Kollektiivleping on sõlminud 25. septembril 2O18. aastal vabatahtliku kokkuleppe ja vastastikuse usalduse alusel
Sihtasutus XXXX (edaspidi asutus või tööandja või pool), keda esindab põhikiija alusel juhatuse esimees XXXX ja
XXXX (edaspidi AÜ või pool), keda esindab põhikirja alusel XXXX peausaldusisik XXXX ja
XXXX (edaspidi XXXX või pool), keda esindab põhikiija alusel XXXX usaldusisik XXXX ja
XXXX (edaspidi AÜ või pool), keda esindab põhikirja alusel usaldusisik XXXX (edaspidi pooled või töötajaid esindav organisatsioon või ametiühing) alljärgnevas.
1.ÜLDSÄTTED
1.1. Kollektiivlepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
Töötaja - AÜ-sse, XXXX-i või AÜ-sse kuuluv töölepingu alusel asutuses töötav isik;
Tööandja struktuuriüksused - XXXX
Kollektiivleping- SA XXXX, XXXX, XXXX ja AÜ vahel sõlmitud leping, mis reguleerib tööandja ja töötajate vahelisi töösuhteid ja tööga seotud sotsiaalmajanduslikke suhteid
Üleriigiline kollektiivleping - XXXX
Usaldusisik - tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga.
Hüvitis - kulude või kahju katteks väljamakstav rahasumma.
1.2Kollektiivleping reguleerib tööandja ja töötajate vahelisi töö- ja tööga seotud sotsiaalsuhteid, lähtudes Eesti Vabariigi töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest.
1.3Kollektiivlepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest.
1.4Kollektiivleping ei välista võimalust sõlmida selle kehtivuse ajal muid kokkuleppeid poolte vahel. Need kokkulepped võivad Kollektiivlepingut täiendada, kuid ei tohi olla sellega vastuolus ega seda töötajate suhtes halvemaks muuta.
1.5Kui kollektiivlepmgu kehtivuse ajal muudetakse töösuhteid reguleerivaid õigusakte töötajate suhtes soodsamaks kui Kollektiivlepingus kokkulepitud, kohaldatakse vastavat õigusakti. Kui Kollektiivlepingu kehtivuse ajal muudetakse töösuhteid reguleerivaid õigusakte nii, et töötajate olukord muutub halvemaks kui Kollektiivepingus kokkulepitud, lähtutakse Kollektiivlepingus kokkulepitust.
1.6Kollektiivlepingus sätestatud kokkulepetest lähtutakse tööandja juures töö korraldamisel, töötingimuste kehtestamisel, töölepingute sölmimisel ja arengukavade koostamisel.
1.7Kollektiivlepingu tingimused laienevad neile töötajatele, kes ei kuulu töötajaid esindavatesse organisatsioonidesse, v.a kollektiivlepingu punktid 8.1, 8.2, kindlustades töötajate võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise.
2.INFORMEERIMINE JA KONSULTEERIMINE
2.1Informeerimisel ja konsulteerimisel lähtuvad pooled töötajate usaldusisiku seaduse ja töölepingu seaduses sätestatust.
3.TÖÖ- JA PUHKEAJA TINGIMUSED
3.1Poolte kokkuleppel töötajatele kohaldatakse summeeritud tööaega, kuna tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt, tööaja summeeritud arvestuse perioodiks on 3 kuud (üks kvartal), v. a XXXX, kelle tööajaarvestuse perioodiks on 1 kuu.
3.2Tööandja vabastab töötaja ajutiselt tööülesannete täitmisest järgnevatel juhtudel:
3.2.1lapse sünni korral lapse isa, või isa puudumisel ühe vanavanematest - ema ja lapse haiglast väljumisel - 1 tööpäevaks;
3.2.2laste põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse ja kõrgkooli lõpuaktustel osalemiseks - 1 tööpäevaks;
3.2.3lapse esimesse klassi astumisel - 1 tööpäevaks 1. septembril;
3.2.4abikaasa, laste, vanemate, õdede-vendade ja hooldatavate matuste korraldamiseks - 2 tööpäevaks.
3.3Tööandja tagab töötajale võimaluse osaleda XXXX, XXXX ja AÜ poolt korraldatavatel üritustel.
3.4Punktides 3.2.1-3.2.4 ja 3.3 ettenähtud ajavahemikud arvatakse töötaja tööaja hulka ning tööandja säilitab töötajale selle aja eest keskmise töötasu.
4.TÖÖSUHTE KESTUSE ARVESTAMINE
Lisaks töölepingu seaduses ettenähtule arvestatakse katkematu töösuhte kestuseks asutuses:
4.1enne töölepingu lõppemist tööandja juures vaheaegadeta töötatud aeg, kui töötaja asub kolme aasta jooksul pärast töölepingu lõppemist tööandja juurde uuesti tööle, kui tööleping oli lõpetatud:
4.1.1koondamise tõttu;
4.1.2tööandjapoolse olulise lepingutingimuste rikkumise või töökorralduses tehtud muudatuste tõttu;
4.1.3töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tervise tõttu.
5.PUHKUSE ANDMISE KORD
5.1Töötaja põhipuhkus on 28 kalendripäeva.
5.2Osalise vöi puuduva töövõimega töötaja põhipuhkus on 35 kalendripäeva.
5.3Töötajal on õigus saada juhatuse otsuse alusel iga-aastast tasulist lisapuhkust 3 kalendripaeva, junul kui puhkust kasutatakse ajavahemikul 01.10-30.04.
Tasuline lisapuhkus antakse poolte kokkuleppel määratud ajal, arvestades struktuuriüksuse töö korraldamise vajadust.
5.4 Tasulist lisapuhkust antakse töötajale arvestades proportsionaalsuse printsiipi alljärgnevalt:
5.4.1 töötajatele, kes asuvad tööle alates 01.05, võimaldatakse lisapuhkust 3 kalendripäeva;
5.4.2töötajatele, kes asuvad tööle alates 01.08, võimaldatakse lisapuhkust 2 kalendripäeva;
5.4.3töötajatele, kes asuvad tööle alates 01.11, võimaldatakse lisapuhkust 1 kalendripäev.
5.5Töösuhte lõpetamisel kasutamata tasulist lisapuhkust ei hüvitata rahas.
5.6Puhkust antakse kalendriaasta eest. Kalendriaasta hulka arvatakse lisaks töölepingu seaduses sätestatule kõik Kollektiivlepingus ettenähtud ajavahemikud, mil töötaja on ajutiselt tööülesannete täitmisest vabastatud.
6.TÖÖ TASUSTAMINE
6.1Tööandja on kohustatud maksma töötajale töötasu vähemalt Kollektiivlepingus ettenähtud ulatuses vői poolte vahel sõlmitud töölepingus sisalduvat töötasu;
6.2Tööandja teavitab töötajat töötasult makstavatest ja töötasust kinni peetavatest maksudest ja maksetest.
7.TÖÖALASE KOOLITUSE TINGIMUSED
7.1Töötajate koolitamisel lähtuvad pooled organisatsioonis kehtestatud protseduurist XXXX-P- 41 Personali koolituse kord.
7.2Töötajale antakse tema taotluse ning õppeasutuse teatise alusel tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul.
7.3Tööandja huvidest lähtuva koolituse puhul tagab tööandja töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arerdamiseks ettevőtte huvidest lähtuva koolituse ning kannab koolitus- sőidu- ja majutuskulud ja maksab koolituse ajal keskmist töötasu.
7.4Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal maksab tööandja töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest.
7.5Kui koolitus toimub välismaal, lepitakse koolituskulude kompenseerimise korras kokku igal konkreetsel juhul eraldi.
8.TÖÖLEPINGU LÕPETAMISE JA TÖÖHÕIVE TINGIMUSED
8.1Töötajal on õigus tööandja algatatud töölepingu muutmisel ja lõpetamisel konsulteerida usaldusisikuga.
8.2Ametiühingu liikmete koondamisest informeerib tööandja samaaegselt töölepingu ülesütlemise etteteatamise teate töötajale väljastamisel ametiühingu usaldusisikut ning kuulab ära töötajaid esindava organisatsiooni arvamuse.
9.HÜVITISED TÖÖTAJATELE
9.1Töötaja lähedaste (lapsed, vanemad, abikaasa, vend, õde) surma korral makstakse töötajale toetust 200 eurot.
9.2Juhul, kui töötaja töötab üle 50% tööajast kuvariga ning töötervishoiu arst on tuvastanud, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, hüvitab tööandja töötajale esitatava kuludokumendi alusel tööülesannete täitmiseks ettenähtud nägemisteravust korrigeeriva abivahendi soetamiseks tehtud kulud kuni 32 eurot.
9.3XXXX osalenud XXXX makstakse täiendavat puhkusetasu 65 eurot.
9.4Tööandja maksab töötajale töövõimetuslehe alusel ajutise töövõimetuse hüvitist 3.-8. haiguspäeva eest, hüvitise määraks on 70% keskmisest kalendripäeva tulust.
9.5Tööandja tunnustab töötaja pikaajalist töötamist organisatsioonis ja maksab ühekordset toetust töötatud aja eest:
20.tööaasta täitumisel 200 eurot;
30.tööaasta täitumisel 300 eurot;
40.tööaasta täitumisel 400 eurot;
50.tööaasta täitumisel 500 eurot.
9.6 Asutuse ja töötajaid esindava organisatsiooni kokkulepe, mille kohaselt Töötaja 50., 60. ja 7O. juubeli puhul makstakse toetust, kehtib kuni 31.12.2018.a.
10.TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA VAHELISE LAHKARVAMUSE LAHENDAMINE
10.1Kui töötaja leiab, et terna töösuhtest tulenevaid oigusi on rikutud, on töötajal õigus pöörduda ametiühingu usaldusisiku poole. Ametiühingu usaldusisik ja töötaja pöörduvad kirjalikult vöi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töötaja vahetu juhi poole probleemi lahendamiseks;
10.2Ametiühingu usaldusisikul on õigus töötaja taotlusel esindada töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusorganisse pöördumist.
10.3Kui vahetu juht ei suuda küsimust seitsme päeva jooksul lahendada, moodustatakse lahkarvamuse lahendamiseks ühiskomisjon, mis koosneb kahest ametiühingu ja kahest tööandja esindajast, kes määratakse eraldi mõlema poole otsusega.
10.4Kui ühiskomisjon ei jõua tekkinud vaidluses mõlemale poolele vastuvöetavale kokkuleppele, on asjast huvitatud poolel võimalus pöörduda töövaidlusorganisse.
11.ASUTUSE JA TÖÖTAJAID ESINDAVA ORGANISATSIOONI VAHELISED SUHTED
11.1Pooled teevad koostööd töötajate sotsiaalsete probleemide lahendamisel, samuti töötajate töö tulemuslikkuse suurendamisel, mis annab võimaluse parendada töötajate töötingimusi.
11.2Töötajaid esindav organisatsioon teavitab asutust kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ühe nädala jooksul toimunud muudatustest ametiühingu juhatuses ja usaldusisikute koosseisus, pärast uute ametiühingu juhatuse liikmete ja usaldusisikute valimisi, esitades volitatud isikute ees-ja perekonnanimed, töökohad ja volituste kestuse.
11.3Ametiühing informeerib õigeaegselt oma liikmeid ja kolmandaid isikuid sölmitud tööalastest kokkulepetest.
11.4Ametiühing on kohustatud aitama kaasa töörahu hoidmisele.
11.5Ametiühingu usaldusisik ei tohi avaldada kolmandatele isikutele ega kasutada volituste ajal ega pärast volituste lõppemist oma kohustuste täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid vöi tööandja selgelt konfidentsiaalsena antud teavet.
11.6Ametiühingu usaldusisik edastab konfidentsiaalsena saadud teabe vajadusel teisele usaldusisikule või eksperdile selgelt konfidentsiaalsena.
11.7Asutus võib keelduda teabe andmisest, kui selle teabe avalikustamine oluliselt kahjustab või võib kahjustada tööandja tegevust. Teabe andmisest keeldumisel esitab asutus objektiivsetele kriteeriumitele tugineva põhjenduse, miks teabe avaldamine oluliselt kahjustab või võib kahjustada tööandja tegevust.
11.8Tööandja annab ametiühingule ja ametiühingu juhtkonnale tasuta kasutamiseks tööruumi;
11.9Ametiühingu usaldusisiku volituste ajal ei voi asutus vähendada usaldusisiku palka ega halvendada töötingimusi võrreldes usaldusisikuks valimisele eelneva perioodiga.
11.10Enne töölepingu lõpetamist ametiühingu juhatuse liikmete ja usaldusisikuga tööandja algatusel nende volituste ajal ja ühe aasta jooksul pärast volituste lõppemist on tööandja kohustatud küsima ametiühingu arvamuse töölepingu ülesütlemise kohta. Tööandja peab ametiühingu arvamust mõistlikul määral arvestama. Tööandja peab põhjendama ametiühingu arvamuse arvestamatajätmist.
11.11Ametiühing peab andma arvamuse usaldusisikuga, ametiühingu juhatuse liikmega töösuhte ülesütlemise kohta kümne päeva jooksul alates selle küsimisest.
11.12Ametiühing peab koosolekuid reeglina väljaspool tööaega. Töö ajal korraldatakse koosolekuid ja konverentse tööandja ning ametiühingu usaldusisiku vahelisel kokkuleppel.
11.13Tööandja kohustub igal kuul töötaja palgast kinni pidama ametiühingu liikmemaksu ja selle arvestuskuule järgneva kuu jooksul üle kandma ametiühingu arvele teenustasu võtmata. Liikmemaksu kinnipidamise aluseks on ametiühingu liikmemaksu maksmise soorituse kokkulepe voi töötaja avaldus.
12.LEPINGU JÕUSTUMINE JA MUUTMINE
12.1Kollektiivleping jõustub „01“ septembril 2018.a ja kehtib kuni „31“ augustini 2019.a.
12.2Kui Kollektiivlepingu pooled ei tee ettepanekuid Kollektiivlepingu lõpetamiseks või muutmiseks, pikeneb Kollektiivleping aasta võrra.
12.3Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma Kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi, pidama töörahu ning mitte kuulutama välja streiki voi töösulgu kehtiva Kollektiivlepingu tingimuste muutmise ajendil.
12.4Kui Kollektiivlepingu pool soovib Kollektiivlepingut muuta, peab ta teisele poolele esitama kiijalikult oma ettepanekud hiljemalt 1 kuu enne Kollektiivlepingu kehtivusaja lõppu. Poolte esindajad alustavad läbirääkimisi Kollektiivlepingu muutmiseks hiljemalt 7 päeva pärast ettepanekute esitamist.
12.5Mõlemal poolel on õigus saada teiselt poolelt asjakohast teavet läbirääkimiste objekti kohta.
13.LEPINGU TÄITMISE KONTROLL JA VASTUTUS LEPINGU MITTETÄITMISE EEST
13.1Kollektiivlepingu täitmist kontrollivad tööandja volitatud isikud ja töötajaid esindava organisatsiooni usaldusisikud.
13.2Kollektiivlepingu pooled annavad üksteisele teavet, mis on vajalik Kollektiivlepingu täitmise kontrollimiseks. Poolte esindajad on kohustatud vastama teise poole kiijalikele järelpärimistele ja taotlustele kiijalikult 30 päeva jooksul.
13.3Kui üks pool leiab, et telne pool Kollektiivlepingut ei täida, teatab ta sellest teisele poolele kiijalikult. Pool, kes Kollektiivlepingut rikub, on kohustatud rakendama abinõusid Kollektiivlepingu täitmiseks ja teatama nendest teisele poolele kirjalikult 10 päeva jooksul alates teiselt poolelt rikkumise kohta kirjaliku teatise saamisest.
13.4Asutuse struktuuriüksustes Kollektiivlepingu täitmisel tekkivad lahkarvamused lahendatakse läbirääkimiste teel struktuuriüksuse juhi ja töötajaid esindava organisatsiooni usaldusisiku vahel.
13.5Kui pooled ei saavuta Kollektiivlepingu täitmise osas kokkulepet punktides 13.3 ja 13.4 ettenähtud korras, moodustatakse vaidluse lahendamiseks ühiskomisjon vastavait Kollektiivlepingu punktile 10.3.
13.6Kui ühiskomisjon ei jõua Kollektiivlepingu täitmise kohta käivas vaidluses mõlemale poolele vastuvõetavale kokkuleppele, lahendatakse vaidlus vastavait kollektiivse töötüli lahendamise seadusele.
13.7Kollektiivlepingus ettenähtud kohustuste mittetäitmisel kannab süüdiolev pool vastutust seaduses ettenähtud korras.
14.LÔPPSÄTTED
14.1Kollektiivlepingu pooled tutvustavad töötajatele Kollektiivlepingut ja selle muudatusi 30 päeva jooksul peale allakirjutamist.
14.2Kollektiivleping on koostatud neljas identses eksemplaris, millest üks eksemplar jääb igale allkiijutanud poolele.
SA XXXX XXXX
E-post info@XXXX.ee
XXXX
Juhatuse esimees
XXXX
XXXX
Tel XXXX
E-post XXXX@XXXX.ee
XXX
Usaldusisik
XXXX
E-post XXXX
XXXX
Usaldusisik