Käesolevaga leppisid 03.01.2019.a
Eesti Raudteelaste Ametiühing (registrikoodiga 80071391) (edaspidi Ametiühing), keda esindab volikirja alusel Tatjana Kuznetsova, teiselt poolt
(Tööandjat ja Ametiühingut nimetatakse edaspidi eraldi ka kui Pool või ühiselt Pooled.)
kokku sõlmida Poolte vahel vabatahtliku kokkuleppe ja vastastikuse usalduse alusel kollektiivleping (edaspidi: Leping) alljärgnevas:
1.Üldsätted
1 Leping jõustub 01.01.2019.a ja kehtib kuni 31.12.2019.a ning laieneb kõigile Tööandja töötajatele, kes on Tööandjaga töösuhetes.
1.2Lepingu tähtaja möödumisel loetakse, et Leping on muutunud tähtajatuks, kui kumbki Lepingu Pool ei teata vähemalt kolm kuud enne Lepingu tähtaja möödumist kirjalikult teisele Poolele, et ta ei soovi Lepingu pikenemist. Lepingu tähtajatuks muutmise korral on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni või Lepingu lõppemiseni selle ülesütlemise tõttu kohustatud täitma Lepingu tingimusi. Tähtajatu kollektiivlepingu võib kumbki Pool üles öelda, teatades sellest teisele Poolele ette vähemalt kuus kuud. Kollektiivlepingu ülesütlemise teate tegemisest lõpeb kollektiivlepingust tulenev töörahu pidamise kohustus.
1.3Lepinguga sätestamata küsimustes juhinduvad Pooled seadustest ja muudest õigusaktidest. Nende vastuolu korral kohandatakse töötajale soodsamat sätet, õigusaktid, mille tulemusena Lepingu tingimustega võrreldes paranevad töötingimused ja töötasu, siis kehtivad need sätted, mis on kehtestatud õigusaktidega.
1.4Tööandja koostöös Ametiühingu volitatud esindaja(te)ga kindlustab Lepinguga tutvumise:
1.4.1töötajatele kuu aja jooksul pärast Lepingu sõlmimist või selles täienduste ja muudatuste tegemist;
1.4.2uutele töötajatele töölepingu sõlmimisel allkirja vastu.
1.5Lepinguga seavad Pooled eesmärgiks Tööandja ja töötajate vahelise koostöö, mis aitab kaasa ettevõtte edukale tegevusele, efektiivsemale majandamisele ja töötajate heaolu parandamisele.
1.6Lepingu täitmist kontrollivad Poolte volitatud isikud vastavalt Lepingus ja õigusaktides sätestatud õigustele, samuti Poolte komisjonid, mis moodustatakse Lepingu kooskõlastamiseks ja selle ettevalmistamiseks.
1.6.1Lepingu rikkumistest teatavad Pooled teineteisele kirjalikult. Lepingut rikkuv Pool on kohustatud andma teisele Poolele kirjaliku selgituse 5 (viie) tööpäeva jooksul, arvates rikkumisest teatamise päevast.
1.6.2Peale poole aasta möödumist ja enne uue kollektiivlepingu sõlmimist teevad Pooled vajadusel ühise kokkuvõtte Lepingu täitmise kohta ja teevad selle töötajatele ühiselt teatavaks.
1.7.Pooled lähtuvad omavahelistes suhetes vastastikuse usalduse, teineteise huvide austamise ja poolte võrdse kohtlemise põhimõtetest ning hoiduvad tegudest, mis võivad minna nende põhimõtetega vastuollu. Tekkinud vastuolud lahendatakse eelkõige poolte läbirääkimiste teel lähtudes seadusandlusest ja Lepingust.
1.8 Pooled kohustuvad Lepingu kehtivuse ajal hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise Poole vara, seaduslikke huve ja mainet. Samuti võtavad Pooled endale kohustuseks säilitada töörahu, püüdes vältida nii kollektiivsete kui ka individuaalsete töötülide tekkimist. Töösuhetest tekkinud lahkarvamusi püüavad pooled lahendada läbirääkimiste teel
1.9. Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu.
1.9.1.Kui Ametiühing soovib korraldada toetusstreiki, mis otseselt puudutab Ametiühingu liikmete või Tööandja töötajate huve, võivad Tööandja töötajad osaleda toetusstreigis Tööandja ja Ametiühingu vastava eelneva kirjaliku kokkuleppe alusel ning tingimusel, et toetusstreigiga ei rikuta Tööandja seaduslikke ega ärilisi huve ja toetusstreigi mõju Tööandja majandustegevusele on minimaalne.
1.9.2.Toetusstreik teiste erialade töötajate toetamiseks, juhul kui streigi eesmärk ei ole otseselt seotud Ametiühingusse kuuluvate töötajate huvide kaitsmisega, on lubatud Tööandja ja Ametiühingu eelneva vastava kirjaliku kokkuleppe alusel ning tingimusel, et toetusstreigiga ei rikuta Tööandja seaduslikke ega ärilisi huve.
1.10 Pooled kohustuvad edastama avalikkusele informatsiooni läbirääkimiste sisu ja käigu kohta nende toimumise ajal ainult pärast vastastikust kooskõlastamist (v.a ajal kui pooled ei ole jõudnud kokkuleppeni). Kooskõlastamise all mõistavad Pooled avalikkusele esitatava informatsiooni sisu vastastikkust täpsustamist.
1.11.Pooled ei või Lepingu kehtivusaja vältel ühepoolselt Lepingut muuta, lõpetada või katkestada, välja arvatud, kui Lepingus ei ole kehtestatud teisiti.
1.12.Lepingu jõustumisega kaotab kehtivuse eelnevalt Poolte vahel sõlmitud kollektiivleping.
2.Poolte vastastikused kohustused
2.1.Tööandja kohustub:
2.1.1Võimaldama Ametiühingule vajaliku ruumi tasuta kasutamise koos sisustuse, kütte, valgustuse ja sidevahenditega. Vajadusel ka transpordi tasuta kasutamist.
2.1.2.Kandma Ametiühingu ja tema liikmeorganisatsiooni arvele töötajate kirjaliku avalduse alusel nende ametiühingu liikmemaksud raamatupidamise kaudu hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevaks.
2.1.3.Andma Ametiühingule süstemaatilist informatsiooni lähtudes õigusaktides sätestatule.
2.1.4.Mitte tegema töötajate esindajatele ega usaldusisikutele takistusi ametiühingutöö tegemiseks töö ajal, kui see ei kahjusta põhitööd.
Kui töötaja esindajal või usaldusisikul puudub võimalus põhitöö ajal oma ülesandeid täita, siis Tööandja, töötaja esindaja ja usaldusisiku kirjaliku avalduse alusel, maksab talle kuus kuni 16 (kuueteist) ja kuni 32 (kolmekümne kahe) tunni ulatuses keskmist töötasu.
2.1.5.Annetama iga kvartal Ametiühingule 299 eurot. Ametiühingul on õigus seda raha kasutada üksnes kultuuri-ja spordiürituste ja puhkuse korraldamiseks ning töötajate ja laste sanatoorseks raviks.
2.1.5.1.Tööandja kannab annetuse Ametiühingule üle peale seda, kui Ametiühing on esitanud Tööandjale aruande eelmise kvartali annetuse kasutamise kohta. Ametiühing kohustub esitama kvartaalse aruande peale iga kvartali lõppemist.
2.1.6.Maksma töötajatele lähedase sugulase (vanemad, abikaasa, lapsed) surma korral ühekordset toetust 100 eurot.
2.1.7.Töötajate ja 20 (kakskümmend) ning rohkem aastat raudteel töötanud ning viimased 5 aastat Tööandja juures töötanud ja Tööandja juurest pensionile jäänud endiste töötajate surma korral maksma ühele matuseid korraldavale isikule ühekordset toetust 160 eurot ja hüvitama makstud arve esitamisel kuni 50 euro ulatuses sargaauto kasutamise. Nimetatud toetuse saamiseks on taotleja kohustatud Tööandjale esitama nõutud dokumendid (avaldused, tõendid, tunnistused, tööraamatu, isikut tõendavad dokumendid, pensionitunnistuse jms) mitte hiljem kui 2 (kaks) kuud sündmuse möödumisest. Vastasel juhul on Tööandjal õigus keelduda toetuse maksmisest.
2.1.8.Ametiühingu liige võib kutsuda ametiühingu usaldusisikut või tema puudumisel Ametiühingu esindajat kohtumisele tööandjaga, kus arutatakse ametiühinguliikme töökohustuse rikkumist. Ametiühingu esindajaga kohtumisele ilmumisest tuleb tööandjat eelnevalt ette teavitada.
2.1.9.Pooled on kokku leppinud, et Tööandja käsitleb kollektiivlepingu raames Ametiühingu struktuuris oleva Tööandja osakonna sellist juhatuse liiget, kelle vastavast pädevusest on Ametiühing Tööandjat eelnevalt informeerinud, töötajate esindajana, kellel on ainuisikuliselt õigus esindada töötajaid kõigis töötajate usaldusisiku seaduses toodud usaldusisiku õigustes, välja arvatud juhtudel kui Ametiühingu üldkoosolek on otsustanud, et teatud küsimustes võivad Ametiühingu juhatuse liikmed esindada töötajaid ainult ühiselt. Ühise esindamise õigus kehtib Tööandja suhtes ainult juhul, kui see on Tööandjale eelnevalt teatavaks tehtud. Tööandja ei taga Ametiühingu Tööandja osakonna juhatuse liikmele mingisugused sotsiaalseid ega rahalisi hüvesid.
2.2.Töötajad/Ametiühing kohustuvad:
2.2.1Informeerima Tööandjat töötajate esindajate (usaldusisikute) vahetumisest kahe nädala jooksul pärast vastavat muudatust.
2.2.2Soodustama oma tegevusega Tööandja edukat tööd, vaadeldes seda kui töötajate elujärje säilitamise ja tõstmise allikat.
2.2.3.Mitte osutama Tööandjale viimase põhitegevusalal konkurentsi ja hoidma Tööandja ameti- ja ärisaladust Tööandjaga töösuhetes mitteolevate juriidiliste ja füüsiliste isikute eest (v.a. juriidilised ja füüsilised isikud, kelle õigus tuleneb Eesti Vabariigi seadustest). Ameti- ja ärisaladuseks käesoleva Lepingu kohaselt on alljärgnev info, välja arvatud juhul kui see on avalikustatud ettevõtte poolt: kõik andmed ettevõtte struktuuri, juhtkonna, isikkoosseisu, töökorralduse, sidevahendite, samuti kogu raamatupidamisdokumentatsioon, arvutiprogrammid, andmebaasid ja muu infotehnoloogia, Tööandja lepingupartnerid, kõik lepingud, töö- ja ametijuhendid, juhtkonna otsused ja käskkirjad, know-how jne.
2.2.4Informeerima Tööandjat töötaja kuulumisest Ametiühingusse töötaja avalduse kaudu liikmemaksude kinnipidamiseks ja ülekandmiseks Ametiühingule.
2.2.5Tagama ametiühinguliikmetele sotsiaalse kaitse tööhõivel, tööle asumisel, töölepingu ülesütlemisel, hüvede andmisel kooskõlas seadusandluse ja käesoleva Lepinguga.
2.2.6Pidama koosolekuid, istungeid ja konverentse väljaspool tööaega. Tööajal võib üritusi korraldada ainult Tööandja ja Ametiühingu vastastikusel kirjalikul kokkuleppel.
2.2.7Ametiühinguliikmete töölepingute ülesütlemise TLS § 88 lg 1 p 1 ja 2 ning § 89 lg 1 ja 2 alusel abistama neid vastavalt Töötute Fondi põhikirjale (Lisa 5).
2.2.8Kindlustama ametiühinguliikmed õnnetusjuhtumi vastu tööülesannete täitmisel tööl, ning maksma kindlustusfondist ühekordset toetust:
- iga töövõimetuspäeva eest alates 31. päevast - 32 eurot;
- iga tööõnnetuse toimumisel - 3,2 eurot;
- kerge terviserikke astme määramisel - 287,6 eurot;
- keskmise ja raske terviserikke astme määramisel - 415,42 eurot;
- surma korral maksma - 639,11 eurot.
2.2.8.1.Kindlustust ei maksta, kui kannatanuga toimunud õnnetusjuhtumi põhjuseks oli alkohoolne, narkootiline või toksiline joobeseisund või tahtliku tegevuse tagajärjel.
2.2.9Korraldama töötingimuste uurimist töökohtades ja esitama Tööandja juhatusele nõudmisi ohutute töötingimuste tagamiseks.
2.3.Pooled kohustuvad:
2.3.1Vastama esitatud kirjadele kirjalikult kuu aja jooksul, kui seaduses või Lepingus ei ole ette nähtud teisti.
2.3.2Arendama koostööd mõistlikkuse põhimõtte pinnal.
3. Töö tasustamine
3.1.Tööandja kehtestab töötasustamise põhimõtted vastavalt ettevõtte struktuurile, ametikohtadele ja tööde tasemetele, võttes arvesse töötasu konkurentsivõimelisust, tööde erinevusi, töötingimusi ja töökeskkonna riskitaset.
3.2.Tööandja määrab Tööandja põhikohaga ja täiskoormusega töötajate töötasu alammääraks ( põhitasu ) Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära.
3.2.1.Lisaks põhitasule võib Tööandja maksta täiendavaid tasusid, eelkõige alljärgnevatel alustel:
3.2.1.1.heade majandustulemuste eest;
3.2.1.2.tööalaste nõutavate oskuste eest (arvutioskus, keelteoskus jm.);
3.2.1.3.täiendavate tööülesannete täitmise eest (juhtimisfunktsiooni täitmine, kliendiga seotud olulise suurusega vastutus, seadmete käsitlemine jm.).
3.2.1.4.Punktis 3.2.1 toodud alustel täiendavate tasude maksmine reguleeritakse sisemiste kordadega, mis kehtestatakse struktuuriüksuste või ametikohtade kaupa eraldi.
3.2.2.Tööandja informeerib Ametiühingut Lepingu punktis 3.1. nimetatud põhimõtete ja punktis 3.2.1. nimetatud aluste muutmise ja /või täiendamise kavatsusest enne muudatuste kinnitamist Tööandja poolt ning võimalusel arvestab Ametiühingu seisukohaga.
3.3.Tööandja kohustub:
3.3.1.Määrama alates 01.01.2019 veeremi hoolduse ja remondiga tegelevate tehnikute ja ekipeerijate töötasuks 6,60 EUR tunnis;
3.3.2.Määrama alates 01.01.2019 vahetustega töötavatele puhastusteenindajate töötasuks 585 EUR kuus, millele lisandub 25% töötasust iga öisel ajal (kell 22.00¬06.00) töötatud tunni eest ning päevasel ajal töötavatele puhastusteenindajate töötasuks 600,00 EUR kuus;
3.3.3.Määrama alates 01.01.2019 raudteeveeremijuhtide töötasuks 7,00 EUR tunnis;
3.3.4.Määrama alates 01.01.2019 klienditeenindajate töötasuks 560,00 EUR kuus.
3.4.Töötajatele, kellele on palgakorraldusega kehtestatud lisatasu (kvalifikatsioonitasu, kvartali tulemustasu), maksma tulemuslikuma töö eest lisatasu (kvalifikatsioonitasu, kvartali tulemustasu).
3.5.Kehtestama töötajatele kahe töövahetuse vahelise öise puhkeaja eest lisatasu 20% tema põhipalgast. Kahe töövahetuse vaheline puhkeaeg ei lähe tööaja arvestuse hulka.
3.6.Kehtestama lisatasu töölistest brigadiridele, kes ei ole põhitööst vabastatud:
-alla 10 inimesega brigaadis - kuni 10% kuu töötasumäärast tegelikult töötatud aja eest,
-üle 10 inimesega brigaadis - kuni 15% kuu töötasumäärast tegelikult töötatud aja eest.
Lisatasu brigaadi juhtimise eest makstakse ainult kehtestatud tootmisülesannete täitmise korral.
3.7.Kehtestama klienditeenindajatele ja raudteeveeremijuhtidele lisatasu töötamise eest õhtul (kell 18.00-22.00) 20% ja öösel (kell 22.00-06.00) 40% töötasumäärast iga töötunni eest.
3.8.Ületunnitöö korral hüvitab Tööandja selle vaba aja andmisega ületunnitööga võrdses ulatuses või maksab töötajale ületundide eest töötasu 1.6-kordses ulatuses vastavalt poolte kokkuleppele. Vaba aja andmisel arvestab Tööandja võimalusel töötaja sooviga töötaja avalduse alusel.
3.8.1.Vedurimeeskonna iga ületunnitöö eest kehtestama lisatasu 60% ulatuses töötaja töötasumäärast, üle 201 ületunnist kehtestama iga ületunni eest lisatasu 70% töötasumäärast.
Tööajakava koostamisel näidata ära puhkepäevad vastavalt töökorralduse reeglitele (töösisekorra eeskiri).
3.9.Tasustama töötamist rahvuspühal ja riigipühade ajal kahekordselt olenemata sellest,
kas töötati tööajakavakohaselt või tööajakavaväliselt.
Kui vahetus algab rahvus või riigipühaeelsel päeval ja lõpeb rahvus või riigipühal või kui vahetus algab rahvus või riigipühal ja lõpeb rahvus või riigipühale järgneval päeval, tuleb töö tasustada kogu vahetus ulatuses kui töö rahvus või riigipühal.
Töötaja soovil tuleb tööajakavaväline töötamine rahvus või riigipühal hüvitada vaba aja andmisega tööl oldud aja ulatuses ja tasustada see ühekordselt.
3.10.Kehtestama valveaja ametikohtadel, kus töötaja peab olema kokkulepitud kohas tööandjale kättesaadav ettenägematute või edasilükkamatute tööde tegemiseks oma puhkeajal või kehtivad puhkeaja kasutamise erinõuded.
3.11.Tasustama ettevõttes üksikväljaöppe õpilaste tööd õppimise hetkel vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga ulatuses.
3.12.Maksma põhitööst vabastamata oskustöölistele töötasu töötajate õpetamise, kvalifikatsiooni tõstmise või teise eriala omandamise eest programmis ette nähtud aja jooksul järgmistes määrades:
struktuuri-ja allüksustes makstakse õpetajale
-ühe õpilase korral 50% õpetamise hetkel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalgast;
-kahe õpilase korral - 40% iga õpilase eest;
-kolme ja enama õpilase korral - 30% iga õpilase eest.
3.13.Maksma tootmispraktika juhendamistasu juhendajale 5% tema töötasumäärast juhendamisaja jooksul.
3.14.Säilitama töötajatele põhitöö katkestamisega toimuva kvalifikatsiooni tõstmise ajaks keskmise töötasu.
3.15.Teostama väljamakseid Tööandja töötajatele (töö-ja puhkusetasud, ja muud hüved) sularahata ülekannete korras töötajate poolt määratud arvelduskontodele.
3.16.Tagama töötasu maksmise hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks. Töötasu saamise tegelikuks hetkeks loetakse raha laekumist töötaja poolt määratud arvelduskontole.
3.17.Kandma puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisega seotud väljamaksed töötaja poolt määratud arvelduskontole vastavalt õigusaktides sätestatud korrale ja käesoleva Lepingu tingimustel.
3.18.Töötajatele, kes lähevad käesoleva Lepingu kehtivuse ajal puhkusele, makstakse puhkusetoetust sõltuvalt pidevast tööstaažist Tööandja juures järgmistes määrades, lähtudes täistööaastast:
- tööstaažiga 1 kuni 3 aastat - 61 eurot
- tööstaažigaüle 3 ja kuni 6 aastat - 93 eurot
- tööstaažigaüle 6 ja kuni 9 aastat - 122 eurot
- tööstaažigaüle 9 ja kuni 12 aastat - 144 eurot
- tööstaažigaüle 12 aasta - 183 eurot
3.18.1.Korralise puhkuse korral makstakse puhkusetoetus välja töötasufondist ainult üks kord kalendriaastal, välja arvatud juhul, kui puhkuseleminek lükkus edasi kas poolte kokkuleppel või töötaja haigestumise tõttu. Kui töötaja jääb poolte kokkuleppel ühe kalendriaasta jooksul mitmendat korda puhkusele juba uue kalendriaasta eest, makstakse talle puhkusetoetust vastavalt töötaja tööstaažile ettevõttes puhkuse arvestamise hetkel.
3.18.2.Töötajatele, kellega lõpetatakse tööleping töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 1, 2 alusel, makstakse puhkusetoetus välja proportsionaalselt kasutamata jäänud puhkusega, kuid mitte rohkem kui ühe korralise väljamakse suuruses, mis on arvestatud töötaja tööstaažist. Arvestuse aluseks võetakse kuude arv, mille eest töötajal oli õigus töölepingu ülesütlemise hetkel puhkust saada (iga kuu eest 1/12 puhkusetoetusest).
3.18.3.Puhkuse andmisel osadena makstakse puhkusetoetus kalendriaasta eest välja täies ulatuses viimase puhkuse osa andmisel. Puhkusetoetuse arvestamisel lähtutakse viimase puhkuse osa andmise momendil töötajale arvutatud tööstaažist. Kui töötaja tööstaaž suurema puhkusetoetuse summa saamiseks täitub puhkusel oleku ajal, makstakse töötajale puhkusetoetust puhkuse ajal täituva staaži alusel.
3.18.4. Puhkusetoetust vähendatakse või ei maksta töötajatele,kellele on puhkustevahelisel perioodil tehtud Tööandja poolt kirjalikke hoiatusi või kes on tekitanud süüliselt ja olulises määras kahju Tööandja varale või loonud kahju tekkimise ohu.
3.18.5.Puhkusetoetusest ilmajätmine või selle vähendamine vormistatakse käskkirjaga, milles näidatakse ära põhjus ja kui palju puhkusetoetust vähendatakse.
3.18.6.Töötajale, kellega oli tööleping erakorraliselt ülesöeldud TLS § 89 lg 1 kohaselt koos vastava ülesütlemise hüvitisega ja kellega sõlmiti 6 (kuue) kuu jooksul pärast erakorralist ülesütlemist eelnimetatud sätte alusel uus tööleping, maksta puhkusetoetust pärast seda, kui ta on uuesti töötanud vähemalt 12 (kaksteist) kuud.
3.18.7.Töötajate keskmise töötasu ja puhkusetasu arvutamisel lähtutakse korrast, mis on määratud Vabariigi Valitsuse vastavasisuliste määrustega.
3.18.8.Kui puhkuse kestel toimus töötasu suurenemine, makstakse töötajale vaheraha muutmise hetkest puhkuseperioodi lõpuni.
3.19.Tööandja töötajate juubelitähtpäevade puhul (50.,55, 60. juubelist ja edaspidi iga 5 aasta järel) maksma toetust lähtudes tööstaažist Tööandja juures järgmistes määrades:
- tööstaaži korral kuni 10 aastat - 128 eurot;
- tööstaaži korral üle 10 aasta - 256 eurot.
Toetust ei maksta töötajatele, kellele on tehtud Tööandja poolt kirjalikke hoiatusi.
3.20.Tööandja töötajale esmakordsel töölepingu lõpetamisel TLS § 85 alusel seoses pensionile minekuga maksma ühekordset toetust lähtudes tööstaažist Tööandja juures järgmistes määrades:
- tööstaaži korral kuni 10 aastat - 25% palgamäärast;
- tööstaaži korral üle 10 aasta - 50% palgamäärast.
3.20.1.Toetust ei maksta töötajatele kellele, on tehtud tööandja poolt kirjalikke hoiatusi.
3.21.Võimaldama töötajale, eelneval kokkuleppel Tööandjaga, doonoripäeval vabastust töölt ja vastava tõendi esitamisel säilitama talle kuni 8 (kaheksa) tunni eest keskmise töötasu.
3.22.Maksma töötajale tema suunamisel arstlikule läbivaatusele vastavalt Tööandja poolt kehtestatud tervisekontrolli korrale keskmist töötasu, kuid mitte rohkem kui 8 (kaheksa) tunni eest. Tööandjale tervisetõendi/tervisekontrolli otsuse mittetähtaegse esitamisega kaasneb töötaja tööle mittelubamine kuni kehtiva tervisetõendi/tervisekontrolli otsuse esitamiseni.
3.23.Maksma töötaja kutsumisel operatiivnõupidamisele tema vabast ajast kuni 8 (kaheksa) tunni ulatuses töötaja töötasumäärast.
3.24.Maksma töötaja kutsumisel uurimisorganitesse või kohtueelse menetleja juurde või kohtusse tema vabast ajast, mis on seotud tööülesannete täitmisega, kuni 8 (kaheksa) tunni ulatuses töötaja töötasumäärast.
3.25.Maksma töötajate osalemisel tehnilistel õppustel ja kuuaruande koosolekul töötaja vabast ajast kuni 4 (nelja) tunni ulatuses töötaja töötasumäärast, vastavalt esitatud nimekirjale ja läbiviidud ajale.
4.Tööaeg ja puhkeaeg
Tööandja kohustub:
4.1.Töökorralduse reeglite (Töösisekorraeeskirjade) muutmisel informeeritakse ja konsulteeritakse Ametiühinguga.
4.2.Kehtestama töö- ja puhkeaja vastavalt töökorralduse reeglitele ja õigusaktides kehtestatule.
4.3.Reguleerima erikorraga rongiliikluse ohutuse tagamisega seotud töötajate töö- ja puhkeaja.
4.4.Võimaldama Tööandja töötajatele iga-aastase põhipuhkuse kestusega 28 kalendripäeva ja kehtestama põhipuhkusele liidetavad lisapuhkused:
4.4.1.Lisas 1 loetletud ametikohtade puhul kehtestama Tööandja töötajatele lisapuhkuse töötatud perioodi eest;
4.4.2.Lisapuhkus pideva tööstaaž! eest Tööandja juures järgmistes määrades:
- 3...5 (ka) tööaasta eest - 1 kalendripäev
- 6...9 (ka) tööaasta eest -2 kalendripäeva
- 10 ja enama tööaasta eest -3 kalendripäeva
4.4.2.1. Tööstaaž! pikkust arvestatakse töötaja puhkusele mineku momendiga ning lisapuhkuse päevad pideva tööstaaži eest Tööandja juures antakse töötajale koos esimese puhkuse osaga.
4.4.3.Põhipuhkuse üldpikkus koos (isapuhkustega ei tohi ületada 38 kalendripäeva, välja arvatud täiendava lapsepuhkuse eest vastavalt TLS §-des 63-64.
4.4.4.Tööandjal on õigus üks kord ühe kirjaliku hoiatuse kohta jätta töötaja ilma p 4.4.2. nimetatud lisapuhkusest.
4.5.Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on Tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud.
4.5.1Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust:
-naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
-mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
-vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
-vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last - lapse koolivaheajal;
-tööõnnetusejärgse haiguselehe lõpetamisel;
-koolikohustuslikul alaealisel- koolivaheajal.
4.6 Andma töötaja avalduse alusel kuni 3 kalendripäeva tasulist puhkust järgmistel juhtudel:
4.6.1.seoses perekonnaliikme (vanemad, abikaasa, lapsed) matusega;
4.6.2.seoses esmase abiellumisega.
Kui ülaltoodud juhud langevad põhipuhkuse ajale, pikendatakse seda vastavate päevade võrra.
4.6.3.Lapse sünni korral ema ja lapse haiglast väljumise päeval üks kalendripäev isale või isa puudumisel ühele Tööandja juures töötavale vanavanemale.
4.7.Töötajat, kes kasvatab üksi alla 14-aastast või puudega last, võib saata töölähetusse kauemaks kui üks päev ainult tema nõusolekul.
4.8.Vahetustega, st tööajagraafikute alusel töötava töötaja suhtes kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust. Tööaja arvestuse aluseks on kolmekuuline arvestusperioodv Tööajagraafikud kehtestab Tööandja ja teeb need teatavaks kõigile töötajatele vähemalt 5 kalendripäeva enne nende kehtima hakkamist.
4.9.Klienditeenindajate tööaeg lõppjaamades on 15 minuti võrra pikem seoses rongi koristamisega seotud toimingutega.
4.10.Ametiühingu nõusolekul võib lisas 4 loetletud töötajatele kohaldada kuni 24- tunnilist töövahetust ning vedurimeeskondade ja klienditeenindajate töövahetuse vahelise puhkeaja kestvus pöördepunktis võib olla lühem kui 11 tundi, kuid mitte vähemalt pool eelneva tööaja pikkusest, mida arvestatakse põhipunkti tööle ilmumise hetkest, kuni saabumiseni pöördepunkti.
5 Töölepingu muutmine, peatamine ja lõpetamine
Tööandja kohustub:
5.1.Vastavalt Lepingu lisas 2 sätestatud korrale informeerima ja konsulteerima Ametiühingu töötaja(ga)tega töölepingu erakorralisest ülesütlemisest TLS § 89 lg 1 alusel.
5.2.Pakkuma 6 (kuue) kuu jooksul töölepingu erakorralisest ülesütlemisest TLS § 89 lg 1 alusel koondatud töötajale võimaluse ja sobivuse korral eelisjärjekorras tööd.
5.3.Enne töölepingu ülesütlemist töötajate esindajaga peab tööandja küsima töötajat esindama valinud töötajatelt või ametiühingult arvamuse töölepingu ülesütlemise kohta. Töötajat esindama valinud töötajad või ametiühing peavad andma arvamuse kümne tööpäeva jooksul selle küsimisest. Tööandja peab töötajate arvamust mõistlikul määral arvestama. Tööandja peab põhjendama töötajate arvamuse arvestamata jätmist.
5.4 Eelistama koondamise korral tööle jätmisel muude võrdsete tingimuste korral ametiühingu liiget.
5.5.Tagama koondatud töötajaile sotsiaalsed garantiid vastavalt lisas 3 toodud sotsiaalprogrammile.
6.Töötervishoid ja tööohutus
6.1.Tööandja korraldab töökeskkonna alast tegevust ettevõttes Töökeskkonnanõukogu kaudu. Töökeskkonnanõukogu liikmed valitakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras. Kutsuma ametiühingu usaldusisiku töökeskkonnanõukogu koosolekutele.
6.2.Pooled kohustuvad tegema aktiivset koostööd tööohutuse, töötervishoiu nõuetele vastavate töötingimuste loomisel ja töötajate mõjutamisel, et viimased täidaksid tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid.
Tööandja kohustub:
6.3.Tööõnnetuse tagajärjel hukkunud töötaja perekonna sotsiaalse kaitse tagamiseks, samuti töövigastuse põhjustanud õnnetuste tagajärgede hüvitamiseks eraldama raha järgmiselt;
6.3.1.maksma tööõnnetuse tagajärjel hukkunud töötaja perekonnale hüvitist vähemalt 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu eest keskmist palka juhul, kui komisjon loeb selle tööõnnetuseks, välja arvatud juhtudel, kui kannatanu oli alkoholi-, toksilises või narkojoobes või rikkus töökorralduse normatiivakte;
6.3.2.maksma ühekordset hüvitust kannatanule, kelle töövõime vähenemine on tingitud tööõnnetusest või kutsehaigusest, välja arvatud juhtumid, kui tööõnnetuse põhjuseks oli alkoholi-, toksiline või narkojoove või töökorralduse normatiivaktide eiramine:
6.3.2.1.osalise töövõime määramisel töötaja kahe keskmise kuupalga ulatuses;
6.32.2.surma või puuduva töövõime määramise põhjustanud õnnetusjuhtumi hüvitamiseks kindlustama raudteeveeremijuhid, instruktorjuhid ja klienditeenindajad järgmistes määrades:
Surmajuhtumi hüvitis 19 174 eurot.
Puuduva töövõime hüvitis kuni 19 174 eurot.
Tööandja esitab Ametiühingule teadmiseks kindlustuspoliisi.
6.4.Raudteeõnnetuse tagajärjel emotsionaalselt kannatada saanud töötajale võimaldatakse kuni 10 (kümme) tasustatud taastumispäeva loetuna alates õnnetuse juhtumise päevast. Raskemate tagajärgedega õnnetusest taastumiseks, alates 6-ndast (kuuendast) taastumispäevast, kohustub tööandja tagama töötajale tasuta tööpsühholoogi teenuse. .
6.5.Vastavalt Lepingu poolte kokkuleppele kompenseerima tööõnnetuse tagajärjel töötajale töövõime määramisel arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse alusel ette nähtud tehniliste abivahendite maksumuse.
6.5.1.Töötajale töövõime määramisel tekib töötajal korduva kompensatsiooni saamise õigus pärast saadud abivahendi kasutusaja lõppu, mille kestus määratletakse Lepingu poolte ühise otsusega. Tööandja eraldab kalendriaastas selleks 1918 eurot.
6.6.Informeerima tööõnnetusest viivitamatult Ametiühingu juhatuse liiget/töötajate usaldusisikut.
Saata Ametiühingule koopia igast tööõnnetuse/kutsehaiguse raportist. Süüdioleku aste määratakse Tööandja ja Ametiühingu ühisotsusega.
6.7.Varustama töötajad tööle asumisel tööriietuse ja -jalanõudega vastavalt Tööandja juhatuse esimehe poolt kehtestatud korrale.
Töötaja on kohustatud tööriietust ja -jalanõusid kandma tööajal. Töötajal on keelatud tööriietust ja -jalanõusid kanda töövälisel ajal.
Töötajatele eraldatud isikukaitsevahendite kasutamine töötamise ajal on kohustuslik.
Juhul kui töötajaga lõpetatakse tööleping katseajal, peetakse tööriiete maksumusest kuni 50% kinni töötaja lõpparvest.
6.8.Teostama töökeskkonna riskianalüüsi töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 alusel.
6.9.Võimaldama töökeskkonna nõukogu liikmetele ja töökeskkonna volinikele nende ülesannete täitmist töö ajal säilitades töötasu.
Kui töökeskkonnanöukogu liikmel ja/või töökeskkonnavolinikul puudub võimalus põhitöö ajal oma ülesandeid täita, siis Tööandja töökeskkonnanöukogu liikme ja/või töökeskkonnavoliniku kirjaliku avalduse alusel maksab talle kuus vastavalt kuni 4
(nelja) ja kuni 8 (kaheksa) tunni ulatuses keskmist töötasu.
7.Sotsiaalsed garantiid
Tööandja kohustub:
7.1Maksma õppeaasta alguses lapsevanemale (kui ettevõttes töötavad mõlemad vanemad, siis ühele neist) toetust esimesse klassi astujaile õppevahendite muretsemiseks 96 eurot.
7.2Maksma ühekordset toetust 268 eurot töötajatele, kellel on üldhaigestumise tagajärjel tekkinud sügav puue ja kes vahetult enne sügava puude määramist on töötanud Tööandja juures vähemalt 3 (kolm) aastat.
Igat juhtumit uurib Tööandja ja Ametiühingu esindaja(te)st moodustatud komisjon, kes võtab vastu ühisotsuse toetuse maksmise kohta. Poolte kokkuleppel on summat võimalik vähendada.
7.3.Alates 65. sünnipäevast maksma mittetöötavate endiste töötajate juubelite tähistamiseks neile iga 5 (viie) aasta järel toetust 80 eurot eeldusel, et nad on töötanud raudteel vähemalt 20 (kakskümmend) aastat ning viimased 5 aastat töötanud Tööandja juures ja Tööandja juurest läinud pensionile ning esitanud avalduse ja vajalikud dokumendid hiljemalt 30 (kolmkümmend) kalendripäeva peale juubelit.
7.4.Maksma emade päeva toetust 64 eurot, kes kasvatavad alla 16- aastast last või kuni 18 aastast (kaasa arvatud) õppivat last.
7.5.Maksma lapse sünni korral ühekordset toetust 96 eurot. Kui mõlemad lapsevanemad töötavad Tööandja juures, siis ühele neist.
7.6.Töötajal on õigus töövõimetusleheta (haigusleht, hooldusleht, sünnitusleht)puududa töölt tervislikel põhjustel või kuni 14-aastase lapse hooldamiseks 2 (kaks) päeva aastas, kusjuures töötaja kohustub haiguspäevade kasutamisest teavitama oma otsejuhti hiljemalt 4(neli) tindi või võimalusel 6 (kuus) tundi enne vahetuse algust ja esitab enne või vahetult pärast puudumist kirjaliku avalduse otsesele juhile. Tööandja ei maksa haiguspäevade eest hüvitist.
8.Lõppsätted
Lepingus sätestatud sotsiaalsed hüved kehtivad katseaja (juhul kui töölepingus katseaeg kokku lepitakse) läbinud Tööandja töötajatele.
Lepingu täitmisel tekkivaid vaidlused lahendatakse kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega.
Tekkinud lahkarvamused Lepingu tõlgendamisel lahendatakse Lepingu poolte läbirääkimiste teel. Kui kokkulepet ei saavutata, siis pöörduvad pooled riikliku lepitaja poole.
Tööandja tagab Lepingu paljundamise ja edastamise kõigile Lepingu osapooltele ja kõikidele Tööandja vajalikele struktuurüksustele.
Lisapuhkust andvate ametite loetelu
Jrk nr |
Ametinimetus |
Enim tervist kahjustav faktor |
Lisapuhkus kalendripäevades |
1 |
2 |
3 |
4 |
1 |
Raudteeveeremijuht ja raudteeveeremijuhi õpilane |
Eriiseloomuga töö |
7 |
2 |
Instruktor-juht |
Eriiseloomuga töö ja operatiivtöö |
7 |
3 |
Klienditeenindajad |
Eriiseloomuga töö |
3 |
Tööandja algatusel töölepingu lõpetamisest teatamise kord
Tööandja teatab oma otsusest töölepingute kollektiivsest ülesütlemisest lähema kolme kuu jooksul rohkem kui 13 inimese võrra usaldusisikule ja Ametiühingule kolme päeva jooksul, näidates ära:
1)tööga kindlustamise meetmed, sealhulgas ametite nimetused ja kohtade arv, mida neile töötajatele pakutakse.
2)kollektiivse ülesütlemise põhjused;
3)töötajate arv ja ametinimetused tööandja juures;
4)nende töötajate arv ja ametinimetused ning valikukriteeriumid, kellega tööleping kavandatakse üles öelda;
5)ajavahemik, mille jooksul kavandatakse töölepingud üles öelda;
6)töötajatele lisaks seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud hüvitistele makstava hüvitise arvutamise viis.
NIMEKIRI
Jr k nr |
Ees- ja perekonnanimi |
Isiku Kood |
Haridus , eriala, kvalifi-katsioo n |
Kellen a töötab |
Tööstaaž Elektri-raudte ei |
Elukoht |
Eelseisv a töölt va-bastamis e kuupäev |
Abinõud töötajale edaspidise töö tagamiseks |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
9 |
AS Eesti Liinirongid JA MTÜ Eesti Raudteelaste Ametiühing
1.Rakendusala:
1.2Sotsiaalprogramm kehtib Tööandja töötajate suhtes, kellel on käesoleva sotsiaalprogrammi jõustumise päeval kehtivad töösuhted Tööandjaga (edaspidi ELR).
2.Ettevõttesisene töötajate ümberpaigutamine restruktureerimise käigus:
2.1Vabanevaid töökohti pakub ELR sobivate kandidaatide olemasolul esmajärjekorras ELR töötajatele. Töötaja sobivuse, nõutud kvalifikatsiooni ning tervisliku seisundi vastavuse konkreetsele töökohale määrab kindlaks ametiühingu ja ELR esindajatest moodustatud atesteerimiskomisjon.
2.2Uute töökohtade täitmisel eelistab ELR sobivate kandidaatide olemasolul ELR poolt koondatud töötajaid.
2.3ELR pakub vajadusel sobiva kandidaadi olemasolul oma ettevõtte töötajatele erialast ümber- või täiendõppe võimalust.
3.Hüve maksmine:
3.1ELR maksab hüvitust varem lahkutud aja eest neile töötajatele, kes on valmis lõpetama töölepingu TLS § 89 lg 1 alusel enne koondamistähtaja saabumist. Koondamise kuupäev lepitakse kokku töötaja ja Tööandja vahel.
3.2Töötajale, kes on saanud raudteel töötades töövigastuse välja arvatud töötaja süül saadud töövigastused, kutsehaiguse või kes kasvatab lapsinvaliidi, teatatakse töölepingu lõpetamisest töötaja koondamise tõttu ühe kuu võrra enam ette kui TLS § 97 ette näeb, ja makstakse koondamishüvitust ühe kuu töötasu ulatuses enam kui TLS § 100 ette näeb.
4.Töötajate abistamine uue töökoha leidmisel:
4.1 ELR võtab kasutusele meetmed, et kindlustada vabanevad töötajad teabega tööotsingute kohta (töötu sotsiaalsed garantiid, tööhõivetalitused, tööotsimisvöimalused) ning töötajate nõustamise nii töötuks jäämisega seonduvates küsimustes kui ka aitamaks töötajatel üle saada töötusega kaasnevast võimalikust kriisist.
5.Pensionile saatmine:
Maksma omapoolset toetust mittetöötavatele ja töötuskindlustushüvitist mittesaavatele endistele töötajatele, kelle tööleping oli üles öeldud TLS § 89 lg 1 alusel (koondamine) ja kellel on pensioniea saabumiseni jäänud kuni 2 aastat ning kellel on pidevat tööstaaži Tööandja juures 10 või enam aastat, mille suurus on kuni 50 % toetusesaaja koondamiseelsest keskmisest töötasust kalendrikuus, kuid mitte rohkem kui 224 eurot kalendrikuus.
Pensioniea saabumist käesoleva alapunkti tähenduses arvestatakse vastavalt
riikliku pensionikindlustuse seaduse §-le 7, samuti soodustingimustel vanaduspensionide seaduse §-le 1. Nimetatud õigusaktide muutmisel või kehtetuks tunnistamisel lähtutakse iga juhtumi puhul töötaja koondamise hetkel kehtivast pensioniea või soodustingimustel pensioniea määratlemise reeglitest.
Toetuse maksmist alustab Tööandja alates kalendrikuust, mis järgneb viimasele kuule, mille jooksul Töötukassa maksis endisele töötajale töötuskindlustushüvitist. Eelnimetatud toetuse maksmiseks esitab endine töötaja tööandjale ühekordse sooviavalduse ja igakuiselt dokumendid, mis tõendavad tema arvelolekut töötu ja aktiivse tööotsijana. Puudulike või vastuoluliste andmete esitamisel on Tööandjal õigus nõuda täiendavaid dokumente ja esitada järelpärimisi. Toetuse saamine ei vabasta selle saajat aktiivsest töö otsimise kohustusest.
Oma tööleasumisest, samuti mistahes pensioni määramisest Sotsiaalkindlustusameti poolt on toetuse saaja kohustatud sellest viivitamatult Tööandjat informeerima. Tööleasumisel või mistahes pensioni määramisel kaob endisel töötajal toetuse saamise õigus.
Toetust ei maksta endisele töötajale, kes ei ole töötuna arvel või kellele on töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatud põhjusel, et ta ei täida töötuskindlustuse seadusest või selle alusel antud haldusaktist tulenevaid nõudeid ja kohustusi.
Toetust ei maksta ka nendele endistele töötajatele, kellele on määratud töövõimetuspension. Toetuse maksmine lõpetatakse, kui endine töötaja jõuab vanadus- või soodustingimustel vanaduspensioniikka.
6.Lisarahade ja toetuste maksmine kord:
6.1Koondamise tulemusel töötuks jäänud endistele töötajale maksab ELR kollektiivlepingus ettenähtud toetused ja lisarahad (juubelitoetus, toetus 1. klassi astuja vanemale, emadepäeva toetus) pärast koondamist jooksva kalendriaasta lõpuni,
6.2ELR maksab igale ELR-ist esmakordselt koondatud töötajale täiendavalt ühekordset toetust 32 eurot.
20 aastat raudteel töötanud ning viimased 5 aastat töötanud ELR-is ja sealt koondatud endise töötaja surma korral matuseid korraldavale isikule ühekordset toetust 160 euro ja hüvitab makstud arve esitamisel kuni 50 eurot ulatuses sargaauto kasutamise. Nimetatud toetuse saamiseks on taotleja kohustatud Tööandjale esitama nõutud dokumendid (avaldused, tõendid, tunnistused, tööraamatu, isikut tõendavad dokumendid, pensionitunnistuse jms) mitte hiljem kui 2 (kaks) kuud sündmuse möödumisest. Vastasel juhul on Tööandjal õigus keelduda toetuse maksmisest.
7.Käesolev sotsiaalprogramm jõustub allakirjutamise momendist.
AS Eesti Liinirongid AMETIKOHTADE LOETELU,
MILLEL TÖÖTAVATELE TÖÖTAJATELE VÕIB KOHALDADA KUNI 24-TUNNIST TÖÖVAHETUST
1.Raudteeveeremijuht (sh elektrirongijuht, diiselrongijuht, elektri- ja diiselrongijuht);
2.Raudteeveeremijuhi õpilane;
3.Klienditeenindaja;
4.Liikluskorraldaja;
5.Manöövritöö juht;
6.Liiklusspetsialist;
7.Puhastusteenindaja;
8.Tehnik;
9.Ekipeerija.
Töötu toetusfond
Töötu toetusfond on moodustatud ametiühinguliikmete materiaalseks toetamiseks töötuks tunnistamisel.
Fondi liikmeks on ERAÜ osakonnad ja nende liikmed. Fondi liikmemaks on 10% ametiühingu liikmemaksust.
Fondi kõrgeimaks juhtorganiks on ERAÜ konverents ja fondi haldab ERAÜ juhatus. Fondi liikmed on kohustatud täitma fondi põhikirja ning tasuma ettenähtud suuruses ja korras liikmemaksu.
1) Fondi liikmetel on õigus töötu abirahale töölepingu lõpetamisel TLS § 86 p. 1,2,4,9 alusel. Toetust makstakse alates avalduse esitamise päevast sõltuvalt pidevast liikmestaažist järgmiselt:
2) 3 kuust kuni 1 aastani - 65 EUR
1 aastast kuni 5 aastani - 130 EUR
5 aastast kuni 10 aastani - 200 EUR
üle 10 aasta- 260 EUR
Toetuse saamise õigus tekib 3 kuu möödumisel pärast osakonna fondi liikmeks astumist. Toetuse määramise aluseks on isiklik avaldus koos osakonna juhatuse kinnitusega, tööraamat ehk töötu kaart ja korraldus töölepingu lõpetamise kohta. Toetust makstakse passi, tööraamatu või töötu kaardi esitamisel ülekandega pangakontole. Kui ERAÜ osakond lõpetab oma tegevuse seoses ettevõtte likvideerimisega või pankrotistumisega, säilib töötul, kes oli selle osakonna liige toetuse määramise hetkel, õigus toetusele.
Fondi liige arvatakse fondist välja:
1.kuita ei ole tasunud liikmemaksu mõjuva põhjuseta 3 kuud järjest;
2.kuita ei täida põhikirja ning põhikirja rikkumise eest on juhatus tedaaasta jooksul
hoiatanud;
3.kuita toetuse saamise ajal tegeleb töötu staatust välistava tegevusega;
4.kuita on ametiühingust välja astunud või välja heidetud.
Fondi liige kaotab fondist väljaastumisel või väljaarvamisel õiguse toetust saada. Tasutud liikmemaksu fondist väljaastumisel või väljaarvamisel ei tagastata.
Kinnitatud 24.04.2009.a.
Uus redaktsioon 01.07,2009.a.
POOLTE SELGITUS KOLLEKTIIVLEPINGU PUNKTILE 4.10
Tööandja töökorralduse selguse huvides fikseerivad pooled käesolevaga kirjalikult ühise arusaama Kollektiivlepingu punkti 4.10. kokkulepete osas. Kollektiivlepingu pooled kinnitavad, et nende ühise arusaama kohaselt punkti 4.10 rakendamisel Tööandja poolt ei arvestata töötaja 24-tunnise töövahetuse sisse töötaja tasustatavat puhkeaega (kahe töövahetuse vahele jäävat öist vaheaega) ega tasustatavaid tööpause (ühe töövahetuse piiresse jääv vaheaeg, mida töötaja võib kasutada oma äranägemise järgi).
Käesolev selgitus Kollektiivlepingu punktile 4.10. ei muuda Kollektiivlepingu punkti 4.10 põhimõtteid.