KOLLEKTIIVLEPING

1.Käesolev kollektiivleping (edaspidi Kollektiivleping) on sõlmitud Eesti Vabariigi kollektiivlepingu seaduse § 3 lg 2 p 1 alusel.

2.Kollektiivlepingu pooled:

2.1.XXXX (edaspidi Tööandja), registrikood XXXX, asukoht XXXX, keda esindab põhikirja alusel juhatuse esimees XXXX,

2.2.XXXX (edaspidi AÜ), registrikood XXXX, asukoht XXXX, keda esindab seaduse ja põhikirja alusel esimees XXXX.

edaspidi nimetatud kui Pooled.

I ÜLDSÄTTED

3.Kollektiivlepinguga reguleeritakse ja täpsustatakse Poolte vahelisi töö- ja sotsiaalsuhteid.

4.Kollektiivlepinguga sätestamata küsimustes juhinduvad Pooled seadustest ja muudest õigusaktidest. Kollektiivleping seab eesmärgiks Tööandja ja töötajate vahelise koostöö, mis aitab kaasa edukale tegevusele, efektiivsemale majandamisele ja töötajate heaolu parandamisele.

5.Seaduste või muude asjaolude muutumisel on Pooltel õigus alustada uusi läbirääkimisi Kollektiivlepingu täiendamiseks ja parandamiseks. Kui Kollektiivlepingu kehtivuse ajal muudetakse õigusakte nii, et tekivad erinevused Kollektiivlepingu ja õigusakti vahel, kehtivad töötajatele soodsamad tingimused.

6.Pooled on ühel meelel palga ja sotsiaaltagatiste täitmises nii nagu on sätestatud käesolevas Kollektiivlepingus ja nii, et sellega ei rikuta kehtivate õigusaktide nõudeid.

II POOLTEVAHELISED SUHTED

7.Poolte vahelisi suhteid reguleeritakse seaduste ja teiste õigusaktidega, käesoleva Kollektiivlepingu ja tema lisadega ning muude Poolte vaheliste kokkulepetega.

8.AÜ kohustub oma tegevusega soodustama, et töötajad täidavad kohusetundlikult ametijuhenditega sätestatud töökohustusi ning suhtuvad heaperemehelikult ja säästlikult Tööandja varasse.

9.Pooled kohustuvad töösuhetes järgima Tööandja kehtestatud norme ja käitumisreegleid ning kinni pidama nn üldtunnustatud hea käitumise tavast.

11.Pooled kohustuvad vastama teise Poole kirjalikule järelpärimisele ja/või märgukirjale kirjalikult hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul.

12.Pooled säilitavad omavahelistes suhetes vastastikuse usalduse, teineteise huvide austamise ja viisakuse ning võrdse kohtlemise põhimõtteid.

III AMETIÜHINGU USALDUSISIK

13.Ametiühingu valitud esindaja (edaspidi AÜ peausaldusisik) on ametiühinguliikmete poolt endi seast valitud Tööandja ettevõttes töötav isik, kes esindab töötajate huve ja õigusi töösuhetes Tööandjaga. AÜ peausaldusisik valitakse ametiühinguliikmete poolt ametiühingu üldkoosolekul. AÜ peausaldusisik lähtub oma tegevuses ametiühingute ja töötajate usaldusisiku seadusest. AÜ peausaldusisiku valimistest ja tema volituste kestusest informeeritaks Tööandjat hiljemalt 5 (viie) tööpäeva möödudes valimistest. Tööandja asutustes võivad ametiühinguliikmed valida täiendavalt esindajaid-usaldusisikuid, kellel võimaldatakse vähemalt 4 tundi nädalas töö ajast tegeleda ametiühingu tegevusega. Tööandja suhtleb töötajate usaldusisiku seaduse ja sellest lähtuvate volituste alusel ühe esindajaga, kelleks on AÜ peausaldusisik.

14.AÜ peausaldusisikul on õigus kasutada oma ülesannete täitmiseks Tööandjale kuuluvaid tööruume, bürootarbeid ja -vahendeid ning transpordivahendeid vastavalt Tööandja poolt kehtestatud korrale.

15.AÜ peausaldusisikul ja usaldusisikutel on kokkuleppel Tööandjaga õigus osaleda neile korraldatavatel üritustel ja koolitustel vastavalt ametiühingu seadusele ja töötajate usaldusisiku seadusele.

16.AÜ peausaldusisik ja usaldusisikud, suheldes igapäevaselt Tööandjaga või tema volitatud esindajatega, kohustuvad kinni pidama käesolevas Kollektiivlepingus kehtestatud põhimõtetest.

17.Ametiühingu usaldusisikud korraldavad koolitusi ametiühingu liikmetele ja vahendavad nende kasutuses olevat töösuhtealast teavet.

18.AÜ peausaldusisik informeerib Tööandjat oma tegevusplaanidest ja muudatustest ametiühinguliikmete koosseisust (isikute nimedest ja arvust).

19.Töösuhteid, tööaegu- ja režiimi, palgatingimusi, palga maksmise aluseid ja teisi suuremat hulka töötajaid puudutavaid töökorraldusi muutes informeerib ja konsulteerib Tööandja AÜ peausaldusisikuga Töötajate usaldusisiku seaduses § 17.-21. ettenähtud juhtudel.

20.Tööandja tagab AÜ peausaldusisikule võimaluse täita oma kohustusi tööajal vastavalt ametiühingu seaduse §-le 21.1.

21. AÜ peausaldusisik ja ametiühingu usaldusisikud asutustes täidavad töötajate usaldusisiku seaduses ettenähtud ülesandeid töötajate informeerimise ning nendega konsulteerimise protsessis, mille käigus laienevad neile töötajate usaldusisiku seaduses sätestatud vastutus neile informeerimise ja konsulteerimise protsessis teatavaks saanud Tööandja konfidentsiaalse teabe hoidmises.

22.Tööandja volitatud esindajad suhtlevad igapäevatöös usaldusisikutega.

23.AÜ peausaldusisiku kohustuseks ja õiguseks on esindada teda volitanud töötajaid läbirääkimistes sotsiaalmajanduslike ning muude probleemide lahendamisel Tööandjaga, muu hulgas:

23.1.teha ettepanekuid töökorralduse ja Kollektiivlepingu täienduste osas;

23.2.jälgida kollektiiv- ja töökokkuleppe tingimuste ja teisi töösuhteid reguleerivate seaduste täitmist ettevõttes;

23.3.koostöös Tööandjaga aidata kaasa ettevõtte igakülgsele arengule;

23.4.hoida talle teatavaks saanud ärisaladust, mis on ärisaladusena määratletud Tööandja poolt: sh teave Tööandja klientide (isikuandmed), töötajate (isikuandmed ja töötasud), lepingupartnerite, tehno- ja turvasüsteemide, hinnakujunduse ja finantsarvestuse, äristrateegia kohta ja muu info kohta, millel on märge „konfidentsiaalne“, „Tööandja siseses kasutamiseks“ või muu samatähenduslik märge.

24.AÜ peausaldusisiku kutsel on AÜ juhatuse liikmetel ja juristil Tööandja juuresolekul õigus külastada Tööandja üksuseid, kontrollimaks Kollektiivlepingu täitmist, kooskõlastades külastuse aja Tööandjaga 14 (neliteist) kalendripäeva ette. Kontrolli tulemused arutatakse läbi AÜ juhatuses ja Tööandja juhatuses. Arutelul tehtud ettepanekud ja märkused esitatakse teineteisele hiljemalt 1 (ühe) nädala jooksul pärast toimunud arutelusid.

25.Ametiühinguliikmetel on õigus kutsuda AÜ usaldusisik töölepingu sõlmimise või muutmise, samuti töösuhtetest tekkivate probleemide lahendamise juurde.

IV TÖÖ– JA PUHKEAEG

26.Tööajanorm lepitakse kokku töötaja töölepingus. Tööandja kindlustab töötaja tööga kogu kokkulepitud tööajanormi ulatuses.

27.Tööandja on kohustatud pidama tööajaarvestust ja AÜ usaldusisikute nõudel esitama talle tutvumiseks tööajakava (edaspidi nimetatud tööajatabel) kuude lõikes.

28.Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, Võidupühale ja jõululaupäevale eelneval tööpäeval lühendatakse tööpäeva 3 tunni võrra. Kui eelnimetatud tööpäevi ei ole võimalik lühendada ja töötaja on sellel päeval graafikujärgselt tööl, lühendatakse tema tööaja individuaalse arvestuse normi antud perioodil 3 tunni võrra.

29.Tööandja volitatud esindaja koostab tööajatabeli järgmiseks perioodiks (periood on töölepingus kokkulepitud tööajaarvestuse liik), arvestades võimaluse korral töötaja soove ja teavitab sellest töötajaid.

30.Töötajate teavitamiseks loetakse seda kui tööajatabel pannakse kõigile tutvumiseks teadetetahvlile 5 (viis) päeva enne kalendrikuu algust. Kõikidel töötajatel, kellel on pretensioone või ettepanekuid tööajatabeli suhtes, on õigus esitada need 3 (kolme) päeva jooksul ja taotleda kokkuleppel Tööandja volitatud esindajaga tööajatabeli muutmist.

31.2 (kaks) päeva enne kalendrikuu algust jõustub selleks ajaks kinnitatud muudatustega tööajatabel ja kehtib kogu järgneva tööaja arvestusperioodi vältel. Jooksvaid muudatusi tööajatabelisse tehakse erandkorras, vanemtegevusjuhendaja loal kirjaliku avalduse alusel.

32.Igapäevase töö algus ja lõpp kehtestatakse Tööandja sisemist töökorraldust reguleerivate reeglitega ja töölepinguga, üksuse töökorraldust reguleerivate reeglitega või graafiku alusel töötajatele tööajatabelis.

33.Töötajatele on määratud puhkeaeg tööajal einestamiseks ja puhkepausideks, mis kuulub tööaja arvestusse. Puhkepauside aja määrab asutuse juht, arvestades töötajate ettepanekuid ja kooskõlastab selle personalijuhiga.

34.Töötajatele, kes töötavad vähemalt 75% tööajast arvutiga, on iga tunni järel vähemalt 10-minutiline puhkepaus, mis arvestatakse tööaja hulka, kui silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevusete ennetamiseks ei ole võimalik vaheldada kuvariga töötamist teistlaadsete tööülesannete täitmisega.

35.Tööaja summeeritud arvestuse korral on töötaja iganädalase puhkeaja kestus vähemalt 36 järjestikulist tundi.

36.Põhipuhkus XXXX töötajatele on 42 (nelikümmend kaks) kalendripäeva.

37.Põhipuhkus muudele asutuste töötajatele on 28 (kakskümmend kaheksa) kalendripäeva.

38.Psühhoemotsionaalse pinge kompenseerimiseks asutustes võimaldab Tööandja 7 (seitse) kalendripäeva lisapuhkust kalendriaastas XXXX töötajatele või vahetult kliendiga tööd tegevatele asutuse töötajatele, kellel on klienditöö põhiülesandena ettenähtud ametijuhendis. Lisapuhkuse kasutamise õigus tekib pärast jooksva kalendriaasta põhipuhkuse kasutamist. Lisapuhkuse nõue aegub jooksva kalendriaasta lõppedes. Töötaja tööle tulekul kalendriaasta jooksul arvestatakse lisapuhkuse päevad töötajale proportsionaalselt tööl oldud ajaga.

39.Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras.

40.Puhkuse katkestamine ja töötaja tööle kutsumine võib toimuda ainult vastastikusel kokkuleppel, va Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 69 lg 5 sätestatud juhtudel.

41.Doonoriks olevale töötajale antakse vere andmiseks vaba päev. Selleks päevaks säilitab Tööandja doonorile töölepingus kokkulepitud põhipalga.

42.Töötaja/ töötaja lähedase (vanem, abikaasa, laps või elukaaslane) surma korral antakse töötajale 2 vaba päeva. Nendeks päevadeks säilitab Tööandja töölepingus kokkulepitud põhipalga.

43.Töötajal on soovi korral õigus saada tasustamata puhkust poolte kokkuleppega määratud ajaks.

44.Töötajale makstakse ületunnitöö eest tasu arvestuse aluseks oleva kvartali järgsel palgapäeval, kooskõlas Töölepinguseaduse nõuetega.

45.Ettevõttes võib erandina, töökorralduslikel vajadustel, rakendada klienditöös 24 h vahetusi eeldusel, et töötervishoiuarst ei ole seda välistanud.

45.124 h valveid tohib teha asutuse juhi loal erandolukorras, milleks on:

45.1.1Töötajate haigestumine (teise töötaja samaaegne haiguslehel viibimine);

45.1.2Pikast tööteest või ilmastikuolust tulenev majanduslik raskus tööle jõudmisel.

45.2Punktis 45.1.2 toodud juhul võib 24 h valve õiguse töötaja saada juhul kui:

45.2.1töötaja käib tööl kaugemalt ja kodu ning töökoha vaheline transport ei ole korraldatud ühistranspordiga ega tööandja poolt;

45.2.2töötaja on esitanud asutuse juhile põhjendatud avalduse 24 h valveks.

45.324 h valveid tehakse:

45.3.1ühes kuus maksimaalselt 2 valvet töötaja kohta;

45.3.2eelistatult nädalavahetustel, kas laupäeva hommikust pühapäeva hommikuni või pühapäeva hommikust esmaspäeva hommikuni.

45.424 h valve ei tohi tekitada probleeme klientidele ega häireid meeskonnatöös.

V TÖÖTINGIMUSED JA TÖÖKESKKOND

46Kirjaliku töölepingu kahes eksemplaris vormistab Tööandja või tema volitatud esindaja enne töötaja tööle asumist. Töötajal on õigus enne töölepingu allakirjutamist kuni 3 (kolm) tööpäeva tutvuda töölepingu tingimustega ja konsulteerida AÜ usaldusisikuga. Töötajal on õigus teha ettepanekuid töölepingu muutmiseks. Tööandjale ja töötajale jääb kummalegi üks mõlemapoolselt allkirjastatud eksemplar. Enne töötaja tööle lubamist tutvustab Tööandja või tema volitatud esindaja talle Kollektiivlepingut, palgatingimusi ja muid tööd korraldavaid dokumente.

47Ametijuhend antakse töötajale Tööandja volitatud esindaja poolt kätte allkirja vastu ja selle edaspidine muutmine võib toimuda ainult poolte kokkuleppel kui sellega muudetakse tehtavat tööd, selle keerukusastet, ameti- või kutsenimetust või kvalifikatsiooninõudeid.

48Töölepingu muutmise soovist koos põhjendustega teatab muudatustest huvitatud pool teisele kirjalikult 2 (kaks) nädalat ette, välja arvatud seadusega ettenähtud tingimustel ja vastavate etteteatamiste tähtaegadega muudatuste korral.

49Töölepingu muutmine toimub ainult poolte kokkuleppel, va TLS § 37 ja § 47 lg 4 toodud juhtudel, töötasustamise aluste (ajatasu vs tunnitasu) ja tööajarežiimi (5-päevane töönädal vs vahetustega töö) muutmine. Nimetatud muudatused konsulteeritakse eelnevalt peausaldusisikuga. Töötajaid teavitatakse muudatustest kirjalikult vähemalt üks kuu ette.

50Töölepingu lõpetamise soovist teatavad pooled teineteisele kirjalikult. Tööandja volitatud esindaja on töötaja nõudel kohustatud töölepingu lõpetamise avalduse saamist kinnitama allkirja ja kuupäevaga töötaja avalduse eksemplaril. Töölepingu lõpetamisel Tööandja algatuse tõttu on Tööandja kohustatud töötajale põhjendama töölepingu lõpetamise vajadust.

51Uutele töötajatele tagatakse esmajuhendamine töökorraldust puudutavates küsimustes.

52Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks Tööandja konsulteerib AÜ peausaldusisikuga ja töökeskkonnavolinikega töökeskkonnaga seotud küsimustes, töökeskkonna parandamise abinõude kavandamisel arvestab nende ettepanekutega ning kaasab nad kavandatu elluviimisele.

53Tööandja kohustus on korraldada töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikmete valimine. Tööandja võimaldab neile oma kohustuste täitmiseks ja väljaõppe saamiseks põhitööst vaba aega vastavalt vajadusele (samuti tööõnnetuste juurdlemisel vastavalt vajadusele), säilitades selle aja eest nende keskmise palga.

54Töö korraldamisel, juhtimisel ning töö tegemisel peavad lepingupooled täitma töötervishoiu ja tööohutusseaduse ning selle alamaktide tingimusi. Tööandja korraldab töötajate tervisekontrolli vähemalt üks kord 3 (kolme) aasta tagant, vastavalt riskianalüüsi tulemustele ja kannab sellega seotud kulud.

55Tööandja hüvitab töötajale tervisetõendi (tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta – väljastab perearst) maksumuse, kui töötaja töötab tööl, kus on ettenähtud eelnev ja perioodiline tervisekontroll. Esmasel tööle asumisel sellisele tööle tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta Tööandja poolt ei hüvitata.

56Töötaja on kohustatud töötama nii, et tema poolt töö tegemine või sellest tööst tulenevad tagajärjed ei ohustaks asutuse vara, töötaja enda ega ka teiste isikute elu, tervist, vara ning keskkonda. Selleks tuleb töötajal täita Tööandja kehtestatud ohutusjuhendeid ning kasutada talle antud ja tööks ette nähtud kaitsevahendeid.

57Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et töötajal on võimalik järgida tööohutusreegleid ning säilitada töövõime ja heaolu.

58Kui töö laad seda nõuab, võimaldab tööandja töötajale tööks ette nähtud isikukaitsevahendid ja tööriietuse lähtudes kehtivast töötervishoidu ja -ohutust reguleerivast seadusandlusest.

59Tööandja muretseb vastavalt võimalustele ajakohaseid töövahendeid ja arendab töövõtteid, et kergendada ja tõhustada töötajate tööd.

60Tööandja tagab vahendite olemasolul töötajatele supervisiooni mitte harvem kui üks kord kvartalis.

61Kui töökohale ligipääs on ühistranspordi osas piiratud, korraldab Tööandja võimaluse korral töötajate transpordi.

62Tööandja toetab vastavalt materiaalsete vahendite olemasolule aastaringselt sportlike, tervist edendavate ja taastavate võimaluste loomist asutuse töötajatele.

63Tööandja korraldab materiaalsete vahendite olemasolul töötajatele vaimset tervist, ühtekuuluvustunnet ja organisatsioonikultuuri edendavaid ühisüritusi.

64Töötaja on omalt poolt kohustatud käituma terviseteadlikult, kandes hoolt oma vaimse ja füüsilise tervise eest ega kuritarvita […]. 2016. aastast on vähendatud suitsetamist töökohal, asutuse territooriumil. Klientide nähes ei tohi töötajad suitsetada.

VI TÖÖ TASUSTAMINE JA RAHALISED TOETUSED

66Tööandja kehtestab töökohtadele töötasu määrad, mis vaadatakse üle vähemalt kord aastas ja korrigeeritakse, võttes arvesse Tööandja majandustegevuse tulemust.

67Töötajate töökohtade töötasu alammäärad lepitakse kokku Kollektiivleppe lisana.

68Töötajal on õigus võtta aega tutvumiseks Tööandja poolt esitatud töölepingu muudatustega ja konsulteerida vajadusel AÜ usaldusisikuga. Tööandjal on õigus eeldada konsultatsiooni pikkuseks mitte üle 1 (ühe) nädala.

69Töötasu määramise aluseks on Tööandja kehtestatud juhend/ kord. Töötaja töötasu sõltub tema tööpanusest ja kvalifikatsioonist vastavalt Tööandjaga sõlmitud töölepingu tingimustele.

70Tööandja tasub töötajale töötasu ja muud väljamaksed järgmise kuu 10-ndaks kuupäevaks. Kui nimetatud kuupäev nihkub puhkepäevale või riiklikule pühale, maksab Tööandja töötasu välja sellele eelneval tööpäeval. Ülekandekulud tasub Tööandja.

71Töötajal on õigus saada puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti.

72Tööandjal on õigus töötajale mitte maksta preemiaid ega muid toetusi kuni 6 kuu ulatuses, kui Töötajat on kirjalikult hoiatatud seoses töökohustuste rikkumisega sh ka Tööandja volitatud esindaja asutuse juhi poolt.

73.2õnnetuse korral (avarii, tulekahju, vargus) 200 eurot.

73.3töötajate lastele, kes alustavad 1. klassi, koolitarvete ostmiseks 70 eurot;

73.4töötaja surma korral lähedastele (abikaasa, elukaaslane, vanemad või lapsed) surmatunnistuse esitamisel alusel 200 eurot;

VIII LÕPPSÄTTED

78Kollektiivlepingu muutmine ja täiendamine toimub Poolte vahel läbirääkimiste teel vastastikuse usalduse ja vajaliku informatsiooni alusel.

79Läbirääkimiste algatamiseks on Pooltel võrdne õigus.

80Ettepaneku kehtiva Kollektiivlepingu täiendamiseks, muutmiseks teeb üks Pool teisele Poolele teatavaks kirjalikult. Teates esitatakse ettepanek läbirääkimiste sisu ja alguse kohta.

81Kollektiivlepingusse võib teha muudatusi ja täiendusi selle kehtivuse ajal ainult Poolte kokkuleppel. Muudatused ja täiendused fikseeritakse kirjalikult, allkirjastatakse Poolte esindajate poolt, lisatakse Kollektiivlepingule ning need on Kollektiivlepingu lahutamatud osad.

82Teine Pool on kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast vastava teate saamist alustama läbirääkimisi Kollektiivlepingu muutmiseks ja täiendamiseks.

83Kollektiivlepingu täitmisel tekkinud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel.

Kollektiivlepingust tulenevad vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel.

84Kollektiivlepingu sõlmimisel ja täitmisel tekkivate vaidluste lahendamiseks moodustatakse lepituskomisjon mõlema poole esindajatest võrdsetel alustel ja lahendatakse kollektiivse töötüli lahendamise seaduse alusel.

Kollektiivlepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks moodustatakse lepituskomisjon mõlema poole esindajatest võrdsetel alustel ja lahendatakse kollektiivse töötüli lahendamise seaduse alusel.

85Kollektiivlepinguga tutvumiseks peab olema võimalus asutustes kõigil töötajatel, asutuse juhiabi või AÜ usaldusisiku juures. Tööandja tagab Kollektiivlepingu paljundamise ja AÜ peausaldusisik levitab seda hiljemalt kahe nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist. Samas korras kuuluvad avalikustamisele ka Kollektiivlepingus tehtavad muudatused ja täiendused.

86Kehtivat Kollektiivlepingut tutvustatakse alati uuele töötajale tema tööle asumisel.

87Kollektiivleping on koostatud elektrooniliselt ja allkirjastatud Poolte poolt digitaalselt.

89Läbirääkimisi kokkuleppe tingimuste muutmise või täiendamise üle alustatakse hiljemalt kaks kuud enne käesoleva lepingu kehtivuse lõppu.

90Kollektiivlepingu kehtivuse lõppedes on Pooled kohustatud täitma käesoleva Kollektiivlepingu tingimusi uue Kollektiivlepingu sõlmimiseni, va kohustust pidada töörahu.

91Kontrolli Kollektiivlepingu täitmise üle teostavad Tööandja esindajad, AÜ esindajad ja AÜ peausaldusisik.

TööandjaAÜ

LISA 1

XXXX