KOLLEKTIIVLEPING

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, ning

Eesti Raudteelaste Ametiühingu

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, äriregistri kood 10786958, asukoht Kaare 25, Türi (edaspidi nimetatud Tööandja või Pool), keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Rain Kaarjas

ning

Eesti Raudteelaste Ametiühing, äriregiistrikood 80071391, asukoht Ristiku 81, Tallinn (edaspidi nimetatud Ametiühing või Pool), peausaldusisiku volituse alusel Anne Lomp

sõlmisid käesoleva kollektiivlepingu alljärgnevas:

1.ÜLDOSA

Kollektiivlepingu eesmärk

1.1.Kollektiivlepingu eesmärgiks on reguleerida Tööandja(te) ja töötajate vahelisi töösuhteid ning koostöö arendamist vastastikuse usalduse ja austuse pinnal.

1.2.Pooled on saavutanud kokkuleppe alljärgnevates töösuhteid puudutavates valdkondades Kollektiivlepingu kehtivuse perioodil :

1.2.1.töötasude muutuse määrad;

1.2.2.täiendavate lisatasude maksmise tingimused;

1.2.3.töö- ja puhkeaja korraldus;

1.2.4.puhkus;

1.2.5.töölepingu peatamine, muutmine ja ülesütlemine ning pideva tööstaaži arvutamine tööandja juures;

1.2.6.töötervishoid ja tööohutus;

1.2.7.hüvitised, toetused ja preemiad.

1.3.Ülalnimetatud valdkondades kokkulepitu sätestatakse Kollektiivlepingu lisades. Juhul, kui Pooled lepivad kokku mistahes Kollektiivlepingu lisa muutmises, täiendamises ja parandamises, siis muutub uus vastavasisuline kokkulepe Kollektiivlepingu lahutamatuks lisaks seile joustumise momendist. Pooled lepivad kokku, et lisade vormistamisel eelnimetatud viisil ei sõlmita täiendavat kokkulepet Kollektiivlepingu muutmiseks.

1.4.Kui töösuhteid reguleerib mitu sarnast sätet, kohaldatakse töötajale soodsamat.

2.TÖÖANDJA(TE) JA AMETIÜHINGU(TE) KOHUSTUSED JA ÕIGUSED

2.1.tööandja(d):

2.1.1.Asu(vad)b Ametiühingu volitatud esindaja(te) taotlusel läbirääkimistesse kollektiiv- ja muu töö- või sotsiaalvaldkonda puudutava lepingu sõlmimiseks, muutmiseks, ülesütlemiseks või lõpetamiseks;

2.1.2.Luba(vad)b Ametiühingu volitatud esindaja(te)l tutvuda töötajate töökorralduse ja - tingimustega;

2.1.3.Kaasa(vad)b Ametiühingu volitatud esindaja(d) tööruhmade ja komisjonide töösse, mis moodustatakse kollektiivlepingu käsitlusala holmavate küsimuste lahendamiseks punktis 1.2 toodud valdkondades;

2.1.4.Taga(vad)b Ametiühingu liikmemaksu kinnipidamine töötaja töötasust töötaja kirjaliku avalduse alusel ning liikmemaksude ülekandmise panka Ametiühingu pangakontole.

2.1.5.Luba(vad)b Ametiühingu volitatud esindaja(te)l korraldada Tööandja(te) ruumides Ametiühingu konverentse ja üldkoosolekuid, kui vastavast vajadusest on ette teatatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis mitte vähem kui 2 (kaks) nädalat;

2.1.6.Maksa(vad)b töötajatele Kollektiivlepingu Lisades 3-6 ette nähtud hüvitusi ja toetusi;

2.1.7.Kollektiivlepingu Lisades 3-5 loetletud lisatasude ja hüvitiste maksmisel arvesta(vad)b Tööandja(d) nende maksmist reguleerivaid normdokumente;

2.1.8.Kollektiivlepingu Lisades 6 ja 7 loetletud toetusi ja hüvitisi ning lisapuhkust pideva tööstaaži eest vähendatakse või ei maksta neile ametiühinguliikmetele/töötajatele, kes on rikkunud TLS § 88 sätestatuid kohustusi ning kohustuse rikkumisest ei ole möödunud üks kalendriaasta.

2.1.9.Tööandja(te)l õigus nõuda teavet Ametiühingu(te)le eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise kohta.

2.1.10.Tööandja(d) alusta(vad)b ja lõpeta(vad)b töötajatelt ametiühinguliikmemaksu kinnipidamise vastavalt Ametiühingu vastavasisulisele avaldusele, mis esitatakse Tööandjale iga kuu esimeseks tööpäevaks.

2.1.11.Tööandja(d) kanna(vad)b igakuiselt ja hiljemalt jooksva kuu 20.kuupäevaks Ametiühingule alljärgnevad summad kultuuri- ja sporditööks, puhkuse korraldamiseks töötajate ja nende laste sanatoorseks raviks:

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS: 5 eurot iga ametiühingu liikme kohta kuus, lähtudes ametiühingu liikmete arvust seisuga 01.01.2017

2.2.Ametiühing:

2.2.1.Lepib enama kui ühe usaldusisiku valimisel usaldusisikute arvu eelnevalt Tööandja(te)ga kokku;

2.2.2.Teatab kirjalikult hiljemalt ühe kuu jooksul Tööandja(te)le, kui on toimunud muutused:

2.2.2.1.Ametiühingu juhatuse liikmete ja nende volituste kestuses, esitades ühtlasi padeva organi vastavasisulise otsuse;

2.2.2.2.usaldusisikute ja nende volituste kestuses, esitades ühtlasi padeva orgäni vastavasisulise otsuse;

2.2.3.Saadab igale kuule järgneva kuu 5ndaks kuupäevaks Tööandja(te)le kinnitatud nimekirja Ametiühingu liikmetest. Samuti tagab oma liikmete avalduste edastamise Tööandja(te)le Kollektiivlepingu punktis 2.1.4. sätestatud Tööandja(te) kohustuste kohase täitmise eesmärgil;

2.2.4.Teeb tööandja(te)le ettepanekuid töö efektiivsema korraldamise ning majandamise osas;

2.2.5.Hoiab teabe edastamisel, vahetamisel või muul viisil teatavaks saanud Tööandja(te) ärisaladusi ning muud konfidentsiaalset teavet;

2.2.6.Osaleb Tööandja(te) ettepanekul aruteludel, kus otsustatakse Kollektiivlepingu punktis 1.2 toodud valdkondi puudutavaid küsimusi;

2.2.7.Tingimusel, et Tööandja(d) on teinud mistahes sihtotstarbelisi makseid Ametiühingu liikmete hüvanguks moodustatud fondidesse, on Ametiühingul kohustus esitada tööandja(te)le nende kirjalikul noudmisel aruanne eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise kohta;

2.2.8.Abistab ja konsulteerib omą liikmeid töösuhete pinnal esilekerkinud tööõiguslike küsimuste lahendamisel;

2.2.9.Teeb kõik mõistlikud jõupigutused, tagamaks töörahu Kollektiivlepingu kehtivuse ajal.

2.2.10.Punktis 2.2 loetletud Ametiühingu kohustused Tööandja(te) ees kehtivad Ametiühingu liikmete kohta, kellel on kehtiv töösuhe tööandja(te)ga.

3.TÄIENDAVATE LISATASUDE MAKSMISE TINGIMUSED

3.1.Tööandja(d) maksa(vad)b töötajatele lisaks töötasule täiendavaid lisatasusid lisatööülesannete täitmise eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel.

3.2.Juhul, kui töötaja teeb kokkuleppel tööandja(te)ga lisaks töölepingu järgsele tööle lisatööd, makstakse seile eest lisatasu vastavalt tööandja ja töötaja vahelise kokku lepitud määrale. -

3.3.töötaja alakoormatuse korral võib suurendada töötaja töökoormust. Lisatasu suurendatud töökoormuse ja/või täiendavate töökohustuste täitmise eest makstakse tööandja ja töötaja vahelise kirjaliku kokkuleppe alusel.

3.4.Ületunnitöö, töö rahvuspühal ja riigipühadel hüvitatakse poolte kokkuleppel kas rahas või vaba aja andmisega tööl oldud aja ulatuses.

3.4.1.Töötaja uletunnitöö, töö rahvus- ja riigipühadel, hüvitamise korral vaba aja andmisega tasustatakse tehtud tööd kahe vaba päeva andmisega.

3.4.2.Lisatasumäärad uletunnitöö, rahvus- ja ning töötamise eest õhtu- ja öötundidel ja eriolukorras on sätestatud kollektiivlepingu lisas nr 3;

3.5.Töötajate tasustamine uute töötajate opetamise eest ning praktikantide juhendamise eest on sätestatud kollektiivlepingu Lisas 3.

3.6.Töötajale, kės on kohustatud nõupidamisest osa võtma põhitööst vabal ajal Tööandja(te) kirjaliku käskkirja või muu dokumendi alusel, makstakse töötasu lähtudes töötaja põhipalgast nõupidamisel faktiliselt oldud aja eest, kuid mitte üle 8 (kaheksa) tunni. Nõupidamisele sõiduga seotud kulude hüvitamine toimub tööandja ja töötaja vahel eelnevalt kokkulepitud tingimustel.

3.7.Töötajale, kės on kohustatud läbima tervisekontrolli, säilitatakse keskmine töötasu kuni 8 (kaheksa) tunni ulatuses vastava tõendi esitamisel.

3.8.Doonoriks olev töötaja lubatakse töölt ära vere andmise paeval tema eelneva kirjaliku taotluse alusel ja säilitatakse vastava tõendi esitamisel keskmine töötasu.

4.TÖÖ- JA PUHKEAEG

Tööandja(d):

4.1.1. Kohalda(vad)b töötajatele, kes täidavad tööajanormi tööpäevast pikema ajavahemiku jooksul, tööaja summeeritud arvestust, kusjuures arvestusperioodi pikkuseks on üldjuhul 3 kuud. Tööajagraafikud kehtestab Tööandja ja teeb need teatavaks kõigile töötajatele vähemalt 5 (viis) kalendripäeva enne nende kehtima hakkamist. Tööandja koostab tööajakava kolmeks kuuks ja tutvustab töötajatele, kuid paigutab nähtavale kohale jooksva kuu tööajakava. Mõjuvate põhjuste ilmnemisel (haigus, lähedase surm jmt) muudetakse tööajakava eelnevalt kooskõlastades nende töötajatega, keda see puudutab, arvestades tööajanormi.

4.1.2 võib kohaldada summeeritud tööaja arvestuse korral Ametiühingu nõusolekul vahetust pikkusega kuni 24 tundi tingimusel, et töötajatele antakse õigusaktidega ettenähtud puhkeaeg, järgmistel ametikohtadel töötavatele töötajatele:

1.Jaamakorraldajad

4.1.3Jagada töödel, kus see on vajalik ja kokkulepitud ametiühinguga tööiseloomu tõttu töötaja igapäevase tööaja osadeks, kusjuures vaheaeg võib ületada puhkamiseks ja einetamiseks ettenähtud vaheaja kestust.

4.1.4. Tulenevalt igapäevase tööaja osadeks jaotamisest makstakse töötajatele lisatasu vaheajaga töötatud vahetuse eest (vaheaegasid tööaja hulka ei arvestata) vastavalt Kollektiivlepingu Lisale 4.

5.PUHKUS

5.1.Töötajale võimaldatakse:

5.1.1.põhipuhkust, vanemapuhkusi ja lisapuhkusi tervistkahjustavatel töödel ja eriiseloomuga tööde töötamise eest vastavalt seadustele ja õigusaktidele.

5.1.2.lisapuhkust tervistkahjustavate tööde eest antakse mõõdistamiste tulemuste alusel;

5.1.3.muid lisapuhkusi vastavalt Kollektiivlepingu Lisale 7:

5.1.3.1.pideva tööstaaži eest tööandja juures;

5.1.3.2.töötaja perekonnaliikme (abikaasa, vanemad, lapsed) surma korral;

5.1.3.3.töötaja esmakordse abiellumise korral;

5.1.3.4.raudteeliikluses toimunud õnnetuse tagajärjel füüsiliselt või psühhoemotsionaalselt kannatada saanud töötajale, kes (tööülesannete täitmisel) oli õnnetuse üks osapool või ķelle tegevus oli vahetult seotud raudteeliiklusõnnetuse asjaoludega. Vastava taotluse peab töötaja Tööandjale edastama 5 tööpäeva jooksul peale õnnetuse toimumist. Puhkus võimaldatakse mitte hiljem kui 20 tööpäeva jooksul peale õnnetust; vajadusel ja arvestades toimunud õnnetuse asjaolusid või(vad)b Tööandja(d) korraldada töötajale psühholoogilise nõustamise.

5.2.Puhkust antakse üldjuhul täies ulatuses. Poolte kokkuleppel võib puhkust anda osade kaupa, kusjuures ühe katkestamatu osa kęstus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva, teiste puhkuseosade kęstus vähemalt 7 kalendripäeva (v a täiendav lapsepuhkus, mis liidetakse põhi- ja lisapuhkusele ja antakse koos sellega või poolte kokkuleppel mdnel muul ajal sama tööaasta

• jooksul);

5.3.Puhkusele minekul makstakse puhkusetoetust vastavalt Kollektiivlepingu Lisale 6;

5.4.Puhkusetoetust makstakse Töötaja puhkusele jäämisel üks kord aastas. Kui poolte kirjalikul kokkuleppel antakse puhkust osadena, makstakse puhkusetoetust üldjuhul siis, kui töötaja jääb puhkusele kestusega vähemalt 14 kalendripäeva;

5.5.Osalise tööaja korral makstakse puhkusetoetust proportsionaalselt lähtudes ametikoha koormusest.

6.TÖÖLEPINGU MUUTMINE, PEATUMINE JA LÕPETAMINE (ÜLESÜTLEMINE)

6.1.Tööandja(d):

6.1.1.Juhindu(vad)b Tööandja(te) juures pideva tööstaaži arvutamisel korrast, mis on sätestatud Kollektiivlepingu Lisas 1;

6.1.2.Informeeri(vad)b Ametiühingut töötajatega eelseisvast töölepingu ülesütlemisest töölepingu seaduse § 88 lõige 1 toodud juhtudel Kollektiivlepingu Lisas 2 kehtestatud korras;

6.1.3.Korralda(vad)b koondamise tottu vabanevate töötajate ümberopet lähtudes Tööandja(te) vbimalustest, vajadustest ja kandidaadi sobivusest võimalikule ametikohale;

6.1.4.Teata(vad)b töötajale, kes on saanud Tööandja juures töövigastuse, kutsehaiguse või kes kasvatab lapsinvaliidi, töölepingu ülesütlemisest töötaja koondamise tõttu 1 (ühe) kuu vorra enam ette kui töölepingu seaduse § 97 ette näeb ning maksab eeltoodud juhtudel koondamisehüvitust ühe kuu palga vorra enam kui töölepingu seaduse § 97 ette näeb;

6.1.5.Võib Tööandja(te) algatusel töölepingu ules öelda töötajaga, kes on valitud Ametiühingu(te) (juhatuse) liikmeks või usaldusisikuks, töötaja volituste ajal ja ühe aasta jooksul peale volituste lõppemist (v a töölepingu seaduse § 88 ettenähtud alustel) üksnes:

6.1.5.1.on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi;

6.1.5.2.on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis;

6.1.5.3.on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega pohjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu:

6.1.6.Teavita(vad)b Ametiühingut töötaja(te) koondamis(t)est ning teevad mõistlikud jõupingutused, leidmaks koondatavatele töötajatele muud rakendust Tööandja(te) juures või kolmandate isikute juures.

6.2. Ametiühing:

6.2.1.Annab oma vastavasisulise kirjaliku vastuse 20 päeva jooksul arvates eelpool loetletud töötajate esindajate koondamiseks nõusoleku taotlemise päevast. Kui Ametiühing ei ole Tööandjat oma seisukohast tähtaegselt teavitanud, on Tööandjal õigus töötaja koondada ilma Ametiühingu arvamuseta. Juhul kui Ametiühing on Tööandjat oma seisukohast tähtaegselt teavitanud, kohustub Tööandja vähemalt ühel korral kohtuma Ametiühingu esindajaga töötaja koondamise asjaolude ja koondamise õigsuse ning Tööandja seisukoha selgitamiseks. Eelnimetatud aja jooksul on keelatud töötajat koondada. õigus töötajale koondamisteate esitamiseks tekib Tööandjal alles pärast eelviidatud kohtumist.

7.1.Töötajal on õigus täiend- ja ümberõppele oma ametikohal töötamiseks vajalike ameti-, kutse- ja erialaste teadmiste omandamiseks ja täiendamiseks ning kvalifīkatsiooni tõstmiseks. Õppega seotud kulud kaetakse vastavalt Täiskasvanute koolituse seadusele.

7.2.Juhul kui töötaja omandab Tööandjale vajalikul erialal kutse- või (rakendus)kõrgharidust, sõlmivad töötaja ning Tööandja omavahel kirjaliku kokkuleppe, kus muu hulgas sätestatakse nominaalõppeajaga õppides kogu õppepuhkusel (õppe- ja eksamisessioonid) viibimise ajaks keskmise töötasu säilitamine.

7.3.Enne lisatöö, mis nõuab täiendavaid erialaseid teadmisi ja/või oskusi, andmist on tööandja kohustatud labi viima töötaja koolituse. Koolituste tundide eest on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist töötasu.

8.1.Töötervishoiu korraldamisel juhinduvad Pooled Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja muudest õigusaktidest, töökorraldusreeglitest, Tööandja(te) vastavatest juhenditest ja Kollektiivlepingust.

8.2.Tööandja(d) ja töötajad kohustuvad ohutu töökeskkonna nimel tegema koostoöö, tagamaks ühiste jõupingutustega õigusaktides sätestatud mahus töötajatele võimalikult ohutu ning mugav töökeskkond.

8.3.Usaldusisik või peausaldusisik võib osaleda töökeskonna nõukogu töös ja tööandja on kohustatud maksma keskmist töötasu osaletud tundide eest.

8.4.tööandja(d) kohustu(vad)b:

8.4.1.Tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras;

8.4.2.Korraldama töökeskkonna riskianalüusi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, vajadusel moodetakse nende parameetrid ning hinnatakse ohutegurite võimalikku moju töötaja tervisele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi;

8.4.3.Teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanoukogu liikmete ja Ametiühingu kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüusi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abindudest;

8.4.4.Selgitama struktuuriüksuse juhi või töötaja vahetu ülemuse kaudu töötajale töö ohtusid ja kahjulikke mõjusid, nendes tingimustes töötamist ning töötaja kohustusi tööõnnetuse toimumise korral;

8.4.5.Varustama õigusaktides ettenähtud juhtudel töötajaid enne tööle asumist tööriietusega ning kaitserõivastuse, jalatsite ja muude isikukaitsevahenditega;

8.4.6.Tagama esmaabivahendite kättesaadavuse vastavalt töötajate arvule ning kontrollima esmaabivahendite korrasolekut;

8.4.7.Mitte rakendama töötajat, ka tema nõusolekul, meditsiiniasutuse otsuse alusel tema tervisele vastunäidustatud töödel ning töödel, mille tegemiseks töötajal puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised.

9.TÖÖTAJATE INFORMEERIMINE JA KONSULTEERIMINE

9.1.Informeerimise ja konsulteerimise eesmärk on muuta juhtimine ja töötajaid puudutavate otsuste tegemine läbipaistvamaks.

9.2.Tööandja(d) informeeri(vad)b Ametiühingut alljärgnevates küsimustes:

9.2.1.Tööandja majandusaasta aruanne loetakse teatavakstehtuks, kui see on avalikustatud ja kättesaadav riiklikus registris;

9.2.2.andmed keskmiste töötasude kohta Tööandja põhiliste ametigruppide loikes vastavalt Tööandja(te) ja Ametiühingu vahel kokkulepitud vormile - vähemalt kaks korda aastas, veebruari- ja augustikuus;

9.3.Enne vastava otsuse tegemist konsulteeri(vad)b Tööandja(d) Ametiühinguga alljärgnevates kusimustes:

9.3.1.töötajate koondamine ;

9.3.2.tööajarežiimi muutmine juhul, kui Tööandjal on vajadus rakendada töötajad tööle osalise tööajaga tööde mahu või tellimuste ajutisel vähenemisel;

9.3.3.töötasutingimuste muutmine juhul, kui sellega võib kaasneda töötajate töötasutingimuste halvenemine;

9.4.Tööandja(d) informeeri(vad)b Ametiühingut oigeaegselt ja arusaadavalt, et antud teabele tuginedes saaks valmistuda konsultatsioonideks.

10.KOLLEKTIIVLEPINGU KEHTIVUS JA AVALIKUSTAMINE

10.1.Kollektiivleping kehtib alates 01.01.2017a. kuni 31.12.2017.a. Pooled lepivad kokku, et Kollektiivleping pikeneb ühe aasta võrra kui Pool(ed) ei teata 1 (üks) kuu enne Kollektiivlepingu lõpptähtaega teis(te)le Pool(t)ele ette Kollektiivlepingu lõpetamise või muutmise soovist.

10.3.Kollektiivlepingus sätestatud sotsiaalsed hüved kehtivad katseaja läbinud Tööandja(te) töötajatele, kes on Ametiühingu liikmed.

10.5.Kollektiivleping kehtib Poolte nimetuse, alluvuse, struktuuri ja koosseisude muutmise korral, samuti Kollektiivlepingule alla kirjutanud Tööandja(te) esindaja ja Ametiühingu(te) volitatud esindaja töölepingu lõpetamise või volituste loppemise korral.

10.6.Kollektiivlepingu lõppedes on Pooled kuni uue Kollektiivlepingu sõlmimiseni kohustatud taitrna Kollektiivlepingu tingimusi, valja arvatud kohustus pidada töörahu.

10.7.Kollektiivleping peab olema kättesaadav koigile töötajatele usaldusisikute ja Ametiühingu volitatud esindajate kaudu.

10.8.Ametiühing on kohustatud registreerima Kollektiivlepingu õigusaktides sätestatud korras.

11.MUUD SÄTTED

11.1.Kollektiivlepingu täitmise üle teostavad kontrolli Pooled vastastikku pideva töö käigus.

11.2.Pooled kohustuvad andma vastastikku aru vastavalt vajadusele teist (teisi) Poolt või Pooli huvitavates küsimustes 10 (kümne) päevajooksul arvates kirjaliku pöördumise esitamisest.

11.3.Kollektiivleping kuulub paljundamisele ja vajadusel tõlkimisele Tööandja(te) poolt.

11.4.Juhul, kui mingi Kollektiivlepingu säte osutub olevat vastuolus Eesti Vabariigi õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud Kollektiivlepingu sätete kehtivust. Nimetatud juhul teevad Pooled oma parimad jõupingutused selleks, et asendada õigusaktidega vastuolus olev säte sättega, mis on õigusaktidega kooskolas.

11.5.Kollektiivleping ei välista teiste lepingute ja/või kokkulepete sõlmimist Tööandja(te) ja Ametiühingu(te) vahel. Eelnimetatud eraldi lepingu(te) ja/või kokkuleppe(lepete) muutmine, lõppemine ega lõpetamine ei muuda ega lõpeta Kollektiivlepingut ega teisi seile alusel sõlmitud lepingut(id). Kollektiivlepingu ja eelnimetatud kokkulepete ja/või lepingute vastuolu korral kuuluvad kohaldamisele vastava Ametiühingu liikme jaoks soodsaimad sätted.

11.6.Kollektiivleping on sõlmitud kaks (2) võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest iga Pool saab ühe eksemplari.

11.7.Kollektiivlepingu registreerib Sotsiaaalministeeriumis Ametiühing õigusaktides sätestatud korras

Kollektiivleping on sõlmitud Tallinnas

Lisa 1

TÖÖANDJA JUURES PIDEVA TÖÖSTAAŽI ARVUTAMISE KORD

1.Pideva tööstaaži hulka arvatakse:

1.1.Tööandja juures töölepingu alusel vaheaegadeta töötatud aeg ning töölepingu peatumise aeg ja töölt sunnitud puudumise aeg;

1.2.Töölepingu alusel vaheaegadeta töötatud aeg Eesti Raudteel, tema allettevõtetes ja struktuuriüksustes enne Edelaraudtee Aktsiaseltsi moodustamist;

1.3.Teenimisaeg kaitsejõudude tegevteenistuses (sõjaväeteenistuses) või tööteenistuses, kui töötaja enne teenistusse kutsumist töötas Tööandja(te) juures, samuti Eesti Raudteel, tema allettevõtetes ja struktuuriüksustes enne Edelaraudtee Aktsiaseltsi moodustamist ja tööleping temaga oli lõpetatud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 111 (Eesti NSV Töökoodeksi § 33 p 3) alusel ning pärast teenistuse lõppu asus töötaja kolme kuu jooksul uuesti tööle Tööandja(te) juures (enne 01.02.1997.a Eesti Raudteele, tema allettevõtetesse või struktuuriüksustesse);

1.4.Tasemekoolituse ja tööalase koolituse aeg, kui töötaja enne ja pärast taseme- ja tööalast koolitust töötas Tööandja(te) juures (enne 01.02.1997.a Eesti Raudteele, tema allettevõtetes või struktuuriüksustes);

1.5.Aeg, mil töötaja täitis talle riigi- või kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ülesandeid või esindas seaduse või kollektiivlepinguga ettenähtud korras töötajaid.

2.Pidev tööstaaž ei katke, kuid vaheaega staaži hulka ei arvestata:

2.1.Juhul kui töötaja asub uuesti tööle Tööandja(te) juures 6 (kuue) kuu jooksul parast töölepingu lõpetamist Töölepingu seaduse § 89 alusel (töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjusetel).

3.Vaidlused pideva tööstaaži arvutamise üle lahendab töötaja kirjaliku taotluse alusel Tööandja, kelle otsus on lõplik.

Lisa 2

TÖÖLEPINGU LÕPETAMISE JA/VÕI PEATAMISE KORD

1.Tööandja(d) teata(vad)b oma otsusest koondada lähema kolme kuu jooksul rohkem kui 10 töötajat Ametiühingu(te)le mitte hiljem kui viie tööpäeva möödudes arvates Tööandja(te) vastava otsuse vastuvotmisest, näidates ära:

1.1.koondatavate töötajate arvu struktuuriüksuste loikes;

1.2.Tööandja poolt tarvitusele voetud abindud töötajate edaspidiseks tööga kindlustamiseks.

2.Tööandja(d) saada(vad)b Ametiühingu(te)le töötajate kohta, kellega Tööandja(d) ldpeta(vad)b töölepingu koondamise tõttu, alltoodud vormikohase nimekirja, näidates ära koondatavad ametikohad, töötajate nimed, nende pideva tööstaaži Tööandja juures ja töötajatele pakutud töötamisvõimalused. Eelpool nimetatud nimekiri saadetakse Ametiühingule 10 tööpäeva jooksul arvates töötaja teavitamisest temaga töölepingu lõpetamisest koondamise tõttu.

3.Kui Tööandja(d) kavatse(vad)b lõpetada töölepingu töötajate koondamise tõttu 10 kuni 20 töötajaga kolme kuu jooksul ja vabanevate töötajate töölepaigutamine ei ole tagatud, vdi(vad)b Ametiühing(ud) lepingu lõpetamise peatada kuni üheks kuuks. Kui koondamise tõttu vabaneb kolme kuu jooksul üle 20 töötaja ja vabanevate töötajate töölepaigutamine ei ole tagatud, või(vad)b Ametiühing(ud) töölepingu lõpetamise peatada kuni kaheks kuuks.

Töötajate nimekiri, kellega Tööandja lõpetab töölepingu koondamise tõttu:

Lisatasud igapäevase tööaja osadeks jaotamise eest (v a puhkamiseks ja einestamiseks antavad vaheajad)

Töövahetus on ajavahemik, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid vahetustega tööl, kusjuures kogu töövahetus ei pea langema ühele ööpäevale.

Eesti Raudteelaste Ametiühing

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS

Hüvitised

*) Loetletud hüvitiste maksmine Tööandja poolt toimub juhul, kui Tööandjal ei ole kehtivat tööõnnetuste ja kutsehaiguste vastutuskindlustuse poliisi. Poliisi olemasolul toimuvad maksed vastavalt selles sätestatule. Tööandja esitab ametiuhingule väljavõtte kindlustuspoliisist või sertifikaadi vastava kindlustuse olemasolu kohta.

Toetused ja preemiad

*) Loetletud toetuste ja preemiate maksmisel arvestatakse käesoleva kollektiivlepingu p. 2.1.8. sätestatut

Eesti Raudteelaste AmetiühingEdelaraudtee Infrastruktuuri AS

Kollektiivlepingule 23.01.2017.a.

Lisapuhkused

*) Lisapuhkust vastavalt töötaja pidevale tööstaažile Tööandja juures vähendatakse või ei anta töötajatele, kes on rikkunud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §15 ja § 16 sätteid. Lisapuhkuse vahendamine vormistatakse Tööandja käskkirja või muu dokumendiga.

**) Lisapuhkus jaamakorraldajale või töötajale, kes täidab jaamakorraldaja töökohustusi. 2017 aasta jooksul tehakse analüüs koostöös ametiühinguga, et alates 01.01.2018 saaks rakendada lisapuhkuse jaamakorraldajale või töötajale, kes täidab jaamakorraldaja töökohustusi.

PALGAKOKKULEPE

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS ja Eesti Raudteelaste Ametiühing leppisid kokku alljärgnevas:

1. Tõsta ajavahemikul 01.01.2017 - 01.05.2017 põhipalka 5% koikidel töötajatel

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS