige - vähemalt 1 tund nädalas;

•töökeskkonnavolinik - vähemalt 2 tundi nädalas;

Kui töökeskkonnanöukogu liige on ka töökeskkonnavolinik, siis kummakski tööks ettenähtud aeg liidetakse. 

V TÖÖANDJATE JA AMETIÜHINGU SUHTED

5.1.Ametiühingul on öigus oma ülesannete täitmiseks tasuta kasutada VIRU KEEMIA GRUPP AS-i tööruume, sidevahendeid, paljundusvahendeid ja transpordivahendeid, mille loetelu ja maht on toodud Kollektiivlepingu lisas nr 1.

5.2.Tööandja juures töötavate Töötajate, kés on Ametiühingu liikmed, palgast arvestatava Ametiühingu liikmemaksu kinnipidamine ja ülekandmine Ametiühingule toimub Töötaja kirjaliku avalduse alusel. Avaldus peab kajastama Ametiühingu liikmemaksu suuruse protsentuaalselt vöi summana. Avalduse olemasolul kannab Tööandja kalendrikuus kinni peetud Ametiühingu liikmemaksu summád üle Töötajatele palga maksmise kuupäeval. Ülekande kulud kannab Tööandja. Tööandja esitab Ametiühingule üks kord kuus Töötajate nimekirja, kelle eest ametiühingu liikmemaksu on üle kantud.

5.3.Tööandja vöimaldab vähemalt kord kuus ruumi ametiühingu ürituste läbiviimiseks ja lubab neile üritustele Ametiühingu liikmeid, samuti teisi Ametiühingu poolt kutsutud isikuid, kui sellest on Tööandjat eelnevalt informeeritud. Usaldusisik teatab vastavasisulisest soovist Tööandjale vähemalt 7 kalendripäeva ette

5.4.Tööandja kohustub:

5.4.1.Mitte takistama töötajaid astuma ametiühingu liikmeks;

5.4.2.Mitte vastu vötma otsuseid ning väljä andma käskkirju, mis on ilmses vastuolus Kollektiivlepinguga;

5.4.3.Tegema kőik endast söltuva, et oleks tagatud ohutud töötingimused;

5.4.4.Informeerima Ametiühingut tööandja struktuurisi, majanduslikust ja tööhöive olukorrast ning nende vöimalikust arengust ja muudest töötajate huve puudutavatest asjaoludest.

5.4.5.Uks kord kalendrikvartalis kohtuina Ametiühingu esindajatega jooksvate küsimuste arutamiseks;

5.5.Ametiühing kohustub:

5.5.1.Töösuhetest tulenevate vaidluste tekkimisel Tööandja ja Töötajate vahel andma konsultatsioone ja tegema kőik endast söltuva, et tekkinud vaidlused lahendataks läbirääkimiste teel;

5.5.2.Hoidma Tööandjate ärisaladust;

5.5.3.Osutama kaasabi Tööandja majandustegevusele;

5.5.4.Tegema koostööd Tööandjaga töödistsipliini tugevdamisel;

5.5.5.Nöudma oma liikmetelt Tööandja poolt kehtestatud eeskirjade ja normide täitmist ning sőlmitud lepingute tingimuste täitmist;

5.5.6.Esindama oma liikmeid suhetes Tööandjatega;

5.5.7.Esitama Grupile igakuuliselt kirjalikud aruanded Kollektiivlepingu punktides 5.9. ja 5.10. sätestatud aja kasutamise kohta. Aruandes näidatakse ära koolituse ja/vöi nőupidamise ajaline maht ja osalenud isikud. Aruanne esitatakse järgneva kuu 10.ks kuupäevaks.

5.6.Ametiühing ja Tööandja viivad vähemalt 1 (üks) korda aastas läbi ühise nőupidamise Kollektiivlepingu täitmise küsimustes.

5.7.Juhul Tööandja poolt esineb kollektiivlepingu tingimuste rikkumisi, esitab Ametiühing Tööandjale teate rikkumise asjaolude kirjelduse, aja ja seotud isikute nimetamisega. Kőik Tööandjale edastatavad teated kuuluvad registreerimisele dokumendiregistris ja adresseeritakse ka VKG personaliosakonna juhatajale.

5.8.Ametiühing ja tööandjad kohustuvad vastama teineteise kirjadele (väljä arvatud e-posti teel saadetud informatiivse iseloomuga teated) 15tööpäeva jooksul. Kui vastus nöuab jjikemat ettevalmistust vöi teabe kogumist, teatatakse 15 tööpäeva jooksul sisulise 

5.10.Vöimaluse korral lubab Tööandja Ametiühingu usaldusisikutel ja Ametiühingu volikogu liikmetel osaleda nöupidamistel, kuid mitte rohkem kui ūks kord kuus ja kestvusega mitte rohkem kui neli tundi. Ametiühing teavitab Tööandjale osalejate nimed vähemalt 7 kalendripäeva enne nöupidamise toimumist. Tööandjal ei ole kohustust hüvitada nimetatud aja eest keskmist töötasu.

5.11.Ametiühingu liikmete ja usaldusisikute tegevuse toetuseks tasub Viru Keemia Grupp AS Keemikute Ametiühingu arveldusarvele 8000 (kaheksa tuhat) eurot kalendriaastas kahe osamaksena. Esimene osamakse summas 4000 (neli tuhat) eurot kuulub tasumisele hiljemalt 31. jaanuar, teine osamakse summas 4000 (neli tuhat) eurot hiljemalt 30. juuni.

6.1.Kollektiivlepingus kokkulepitud tingimuste rikkumisel peavad Pooled otsima vöimalusi probleemide lahendamiseks läbirääkimiste teel.

6.2.Läbirääkimiste initsiaator esitab teistele Pooltele kirjaliku teate soovist astuda läbirääkimistesse.

6.3.Läbirääkimiste läbiviimiseks moodustatakse komisjonid. Läbirääkimiste tulemuste kohta koostatakse ühisprotokoll.

6.4.Pool, kes sai ettepaneku astuda läbirääkimistesse, peab seitsme päeva jooksul seda tegema.

6.5.Kui Pooled ei saavutanud kokkulepet tekib neil öigus pöörduda töövaidlust lahendava orgāni vöi riikliku lepitaja poole.

VII KOLLEKTIIVLEPINGU KEHTIVUS

7.2.Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on Pooled kohustatud täitma Kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ja mitte kuulutama väljä streiki vöi töösulgu Kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (edaspidi - pidama töörahu).

7.3.Kollektiivlepingu tähtaja möödumisel loetakse, et kollektiivleping on muutunud tähtajatuks, kui kumbki kollektiivlepingu pool ei teata vähemalt kolm kuud enne kollektiivlepingu tähtaja möödumist kirjalikult teisele poolele, et ta ei soovi lepingu pikenemist. Kollektiivlepingu tähtajatuks muutumise korral on pooled kuni uue kollektiivlepingu sölmimiseni vöi kollektiivlepingu löppemiseni seile ülesütlemise töttu kohustatud täitma kollektiivlepingu

teisele poolele ette vähemalt kuus kuud, Alates kollektiivlepingu ülesütlemisest teatamisest löpeb kollektiivlepingust tulenev töörahu pidamise kohustus.

Kollektiivleping on alla kirjutatud 2015. aasia 29. detsembril

KOLLEKTIIVLEPINGU KIRJUTASID ALLA:

JuliaLeontjeva juhátuse esimees KEEMIKUTE AMETIÜHING

Ahti Asmann juhatuse esimees

VIRU KBEMIA GRUPP AS

Nikolai

vitš juhatuse lii e VKG OIL AS

/

Andry Pärnpuu juhatuse liige OÜ VIRU RMT

Margus Köttise juhatuse liige

VKG KAEVANDUSED OÜ

Ervin Küttis juhatuse liige

VKG TRANSPORT AS

VKG ENERGIA OÜ

juhatuse liige

Oli VIRU RMT

Sergei Kulikov juhatuse liige

VKG ENERGIA OÜ