Eesti Keele Instituudi kollektiivleping

Untitled Document

1. ÜLDOSA

1.1. Kollektiivlepingu pooled ja selle eesmärgid

1.1.1. Eesti Keele Instituut (edaspidi instituut), keda esindab direktor Urmas Sutrop, ja Eesti Keele Instituudi Ametiühing (edaspidi AÜ), keda esindab AÜ juhatuse esimees Heete Sahkai, keda edaspidi koos nimetatakse pooled või eraldi pool, on sõlminud Eesti Keele Instituudi kollektiivlepingu (edaspidi kollektiivleping) allolevatel tingimustel.
1.1.2. Käesoleva kollektiivlepingu eesmärk on reguleerida instituudi kui tööandja ja töötajate vahelisi kollektiivseid töösuhteid.

1.2. Kollektiivlepingus kasutatavad mõisted

1.2.1. Töötajateks antud kollektiivlepingu raames on instituuti töölepingu alusel tööle võetud töötajad.

1.2.2. Töötajate esindajaks on AÜ poolt usaldusisik ja juhatuse liikmed. Usaldusisik esindab töötajaid individuaalseid töösuhteid puudutavates küsimustes, juhatus kollektiivseid töösuhteid puudutavates küsimustes.

2. INSTITUUDI JA AÜ VAHELISED TÖÖSUHTED

2.1. Üldosa

2.1.1. Instituut võimaldab AÜ usaldusisikul ja juhatusel tasuta kasutada oma ülesannete täitmiseks instituudi tööruumi, ruumis asuvat telefoni, instituudi faksi, arvutit paljundustehnikat ja kantseleitarbeid.

2.1.2. Instituut tagab ametiühingu liikmetel liikmemaksude kinnipidamise palgast vastavuses ametiliidu konverentsil kinnitatud maksumäärale ning nende summade ülekandmise AÜ arvele.
2.1.3. Instituut informeerib AÜ juhatust järgmistes küsimustes:
a) tööaja režiimi, töötingimuste ja töökoormuse muutmise korral;
b) informeerib uute töökohtade loomisest ja uute töötajate töölevõtmisest.
2.1.4. AÜ juhatus kohustub kirjalikult informeerima kahe nädala jooksul instituudilt AÜ juhatuses toimunud muudatustest, usaldusisiku valimisest ja tema volituste lõppemisest.
2.1.5. Ametiühingu koosolekuid ja konverentse peetakse reeglina töövälisel ajal. Töö ajal võib nimetatud üritusi läbi viia instituudi ja AÜ juhatuse vastastikusel kokkuleppel.

2.1.6. Instituut võimaldab AÜ usaldusisikule ja juhatuse esimehele või nende poolt ametiühingut esindama volitatud AÜ liikmele a/ü katusorganisatsiooni poolt korraldatavatel üritustel osalemiseks, vajaduse korral töövabastuse keskmise palga säilitamisega.
2.1.7. AÜ usaldusisiku ja AÜ kolmeliikmelise juhatuse vähemalt kuus kuud juhatusse kuulunud liikmete koondamisel instituudi algatusel on nõutav Eesti Kõrgkoolide Ametiliitude Ühenduse UNIVERSITAS juhatuse eelnev nõusolek.
2.1.8. Instituut teavitab AÜd teadusnõukogu koosoleku toimumisaegadest.

3. TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE, MUUTMINE JA LÕPETAMINE

3.1. Töölepingu sõlmimine

3.1.1. Tööle asumisel sõlmivad töötaja ja instituudi direktor kirjaliku töölepingu. Töövõtja vormistatakse tööle individuaalse töölepinguga, milles fikseeritakse põhi-ja lisatingimused.

3.1.2. Töölepingu sõlmimisel ja selle täitmisel on keelatud töötaja õiguste piiramine ja eeliste kehtestamine sõltuvalt soost, rassist, rahvusest, suhtumisest religiooni, varanduslikust seisust, osavõtust poliitilisest või ametiühingu tegevusest.

3.1.3. Teadustöötajate tööle võtmine toimub vastavuses seadustele ja instituudi põhimäärusele.

3.2. Töölepingu peatamine, lõpetamine, töötingimuste muutmine

3.2.1. Instituudi personali- ja haldusjuht on kohustatud töötajaga individuaalse töölepingu lõpetamisest teatama ka usaldusisikule ja esitama töölepingu lõpetamise põhjuse.
3.2.2. Koondamisest teatatakse töötajale ette järgmiselt:
a) alla ühe aasta töötanule - vähemalt 30 kalendripäeva;
b) üks kuni viis aastat töötanule - vähemalt 60 kalendripäeva;
c) viis kuni kümme aastat töötanule - vähemalt 90 kalendripäeva;
d) kümme ja enam aastat töötanule - 120 kalendripäeva.
3.2.3. AÜ liikmete koondamise korral töölejäämise eelisõiguse otsustamisel osaleb ka A/Ü usaldusisik.
3.2.4. Instituut on kohustatud muutustest, mis viivad palga vähenemise või töötingimuste halvenemiseni, kirjalikult teatama töötajale ja usaldusisikule vähemalt kaks kuud ette.

4. KARJÄÄRI MU DEL JA PALGAKORRALDUS

4.1. Töötajate töö tasustamisel lähtutakse instituudis välja töötatud palgapoliitikast ja palgajuhendist.

4.2. Instituudi töötajate karjäärimudel ja palgapoliitika, sh palgaastmestik, kujundatakse välja koostöös ametiühinguga või töötajate esindajatega 31. märtsiks 2011 ja neid hakatakse rakendama aastast 2012.
4.2.1. Instituudi palgapoliitika väljatöötamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
a) palgapoliitika peab olema läbipaistev ja töötajaile arusaadav;
b) võrdse töö eest makstakse võrdset palka;

c) neile, kelle panus ja vastutus on suuremad, makstakse rohkem;
d) palk on konkurentsivõimeline ning sarnasel tasemel Eestis samas või lähedases valdkonnas tegutsevate organisatsioonide töötajate palkadega;
e) palgapoliitika peab olema paindlik ning arvestama asutuse tegelikke rahalisi võimalusi.

5. TÖÖ- JA PUHKEAJA KORRALDUS

5.1. Tööaeg

5.1.1. Töönädala kestus on 40 tundi. Instituudi tööaeg on 9.00-17.30, lõuna 13.00-13.30, kui töölepingus ei ole kehtestatud teisiti. 24. veebruarile (Eesti Vabariigi aastapäev), 1. jaanuarile (uusaasta), suurele reedele, 1. maile (kevadpüha), 23. juunile (võidupüha), 20. augustile (taasiseseisvumispäev) ja 24. detsembrile (jõululaupäev) vahetult eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühendatud, st lõpeb 14.00.

5.1.2. Olenevalt töö iseloomust on teadustöötajatel õigus individuaalsele tööajale, mis on sätestatud „Raamatukogus/kodus töötamise korraga“.

5.2. Puhkeaeg

5.2.1. Puhkuse ajakava kooskõlastatakse AÜ juhatusega ja tehakse töötajatele teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Töötaja puhkuse pikkus on vähemalt 35 kalendripäeva.

5.2.2. Instituudi töötajate puhkuste andmise aluseks on „Eesti Keele Instituudi puhkuste andmise kord“. Puhkuste andmise korda saab muuta üksnes kooskõlastatult A/Ü-ga.

5.2.3. Töötajatel on õigus lühiajalise haiguse korral vastava avalduse alusel kasutada kolme päeva aastas tervise parendamiseks keskmise töötasu säilitamisega.

5.2.4. Töötajale võimaldatakse tema pereliikme (ema, isa õde, vend, lapsed, abikaasa, elukaaslane) surma korral puhkust kuni kolme tööpäeva ulatuses keskmise palga säilitamisega.

5.2.5. Töötajale võimaldatakse abiellumise puhul alati üks päev ja lapse abiellumise puhul kuni üks päev puhkust keskmise palga säilitamisega juhul, kui abiellumine leiab aset tööpäeval.

6. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS

6.1. Vastavalt töötervishoiu- ja tööohutuse seadusele on instituudil kohustus korraldada tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud.

6.2. Töötaja on kohustatud käima tööandja poolt korraldatud tervisekontrollis.
6.3. Instituudi rahaliste vahendite olemasolul on töötajatel õigus taotleda sporditoetust kaks korda aastas juunis ja detsembris. Toetuse maksmise võimalikkuse ja toetuse suuruse otsustab instituudi juhtkond pearaamatupidaja-finantsjuhi poolt koostatud finantsülevaatele tuginedes.
6.4. Töötajatel on õigus taotleda nägemise halvenemise korral prillide ostuks toetust kuni 1000 krooni iga kolme aasta tagant. Prillitoetuse saamise aluseks on nõuetekohase arstitõendi esitamine.

7. TÖÖALANE KOOLITUS

7.1. Tööalane koolitus on täienduskoolitus või ümberõpe ameti- või töökohal töötamiseks vajalike ameti-, kutse- ja erialaste teadmiste omandamiseks kvalifikatsiooni tõstmiseks; samuti täiendõpe, töökeskkonnavoliniku, osaleja vms ülesannete täitmiseks. A/Ü usaldusisiku ja kollektiivlepingu läbirääkimistes osaleja koolitust finantseerib A/Ü oma vahenditest.

7.2. Töötajatel on õigus saada koolitust ühe kuu palga ulatuses iga kolme aasta tagant, kui instituudi ja projektide finantsolukord seda võimaldab.

8. KOLLEKTIIVLEPING

8.1. Sõlmimine

8.1.1. Kollektiivlepingu valmistab ette läbirääkimisi algatav pool, kes esitab selle kirjalikult teisele poolele koos teatega soovist alustada läbirääkimisi.
8.1.2. Läbirääkimiste pidamiseks määravad pooled oma esindajad (kuni viis liiget mõlemalt poolt)
8.1.3. Läbirääkimisi peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal. Läbirääkimistel osalemiseks töö ajal vabastatakse poolte kokkuleppel poolte esindajad põhitööst palga säilitamisega.
8.1.4. Pooltel on õigus kaasata läbirääkimistele ja kollektiivlepingu sõlmimisele asjatundjaid ja eksperte ning moodustada pariteetsel alusel töörühmi. Asjatundjate ja ekspertide kutsumisega seotud kulud kannab neid kutsunud pool.
8.1.5. Läbirääkimistes osalevate poolte esindajad, asjatundjad ja eksperdid ning teised kollektiivlepingu projekti väljatöötamisega seotud isikud peavad hoidma neile teatavaks saanud ametisaladusi. Eeltoodud nõude rikkunud isikud kannavad vastutust seadusega ettenähtud korras.

8.2. Vaidlused

8.2.1. Kollektiivlepingu sõlmimisel tekkinud vaidlused lahendatakse seaduses ettenähtud korras.

8.3. Kehtivus ja avalikustamine

8.3.1. Käesolev kollektiivleping hakkab kehtima alates allkirjastamise hetkest.
8.3.2. Kollektiivleping kehtib kolm aastat.
8.3.3. Kollektiivleping on täitmiseks kohustuslik mõlemale osapoolele.
8.3.4. Leping säilitab oma kehtivuse osapoolte nimetuse, alluvuse, struktuuri ja koosseisude muutmise korral.
8.3.5. Kollektiivleping on kättesaadav instituudi kodulehekülje kaudu.
8.3.6. Töötajatele laienevate seaduste vastuolu korral kohaldatakse sätet, milline on töötajale soodsam.
8.3.7. Töötajatele laienevate instituudi teadusnõukogu otsuste või instituudi direktori käskkirjade, kollektiivlepingu ja individuaalsete töölepingute vastuolu korral kohaldatakse sätet, milline on töötajale soodsam.
8.3.8. Tööandja on kohustatud tutvustama kollektiivlepingut uutele töötajatele nende tööle asumisel.

8.4. Muutmine ja täiendamine

8.4.1. Kollektiivlepingut muudetakse ja täiendatakse juhul, kui üks pool teeb selleks ettepaneku ja teine pool selle aktsepteerib. Kui kokkulepet ei saavutata, kehtib leping muutmata kujul.
8.4.2. Läbirääkimisi kollektiivlepingu muutmiseks ja täiendamiseks kohustuvad osapooled alustama mitte hiljem kui kaks kuud enne lepingu kehtivusaja lõppu.

8.5. Täitmine ja kontroll

8.5.1. Kollektiivlepingu täitmist kontrollivad osapoolte volitatud esindajad. Ametiühingu poolt AÜ Juhatuse esimees ja usaldusisik, instituudi poolt direktor, personali- ja haldusjuht ning pearaamatupidaja-frnantsjuht.
8.5.2. Kollektiivleping on koostatud kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kumbki pool saab ühe.

8.6. Kollektiivlepingu registreerimine

8.6.1. Kollektiivleping registreeritakse Sotsiaalministeeriumi poolt peetavas kollektiivlepingute andmekogus.

LEPINGU ALLAKIRJUTAMISE KUUPÄEV:

POOLED:

Urmas Sutrop
Eesti Keele Instituudi direktor

Heete Sahkai
Eesti Keele Instituudi ametiühingu
juhatuse esimees

EST Eesti Keele Instituut - 2010

Alguskuupäev: → 2010-06-10
Lõppkuupäev: → 2013-06-09
Majandusharu nimi: → Education, research
Majandusharu nimi: → Kultuuriline haridus
Avalik või erasektor: → In the public sector
Otsustatud kelle poolt:
Ettevõtte nimi: →  Eesti Keele Instituut
Ametiühingute nimed: →  Eesti Keele Instituudi Ametiühing

KOOLITUS

Koolitusprogrammid: → Yes
Praktikad: → No
Tööandja panustab töötajate koolitusfondi: → Yes

HAIGUS JA TÖÖVÕIMETUS

Haigestumise korral maksimaalne tasustatud vabade päevade arv: → 3 päev(a)
Pikaajalise haiguse, näiteks vähiravi järgse tööle naasmise tingimused: → No
Tasutud menstruatsioonpuhkus: → No
Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud töövõimetuse tasu: → No

TERVISHOID, OHUTUS JA MEDITSIINILINE ABI

Lepingu kohaselt on tagatud meditsiiniline abi: → No
Lepingu kohaselt on tagatud meditsiiniline abi ka töötaja sugulastele: → No
Lepingu kohaselt maksab tööandja toetust töötaja tervisekindlustusse: → No
Lepingu kohaselt on ka töötaja lähedased antud tervisekindlustusega kaetud: → No
Leping sisaldab töötervishoiu ja tööohutuse eeskirja: → Yes
Töötervishoiu ja tööohutuse koolitus on tagatud: → No
Kaitseriietus on tagatud: → No
Tööandja on võimaldanud regulaarse või iga-aastase meditsiinilise ülevaatuse: → Yes
Töökohas jälgitakse, et töökoht ei ole kahjustav töötaja luu- ja lihaskonna tervisele, jälgitakse ametialaste ohtude mõju ning töötaja töö ja tervise vahelist suhet: → No clear provision
Matusetoetus: → No

TÖÖ JA PERE KORRALDUS

Töökohale naasmise garantii pärast emaduspuhkust: → 
Emadusega seotud diskrimineerimise keeld: → 
Rasedat või imetavat töötajat ohtlikku või ebatervislikku tööd tegema sundimise keeld: → 
Töökoha riskianalüüs rasedate või last hoidvate naiste tervise ja ohutuse suhtes: → 
Ohtlikule või ebatervislikule tööle alternatiivide leidumine rasedatele või imetavatele naistele: → 
Töölt vabastus sünnituseelseteks meditsiinilisteks uuringuteks: → 
Keeld enne püsiva töökoha pakkumist kontrollida rasedust: → 
Keeld enne ametikõrgenduse andmist kontrollida rasedust: → 
Abivahendid last hoidvatele emadele: → No
Tööandja tagab lastehoiu: → No
Tööandja maksab toetust lastehoiule: → No
Rahaline toetus laste haridusse: → No
Vabad päevad lähedase surma puhul: → 3 päev(a)

SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KÜSIMUSED

Võrdne palk võrdse töö eest: → Yes
Eriline tähelepanu soo küsimusele, et tagada võrdväärne palk: → 
Leping sisaldab punkte töökohas toimuva diskrimineerimise kohta: → No
Naistele on võrdsed võimalused ametikõrgenduseks: → No
Naistele on võrdsed võimalused koolitusteks ja ümberkoolitusteks: → No
Töökohas on olemas soolise võrdõiguslikkuse kontrollisik AÜ poolt: → No
Leping sisaldab punkte mis puudutavad seksuaalset ahistamist töökohas: → No
Leping sisaldab punkte mis puudutavad töökoha vägivalda: → No
Töölt vabastus töötajatele, kes on olnud koduvägivalla või lähedaste poolt toime pandud vägivalla ohvrid: → No
Invaliidsusega naistöötajate toetamine: → No
Soolise võrdõiguslikkuse jälgimine: → No

TÖÖLEPINGUD

Poole kohaga töötajad ei kuulu teatud sätete alla: → No
Sätted ajutiste töötajate kohta: → No
Praktikandid ei kuulu teatud sätete alla: → No
Pisi- või õpilastööd ei kuulu teatud sätete alla: → No

TÖÖTUNNID, GRAAFIKUD JA PÜHAD

Töötunnid nädala kohta: → 40.0
Aastane tasustatud puhkus: → 25.0 päev(a)
Aastane tasustatud puhkus: → 5.0 nädal(at)
Klauslid paindlike töökorralduste kohta: → Yes

PALGAD

Palgad on määratud palgatabelite abil: → No
Elatustaseme kallinemisega vastavusse viimine / Hindade kallinemise ja inflatsiooniga seotud pidev kokkulepitud palgatõus: → 

Toidukupongid

Toidukompensatsioon on tagatud: → No
Tasuta õigusabi: → No
Loading...