Kollektiivleping

XXXX (registrikood XXXX), keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige XXXX, ja XXXX (AÜ)( registrikood XXXX), keda esindab volikirja alusel XXXX, sõlmisid käesoleva kollektiivlepingu alljärgnevatel tingimustel:

§ 1Rakendusala

1.2Pooled tunnistavad vajadust teha tihedat koostööd Tööandja töötajate töö tulemuslikkuse tõstmiseks, mis toob kaasa Tööandja kasumi suurenemise ning annab sellest tulenevalt võimaluse Töötajate töötingimuste parandamiseks, töötasude tõstmiseks ja sotsiaalprobleemide lahendamiseks.

1.3Võrreldes kehtivate õigusaktidega tagatakse kollektiivlepinguga Töötajatele soodsamad töö-, olme- ja sotsiaalsed tingimused ning töötasu määrad. Kollektiivlepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadustest ja teistest normatiivaktidest.

1.4Kui kollektiivlepingu kehtivuse ajal paremustatakse seadustega või normatiivaktidega Töötajate töö- vöi töötasutingimusi, kehtivad neis toodud sätted.

1.5Töötaja töölepingu sätted, mis panevad Töötaja halvematesse tingimustesse, on kehtetud. Sätted, mis võimaldavad Töötajale paremaid tingimusi, kui on ettenähtud kollektiivlepinguga, ei loeta nimetatud kollektiivlepinguga vastuolus olevateks.

1.6. Kehtivate õigusaktide või muude oluliste asjaolude muutumisel on lepingu pooltel õigus nõuda kollektiivlepingu muutmiseks uute läbirääkimiste alustamist.

§ 2Tööleping

2.1.Tööandja kohustub Töötaja töölevõtmisel tutvustama talle töölepingu tingimusi, muutmise ja lõppemine korda, töökorralduse reegleid, kollektiivlepingut, koheselt väljastama Töötajale töölepingu teise eksemplari ning teatavaks tegema osakonna usaldusisiku nime ning töökoha.

2.2.Töötaja töökohaks on töölepingus kokkulepitud XXXX regioon.

2.3.Tööandja annab töökorralduse reeglite projekti tutvustamiseks ning ettepanekute ja märkuste tegemiseks töötajatele ja AÜ-le vähemalt kaks nädal enne projekti kinnitamist. Töökorralduse reeglite projekti kohta tehtud ettepanekud ja märkused ei ole tööandjale kohustuslikud, välja arvatud juhul, kui need lähtuvad seadusest.

2.4.Töötajate koondamisest teatab Tööandja osakonna usaldusisikule kirjalikult.

§ 3Tööaeg

3.1.Dispetšerite töös võib katkematu tööprotsessi vajadusega töövahetuse pikkuseks kehtestada kuni 24 tundi kui ei ole kokku lepitud teisiti. 

3.2.Bussijuhtide töövahetuse planeeritud aeg peab olema vähemalt kolm tundi. Juhul kui tööaeg planeeritakse ja arvestatakse vastavalt töötatud ajale, siis väljamaksmisele kuuluv osa ei või olla väiksem bussijuhi kolme tunni töötasust.

3.3.Bussijuhtide tööpäeva ettevalmistamise aeg on 15 minutit ja lõpetamise aeg 15 minutit.

3.4.Töötajate tööaja summerimise arvestusperioodiks on üks kuu.

3.5.Tööajakava tehakse Töötajatele teatavaks vähemalt viis päeva enne arvestusperioodi algust.

3.6.Tööajakava võib muuta eelneval vastastikkusel kokkuleppel.

3.7.Tööandja võib rakendada töö iseloomust tulenevalt täistööajaga töötajale mitte rohkem kui ühe tööpaevasisese vaheaja 3-tunnisena või pikemana (katkestatud tööaeg) juhul kui:

-töötaja saab katkestuse ajal viibida vastavait selleks sisustatud puhketoas vöi kodus;

-kogu katkestuse aeg tasustatakse vastavalt töötasuleppele;

-katkestuse aega ei arvestata tööaja hulka;

-katkestuse aeg hõlmab ühetunnist tööpaevasisest vaheaega puhkamiseks ja einestamiseks.

4.1.Töötajate põhitasumäärad ja lisatasud kehtestatakse eraldi sõlmitava töötasuleppega. Uue töötasuleppe sölmimiseni jääb kehtima seni kehtinud töötasu korraldus v.a kui muudest öigusaktidest tulenevalt kehtivad töötajatele soodsamad tingimused.

4.2.Töötajatele makstakse töötasu üks kord kuus järgneva kuu 10. kuupäevaks.

4.4.AÜ-I on öigus esitada ettepanekuid töötasustamise aluste täiustamiseks.

5.1Tööandja ja töötaja kohustused:

5.1.1tööandja ja töötajad on kohustatud tegema ohutu töökeskkonna nimel koostööd;

5.1.2tööandja esindaja ja töötaja on kohustatud töölepingu sölmimisel jälgima, et kokkulepe sõlmitaks ainult nende tööde kohta, mille tegemiseks on töötaja saanud vöi saab tööohutusalase väljaõppe;

5.2Tööandja on kohustatud:

5.2.2viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli;

5.2.5mitte rakendama töötajat töödel, mille tegemiseks ta ei ole saanud vastavat ohutusalast instruktaaži;

5.2.6tagama töökeskkonnaalaste õigusaktide kättesaadavuse ja nõudma töötajatelt nende täitmist./ 

5.3Töötaja on kohustatud:

5.3.1osalema ohutu töökeskkonna loomisel;

5.3.2täitma kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;

5.3.3keelduma tööst, miile tegemiseks ta ei ole saanud vastavat väljaõpet;

5.3.4kasutama õnnetuste ja tervisekahjustuste vältimiseks isikukaitsevahendeid ja hoidma need töökorras;

5.3.5vastavait väljaõppele tagama, et töö ei ohustaks tema enda või teiste elu ja tervist ning keskkonda;

5.3.6täitma Tööandja, Tööandja esindaja ja töökeskkonna järelevalvet teostavate isikute seaduslikke korraldusi;

5.3.7teatama ohtlikust olukorrast, tööõnnetusest või selle tekkimise ohust viivitamatult oma töö vahetule korraldajale vöi Tööandja esindajale.

5.4Tööandja ja töötaja õigused:

5.4.1töötajal on õigus keelduda tööst vöi peatada töö, mis kahjustab tema enda või teiste isikute elu ja tervist, teatades sellest viivitamatult oma töö vahetule korraldajale;

5.4.2töötajal on õigus saada teavet töökeskkonna ohuteguritest ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest.

5.5Töökeskkonnavolinik

5.5.1Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad neli aastat.

5.5.2Töökeskkonnavoliniku valimise korraldab struktuuriüksuse juht kooskõlastatult töökeskkonnaspetsialistiga.

5.5.3Tööandja on kohustatud tagama töökeskkonnavolinikule võimaluse oma ülesannete täitmiseks põhitöö ajal vähemalt kaks tundi nädalas.

5.5.4Töökeskkonnavoliniku ja liikme täienduskoolituse korraldab Tööandja ja selleks ajaks säilitab Tööandja töökeskkonnavolinikule tema keskmise töötasu.

5.6Töötervishoid

5.6.1Töökojas temperatuuri langemisel alla 10 kraadi on tööandja kohustatud töö ümber korraldama vajaliku temperatuuri saavutamiseks. Kui see ei ole võimalik, on töötajatel õigus töö katkestada temperatuuri taastumiseni. Töötajad on kohustatud tegema koostööd temperatuuri säilitamiseks tööruumides.

5.6.2Taotluse töö ümberkorraldamiseks eelmises punktis nimetatud alusel esitavad usaldusisik ja töökeskkonnavolinik ühiselt tööandja struktuuriüksuse juhile, lisades ruumi(de) temperatuuri mõõtmise tulemused ja töötajate nimekirja, kelle osas ümberkorraldust taotletakse.

5.6.3Tööandjal on õigus lisaks perioodilisele tervisekontrollile suunata töötajad erakorralisele tervisekontrollile, tasudes ise tervisekontrolli kulud ning säilitades töötajale keskmise töötasu kontrolliks kulunud aja eest. Majanduslikel võimalustel kompenseerib Tööandja Töötajale taastusravi protseduurid.

6.1Töötajate iga-aastase pöhipuhkuse kestvuseks on 28 kalendripäeva.

6.2Pikendatud põhipuhkust kestvusega 35 kalendripäeva antakse isikutele, kellele on määratud töövõimetuspension vöi rahvapension töövõimetuse alusel vastavait riikliku pensionikindlustuse seadusele ja alaealistele.

6.3Täiendavalt põhipuhkusele antakse Töötajatele lisapuhkust alljärgnevalt:

•bussijuht

•keevitaja

•autolukksepp

•veeremikoristaja

•automaaler 5 kalendripäeva

•töökeskkonnavolinik 5 kalendripäeva.

6.4Staažipuhkust pikaajalise pideva töötamise eest ettevõttes antakse alljärgnevalt:

•tööstaaž 10-15 aastat 1 kalendripäeva

•tööstaaž üle 15 aasta 2 kalendripäeva

•staaži arvestamise kord kehtestatakse käesoleva kollektiivlepingu lisas nr. 1.

6.5Igaaastane puhkus koos lisapuhkustega ei ületa 37 päeva.

6.6Käesoleva kollektiivlepingu allkirjastamise hetkel ettevõtte regioonide töötajate suhtes rakendatavaid soodsamaid puhkusesüsteeme rakendatakse ka peale kollektiivlepingu allkirjastamist.

6.7Puhkuste ajakava koostab Tööandja esimese kvartali jooksul. Juhul kui Töötaja ei nõustu talle määratud puhkuseajaga, kooskõlastab Tööandja Töötaja puhkuseaja usaldusisikuga.

6.8Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja antakse sellega koos, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui võimalik, antakse suurem osa puhkusest suvisel perioodil.

6.9XXXX töötavatele abikaasadele antakse võimaluse korral ning töötajate soovil puhkus üheaegselt.

6.10Töötaja on kohustatud koheselt teatama oma allüksuse juhile puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest (haigus, riiklike ülesannete täitmine jne.).

§ 7Sotsiaalsed tagatised ja kompensatsioonid

•kuni 10 aastat - 40€,

•10-20 aastat - 70€

•üle 20 aasta - 100€

Juubelitähtpäevadeks loetakse käesoleva kollektiivlepingu mõistes 50.,55., 60., 65., 70., 75., ja 80. sünnipáev.

7.2Töötajal on õigus saada tasustamata vaba päev 1. septembril lapse 1. klassi saatmiseks.

7.3Töötaja või tema pereliikme (isa, ema, õde, vend, laps, abikaasa, elukaaslane) surma korral võimaldab tööandja tasuta transpordi matuseliste veoks maakonna piires.

7.4Tööandja ei algata koondamist Töötajate vastu, kelle pidev tööstaaž Tööandja juures on vähemalt 15 (viisteist) aastat ning kellel täieliku vanaduspensioniea saabumiseni on jäänud kuni 1 (üks) aasta. Juhul, kui tulenevalt Tööandja majandustegevusest tekib vajadus koondada eelnimetatud tingimustele vastavat Töötajat, informeerib Tööandja tekkinud vajadusest ametiühingut ja/või vastava regiooni usaldusisikut ette vähemalt 1 (üks) kuu enne õigusaktides ettenähtud etteteatamistähtaega.

7.5Vakantse autobussi olemasolul võimaldab Tööandja AÜ osakonnale autobussi tasuta kasutamist sõiduks AÜ-ga seotud üritustele kaks korda aastas Eesti piires, tingimusel, et bussi juhib vabatahtlikuna XXXX bussijuht, kes ei tee seda oma tööajast ja kelle töö ei kuulu seejuures tasustamisele.

§ 8Tööandja ja AÜ suhted

8.1Tööandja tunnistab töötajate esindajatena AÜ XXXX osakonna usaldusisikuid ja AÜ töötasulisi töötajaid.

8.2Tööandja võimaldab AÜ usaldusisikutel tegeleda Töötajate esindamisega põhitöö ajal koos terna keskmise töötasu säilitamisega vastavait ametühingute seadusele.

8.3Kui töökorralduse eripärade tõttu pole võimalik täita punkti 8.2 maksab Tööandja usaldusisikutele ja töökeskkonnavolinikele nende keskmist töötasu Töötajate esindamisega seotud tegevuse eest. 

8.4Tööandja juhtkond ja usaldusisikud kohtuvad regulaarselt vähemalt kaks korda aastas, et arutada vastastikust koostööd, ettevötte strateegilisi probleeme ja arenguperspektiive ning usaldusisikute panust töötajate esindamisel ja ettevötte hea käekäigu tagamisei.

8.5Tööandja võimaldab AÜ liikmetele ja nende esindajatele vastavate vabade ruumide olemasolul koosolekute pidamiseks ettevõtte ruumide tasuta kasutamist ja vajaliku teabe avaldamist töökohtades olevatel AÜ stendidel. Tööandja annab võimalusel usaldusisikule tööruumi alaliseks kasutamiseks. Side- ja transpordivahendite kasutamine toimub kokkuleppel Tööandjaga.

8.6Tööandja tagab AÜ liikmemaksu kinnipidamise Töötaja töötasust Töötaja kirjaliku avalduse alusel (liikmeavalduse näidis toodud lisas nr 2.) ning liikmemaksude ülekandmise igakuuliselt järgneva kuu 15. kuupäevaks AÜ arveldusarvele.

8.7Kollektiivlepinguga seonduvalt võimaldab Tööandja Töötajate esindajatel tutvuda andmetega, mis iseloomustavad Töötajate tööaja kasutamist, töötasustamise aluseid vastavate ametite lõikes, soodustuste kohaldamist, AÜ liikmemaksude arvestamist ja ülekandmist.

8.8Tööandja võimaldab osakonna usaldusisikule ja osakonna juhatuse liikmele AÜ poolt esitatud kirjalike kutsete alusel aastas vastavait seadusele viis (5) tööst vaba päeva osalemiseks AÜ poolt korraldatavatel üritustel. Käesoleva punkti alusel antavatel tööst vabadel päevadel säilitatakse töötajate terna keskmine töötasu kolme (3) päeva eest aastas.

§ 9Muud sätted

9.2Töötajate poolt jälgivad kollektiivlepingu täitmist usaldusisikud ja AÜ töötajad. Tööandja poolt jälgivad kollektiivlepingu täitmist selleks volitatud isikud.

9.3Kollektiivlepingu pikendamiseks või uue lepingu sõlmimiseks võivad pooled esitada kirjaliku taotluse teisele poolele kuni kaks kuud enne toimiva kollektiivlepingu kehtivusaja lõppemist.

9.4Töötajatel peab olema võimalus kollektiivlepinguga tutvuda ettevõtte personalitöötaja ja usaldusisikute juures ning allüksustes.

Tartus, 28.veebruaril 2017.a.

Lisa nr. 1

TÖÖANDJA JUURES PIDEVA TÖÖSTAAŽI ARVUTAMISE KORD

1.Pideva tööstaaži hulka arvatakse:

1.1Tööandja juures, tema allettevõtetes ja struktuuriüksustes töölepingu alusel vaheaegadeta töötatud aeg, töölt sunnitud puudumise aeg ning töölepingu peatumise aeg.

1.2Töölepingu alusel vaheaegadeta töötatud aeg OÜ-s XXXX, OÜ-s XXXX, AS-s XXXX, AS-s XXXX, AS-s XXXX, OÜ-s XXXX, OÜ-s XXXX, AS-s XXXX (ärinimi kuni X.X.X XXXX), OÜ XXXX ja nende eelkäijate juures enne Ol. jaanuari 2006. Isiklikus töölepingus võib pideva tööstaaži hulka arvestada veel täiendavalt teistes ettevõtetes töötatud aega;

1.3Teenimisaeg kaitsejõudude tegevteenistuses (sõjaväeteenistuses) või tööteenistuses, kui töötaja enne teenistusse kutsumist töötas Tööandja juures.

1.4Tasemekoolituse ja tööalase koolituse aeg, kui töötaja enne ja pärast taseme- ja tööalast koolitust töötas Tööandja juures vöi käesoleva lisa punktis 1.2. nimetatud tööandja juures ja nimetatud tööandjate struktuuriüksustes);

1.5Aeg, mil töötaja täitis talle riigi- või kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ülesandeid vöi esindas seaduse vöi kollektiivlepinguga ettenähtud korras töötajaid.

2.Pidev tööstaaž ei katke, kuid vaheaega staaži hulka ei arvestata juhul, kui töötaja asub uuesti tööle Tööandja juures 6 (kuue) kuu jooksul pärast töölepingu lõpetamist Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 89 lõigete 1 ja 2 alusel (likvideerimine, koondamine).

3.Vaidlused pideva tööstaaži arvutamise üle lahendab töötaja kirjaliku taotluse alusel Tööandja.