01.01.2024-31.12.2024

Tallinn 2023

1. ÜLDOSA

1.1.Kollektiivleping reguleerib Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport (edaspidi nimetatud „Tööandja“), Aktsiaseltsis Tallinna Linnatransport töötavate Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmete (edaspidi nimetatud ETTA) ja Eesti Raudteelaste Ametiühingu liikmete (edaspidi nimetatud ERAÜ) vahelisi tööalaseid- ja sotsiaalsuhteid.

1.2.Kollektiivlepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad Tööandja ja ETTA ja ERAÜ (edaspidi nimetatud „Pooled“) töölepingust, töökorralduse reeglitest ja Eesti Vabariigis kehtivatest normatiivaktidest.

1.3.Tööandja reorganiseerimine (sh ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine) või ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminek ei lõpeta kollektiivlepingu kehtivust.

1.4.Tööandja võib laiendada kollektiivlepingu tingimusi kõikidele oma töötajatele.

1.5.Töölepingu, kollektiivlepingu või seaduse sätete vastuolu korral rakendatakse Töötajale soodsaimat sätet.

1.6.Normatiivaktide või muude oluliste asjaolude muutumisel on Pooltel õigus nõuda läbirääkimiste alustamist kollektiivlepingu muutmiseks.

2. MÕISTED

2.1.Sõidukijuht - sõiduplaani järgi avaliku teenindamise lepingu, liiniloa või tellijaga sõlmitud lepingu alusel liinil sõitva ühissõiduki juht.

3. TÖÖSUHTED JA TÖÖLEPING

3.1.Tööleping on Poolte kokkulepe, mille kohaselt Töötaja teeb Tööandjale kokkulepitud tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Tööandja maksab Töötajale töö eest tasu ning kindlustab talle Poolte kokkuleppe ja kollektiivlepinguga ettenähtud töötingimused.

3.2.Tööleping sõlmitakse ja lõpetatakse kirjalikult.

3.3.Töölepingu sõlmimisel või muutmisel Tööandja:

3.3.1.tutvustab Töötajale antud tööd, töötasu ja töötingimusi;

3.3.2.selgitab vastastikuseid kohustusi ja õigusi;

3.3.3.selgitab töötervishoiu ja tööohutuse seadust;

3.3.4.tutvustab kehtivaid töökorralduse reegleid, kollektiivlepingut ja teisi tööks esitatavaid nõudeid;

3.3.5.teeb teatavaks ETTA Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport osakonna peausaldusisiku, ERAÜ usaldusisiku ja struktuuriüksuse usaldusisiku nime.

3.4.Kui ühele ametikohale kandideerib mitu võrdsete eeldustega tööle soovijat, eelistab Tööandja tööle võtmisel ETTA Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport osakonna või ERAÜ liiget, kui ta vastab antud ametikoha nõuetele.

4. TÖÖLEPINGU MUUTMINE

Töölepingut saab muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel.

5. TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE

5.1.Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda teatades Tööandjale kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva.

5.2.Töölepingu peavad Pooled üles ütlema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega.

5.3.Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada.

5.4.Tööandja algatusel võidakse tööleping Aktsiaseltsis Tallinna Linnatransport üles öelda alljärgneva esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise tõttu Töötaja poolt:

5.4.1.ettevõtte või kaastöötajate vara vargus

5.4.2.joobeseisundis (Korrakaitseseadus § 36 lg 1 mõistes) tööle tulek ning tööl olek

5.4.3.veeremi kasutamine isiklikel eesmärkidel

5.4.4.põhjuseta ringi sooritamata jätmine

5.4.5.töölt põhjuseta puudumine

5.4.6.on pannud toime süülise teo, millega põhjustas sõitjale raske terviserikke. Tööandja informeerib enne töölepingu erakorralist ülesütlemist ETTA peausaldusisikut ja ERAÜ usaldusisikut ainult ametiühingute liikmeid puudutavatest otsustest.

5.5.Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel Tööandja poolt majanduslikel põhjustel (koondamine) maksab Tööandja Töötajale, kelle töösuhe on kestnud vähemalt kümme aastat, hüvitist kahe kuu keskmise töötasu ulatuses.

5.6.Töölepingu erakorralisest ülesütlemisest majanduslikel põhjustel teatab Tööandja Töötajale, kellel on tööõnnetuse (v.a. Töötaja süül) või kutsehaiguse tagajärjel tuvastatud töövõime kaotus, ette TLS-s ettenähtust ühe kuu võrra enam. Samuti maksab Tööandja eeltoodud juhtudel koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu võrra enam, kui TLS ette näeb.

5.7.Enne töölepingu erakorralist ülesütlemist Töötajate esindajaga peab Tööandja küsima ametiühingu(te) arvamust töölepingu ülesütlemise kohta.

5.8.Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu (töömahu vähenemine või töö ümberkorraldamine) peab Tööandja pakkuma Töötajale võimaluse korral teist tööd.

5.9.Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu eelistatakse tööle jätmisel Töötajate tööd iseloomustavate näitajate võrdsuse korral ETTA ja ERAÜ liikmeid.

1 kuni 5 aastat - vähemalt 1 keskmine kuupalk

5 kuni 10 aastat- vähemalt 2 keskmist kuupalka

10 ja enam aastat - vähemalt 3 keskmist kuupalka

6. PIDEV TÖÖSTAAŽ SAMA TÖÖANDJA JUURES

6.1.Pidevat tööstaaži Tööandja juures arvutatakse tööle asumisest lisas 1 nimetatud ettevõtetes.

6.2.Tööandja reorganiseerimisel (sh ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine) või ettevõtte üleminekul, arvestatakse Töötaja pideva tööstaaži hulka ka Tööandja õiguseelneja juures enne Tööandja reorganiseerimist või samas ettevõttes enne omandi üleminekut vaheaegadeta töötatud aeg.

7.TÖÖKORRALDUSE REEGLID

7.1.Töökorralduse reeglid määravad Poolte koostööks vajalikud vastastikused õigused, kohustused ja käitumisreeglid.

7.2.Tööandja tutvustab töökorralduse reeglite projekti Töötajatele ja esitab ühe eksemplari ETTA peausaldusisikule ja ühe eksemplari ERAÜ usaldusisikule arvamuse esitamiseks.

7.3.Tööandja tagab Töötajatele võimaluse igal ajal tutvuda kehtivate töökorralduse reeglitega.

7.4.Tööandjal on õigus teha Töötajale hoiatus töökohustuste rikkumise eest. Rikkumise eest tehtud hoiatust võetakse arvesse töölepingu ülesütlemisel kuni 6 kuu jooksul hoiatuse tegemise päevast arvates.

8.TÖÖTASU

8.1.Töötajale makstava töötasu suurus lepitakse kokku kirjalikus töölepingus.

8.2.Töötasumäära kehtestamisel arvestatakse töö keerukust ja töötingimusi. Seaduses, kollektiivlepingus või töölepingus ettenähtud juhtudel makstakse Töötajale peale töötasu muid hüvitisi ja hüviseid.

8.3.Palgakokkulepe aastaks 2024 (Sõidukijuhtide tunnitasu määrad) on toodud kollektiivlepingu lisas 2.

8.5.Tööandja maksab Sõidukijuhtidele stažööri (praktikandi) väljaõpetamise eest (sealhulgas õppesõidu ajal) juhendamistasu 15% tunnitöötasu määrast.

8.6.Tööandja maksab liiklusseisaku likvideerimisel (pukseerimine) trammijuhtidele lisatasu 10 eurot/korrast.

8.8.Punktis 8.7. nimetamata Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport Töötajatele kehtestatakse poolte kokkuleppel tunni-ja kuutöötasumäärad öisel ajal. Eraldi selle eest lisatasu ei maksta.

8.9.Töötajale, kellele antakse tööpäevasisene vaheaeg vastavalt punktile 12.5, makstakse lisatasu või suurendatakse töötasu kokkuleppel ETTA ja ERAÜ-ga. Lisatasu suurus tööpäevasisese vaheajaga töötamise eest on 10% Töötaja tunnitasumäärast.

8.10.Sõidukijuhtidele makstakse tulemustasu vastavalt tulemustasu määramise juhendile (lisa 3). Veeremi ja elektritaristu remondiga seotud oskustöölistele makstakse lisatasu vähemalt 10% põhitöötasu määrast.

Lisatasu määramisel tööjuhifondist võetakse arvesse alljärgnevat:

-töö kvaliteet

-tööülesannetega tähtaegne toimetulek

-kaaskutsealade kasutamine

-oskused ja kogemused rikete diagnoosimisel ja operatiivsel kõrvaldamisel

-omapoolne initsiatiiv

-töödistsipliin j a -kultuur

-töö- isikliku hügieeni täitmist

-ametialaste jm. juhiste täitmine

-töötervishoiu ja tööohutuse eeskirjadest/jühenditest ning töösisekorra eeskirjadest kinnipidamine

-eririietuse kandmine

-tööjuhi poolt antud täiendavate ühekordsete tööülesannete täitmine.

Tööandjal on õigus maksta muid preemiaid ja lisatasusid töö tasustamiseks ettenähtud vahendite piirides.

8.11.Tööandja maksab Töötajatele võimaluse korral tulemustasu jooksva aasta tulemuste eest.

8.12.Kui tööaeg langeb riigi- või rahvuspühale, maksab tööandja töö eest kahekordset töötasu olenemata sellest kas töötati vahetuste ajakava järgselt või ajakava väliselt.

8.13.Kui vahetus algab riigi- või rahvuspühaeelsel päeval ja lõpeb riigipühal või algab riigi- või rahvuspühal ja lõpeb riigi- või rahvuspühajärgsel päeval, tasustatakse tööd selles vahetuses nagu riigi- või rahvuspühal.

9.TÖÖTASU MAKSMINE

9.1.Tööandja maksab Töötajale väljateenitud töötasu üks kord kuus järgmise kuu üheksandal kuupäeval Töötaja määratud pangakontole.

9.2.Tööandja väljastab Töötaja nõudmisel teatise temale arvestatud töötasu ja kinnipeetud maksude kohta.

10. TÖÖ - JA PUHKEAEG

10.2.Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul.

10.4.Tööaja alguse ja lõpu, puhkamiseks ja einestamiseks antava aja, samuti muud tööpäevasisesed vaheajad ning ühest vahetusest teise ülemineku aeg ja kord määratakse kindlaks töökorralduse reeglite, tööajakava või töölepinguga.

10.5.Tööandja peab kõigi Töötajate tööaja arvestust.

10.6.Tööaja summeeritud arvestuse korral koostab Tööandja tööajakava iga kalendrikuu kohta ning teeb selle Töötajatele teatavaks hiljemalt viis päeva enne kalendrikuu algust.

10.7.Tööandja korraldab võimaluse korral tema juures töötavate abikaasade ühisavalduse alusel nende tööaja viisil, mis võimaldab neil kasutada puhkepäevi ning puhkust ühel ajal.

10.8.Tööajakava võib muuta Poolte vastastikusel kokkuleppel, kusjuures tööajakava muutmisel üldjuhul säilitatakse planeeritud puhkepäevade ja töötundide arv.

10.9.Vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks antakse võimalikult töövahetuse keskel, vaheaeg kestab 30 minutit kuni 1 tund.

Trammijuhtidel liinil on vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks 16 kuni 29 minutit ja kuulub tööaja sisse.

10.10.Tööandja koostab tööajagraafiku ja teeb selle Töötajatele teatavaks mitte hiljem kui 5 kalendripäeva enne töö algust. Mõjuvate põhjuste tekkimisel (haigestumine, lähedase surm ja muu mõjuv põhjus) muudetakse graafikut eelneva kokkulepe alusel.

10.11.Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse 3 (kolme) tunni võrra.

10.12.Teistel rahvus-ja riigipüha eelsetel tööpäevadel lühendatakse tööpäeva ühe tunni võrra.

11.TÖÖ MITTEANDMINE

11.1.Ettevõttesisesed olukorrad, kus Töötaja ei tee tööd mitte tema süüst tulenevatel põhjustel, fikseeritakse Tööandja ja Töötaja poolt.

11.2.Väljaspool ettevõtte territooriumi tekkivatest olukordadest, kus Töötaja ei tee tööd mitte tema süüst tulenevatel põhjustel, informeerivad Töötajad Tööandjat esimesel võimalusel.

11.3.Töötaja võib töö tegemisest keelduda, kui see ohustab Töötaja või reisijate ohutust. Tööandja maksab töö seisaku eest töötajale tasu tunnitasu määra alusel.

12.ERITINGIMUSED LIINIJUHTIDE TÖÖ - JA PUHKEAJA OSAS

12.1.Bussijuhtidele on kehtestatud summeeritud tööaja arvestus ühe kalendrikuu ning trammi- ja trollijuhtidele nelja kalendrikuu ulatuses.

12.2.Liinijuhtidele võib vahetuse pikkuseks planeerida 6 kuni 12 tundi, reservis olekuks 6 kuni 10 tundi.

12.3.Sõidukijuhtide tööaja sisse loetakse:

12.3.1.sõidukijuhtide ettevalmistus-lõpetusaeg;

12.3.2.sõiduaeg liinil ja tellimusveol;

12.3.3.seisakute aeg (v.a. juhud, kui juht on seisakus süüdi):

a)seisaku aeg sõiduki tehnilise rikke tõttu;

b)seisaku aeg kontaktvõrgu rikke tõttu;

c)seisaku aeg liinil teiste juriidiliste või füüsiliste isikute süül (teiste liiklusvahenditega avarii, mis takistab liiklust jne.);

d)sõit depoosse või garaaži ilma sõitjateta;

e)depoosse või garaaži pukseerimise aeg;

f)järjekorra ootamise aeg;

g)seisaku aeg depoos, garaažis või lõppjaamas sõiduki ootel remondist.

12.3.4.lisaaeg;

12.3.5.hoolduse ja remondi aeg;

12.3.6.reservaeg.

12.5.Sõidukijuhtidele võib nende nõusolekul anda mitte rohkem kui ühe tööpäevasisese vaheaja. Vaheaeg kindlustatakse kestusega vähemalt 2 tundi ja sisaldab lõunavaheaega, välja arvatud trammijuhtidel, kelle lõunavaheaeg kuulub tööaja hulka.

12.6.Sõitjateveo regulaarliinide liikluskorralduspunktides tagab Tööandja sõidukijuhtidele sanitaar-, olme- ja puhkamistingimused, puhta vee ja joogivee ning võimaluse toidu soojendamiseks. Lõpp-punktides korraldab Tööandja tualeti kasutamise võimaluse. Tööandja lähtub sanitaar- ja olmetingimuste kaardistatud vajaduse dokumendist, mis kaasajastatakse vastavalt vajadusele (lisa 5).

Sõidukijuhid tagavad liikluskorralduspunktide heaperemeheliku kasutuse ja tööandja vara säilimise.

12.7.Tööandja sisustab einestamis-ja puhkeruumid töökohtadel ning loob võimalused kaasatoodud toidu säilitamiseks, soojendamiseks ning kohvi ja tee keetmiseks. Samuti tagab kvaliteetse joogivee olemasolu.

13.PUHKUS

13.1.Töötajate iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.

13.3.Puhkuse arvutamise aluseks on kalendriaasta.

13.4.Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust täies ulatuses.

Töötaja soovil (avalduse alusel) makstakse puhkusetasu välja puhkuse kasutamise kuule järgneval palgapäeval.

Puhkusetasu arvutatakse puhkusele mineku kuule eelnenud kuue kalendrikuu töötasust.

Keskmise töötasu arvutamisel arvatakse palga hulka töötaja poolt teenitud töötasuna käsitletavad summad. Keskmise töötasu arvutamisel ei võeta arvesse puhkusetasu, ravikindlustuse hüvitist ja teisi summasid, mida Töölepinguseaduse kohaselt ei käsitleta töötasuna :

•juubelipreemiad

•toetused

13.5.Töötaja soovitud ajal peab Tööandja andma puhkust:

13.5.1.naisele vahetult enne ja pärast emapuhkust või vahetult pärast vanemapuhkust;

13.5.2.mehele vahetult pärast vanemapuhkust või naise emapuhkuse ajal;

13.5.3.vanemale, kes kasvatab kuni 7 aastast last;

13.5.4.vanemale, kes kasvatab 7-10 aastast last, lapse koolivaheajal;

13.5.5.võimaluse korral vanemale, kes kasvatab 11-12 aastast last, lapse koolivaheajal.

13.6.Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.

13.7.Tööandja koostab puhkuse ajakava ja teeb selle Töötajatele teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul.

14.TÖÖKESKKONNAALANE TEGEVUSKAVA

14.1.Tööandja korraldab töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetreid ning hinnatakse riske Töötaja tervisele ja ohutusele, töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske.

14.2.Tööandja koostab töökeskkonna riskianalüüsi alusel kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette tegevused Töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava ja teostajad.

14.3.Tööandja korraldab uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud, töövahendid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendanud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta töötaja tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise.

14.4.Tööandja, ETTA ja ERAÜ allkirjastavad iga-aastaselt töökeskkonna parendamise tegevuskava, mille koostavad töökeskkonnavolinikud koostöös Tööandja esindajatega.

14.5 Tööandja kaasab järelevalveorganite poolt tehtavatesse kontrolltoimingutesse töökeskkonnavolinikke ja usaldusisikuid ning informeerib neid 2 nädala jooksul (aidates ettekirjutuse saamisest) tehtud ettekirjutusest ning oma otsustest töötingimuste parandamise osas.

14.6.Töökeskkonnavolinike valimiskomisjonis osalevad a/ü esindajad, kelle nimekirja kinnitab ETTA Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport osakonna juhatus ja ERAÜ usaldusisik.

15.TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA KOHUSTUSED

15.1.Tööandja tagab ettevõttes ohutu ja turvalise töökeskkonna juhindudes valdkonda reguleerivatest õigusaktidest. Ta tagab töö korraldamisel ohutud ja tervislikud töötingimused, võtab tarvitusele meetmed ohutuse tagamiseks ja rakendab meetmeid terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ning korraldab Töötajatele kehalise, vaimse ja sotsiaalse edendamise.

15.2.Tööandja korraldab Töötajale enne tööle asumist tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe ning annab juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks.

15.3.Töötervishoiu-ja tööohutusalaste nõuete järgimine on Töötajatele kohustuslik.

15.4.Tulenevalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest korraldab tööandja Töötajatele tervisekontrolli arvestades töökeskkonna ohutegureid ja sellest tulenevaid võimalikke terviseriske. Töötajate tervisekontroll viiakse läbi riskianalüüsi põhjal, tööajal ja Tööandja kulul.

15.5.Tööandja hüvitab Töötajale, kelle töö nõuab juhiluba, kohustusliku tervisetõendi maksumuse 50% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 20.- eurot ühe Töötaja kohta.

15.6.Tööandja poolt graafiku alusel töötavate töötajate suunamisel töötervishoiuarsti juurde vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele, makstakse Töötajale ühekordset tasu 20.- eurot pärast tervishoiuarsti külastust.

15.7.Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ §13 põhjal hüvitab Tööandja sõidukijuhtidele nägemist korrigeerivate abivahendite maksumusest kuni 65 eurot vastavalt Nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamise korrale. Töötervishoiuarsti otsuse alusel saab kompenseerida ühed prillid või nägemisteravust korrigeerivad abivahendid. Prillide kompenseerimisel võetakse aluseks töötervishoiuarsti poolt väljastatud otsused alates 01.01.2023. Tervisekontrolli saadetakse töötajad nimekirja alusel ja tervishoiuteenuse osutaja poolt pakutud aegade põhjal. Nimekirjade koostamisel võetakse aluseks eelnev töötervishoiuarsti otsus.

15.8.Tööandja tagab Töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse.

15.9.Tööandja tagab puhta joogivee ja WC kättesaadavuse.

15.10.Ühissõidukijuhid peavad tagama:

15.10.1.sujuva ja ohutu sõitmise;

15.10.2.peatusesse korrektse sisse-ja väljasõidu, bussi ja trollibussi peatamise nii, et ühissõiduk ei oleks peale peatumist takistuse puudumisel ja olenevalt peatuse sõidutee olukorrast sõidutee äärest kaugemal kui 20 cm;

15.10.3.ühissõiduki uste korrektse avamise ja sulgemise;

15.10.4.lapsevankriga või ratastooliga sõitjate salongi sisenemiseks rambi avamise võimalusel;

15.10.5.bussidel ja trollibussidel külje kallutussüsteemi kasutamise sõitjate sisenemiseks ja väljumiseks;

15.10.6.ühissõidukite, va CAF trammid, sõitjatesalongi küttesüsteemi kasutamise, et tagada välistemperatuuril alla +5 kraadi Celsiuse järgi sõitjatesalongis õhutemperatuur +5 kraadi Celsiuse järgi. Välistemperatuuri korral üle +10 kraadi Celsiuse järgi kütte väljalülitamise;

15.10.7.pimedal ajal ühissõiduki sõitjatesalongi valgustuse sisselülitamise;

15.10.8.korrektse teenindamise;

15.10.9.ühtse vormiriietuse kandmise;

15.10.10.sõitjatele ühistranspordialase info edastamise;

15.10.11.10.11. infosüsteemi rikke korral sõitjate teavitamise peatustest;

15.10.12.ettevõtte vara heaperemeheliku kasutamise ja säilimise ning vastutavad süülise tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju eest.

15.11.Tööandja võimaldab Töötajatele vajadusepõhist massaažiteenust ja ujula kasutamise võimalust.

15.12.Tööandja katab riigikaitse õppusel osaleva Töötaja palga ja õppekogunemise toetuse vahe (säilitades Töötajale igakuise sissetuleku) või jätkab riigikaitse õppusel viibimise ajal Töötajale töötasu maksmist või annab Töötajale õppuse ajaks tasustatud lisapuhkust.

16.ISIKUKAITSEVAHENDID JA TÖÖRIIETUS

16.1.Tööandja kindlustab Töötajad riskianalüüsi tulemusel ettenähtud isikukaitsevahenditega ning korraldab nende hoolduse ja puhastuse omal kulul, sh tööriiete (mitte vormiriietuse) pesemise.

16.2.Töötajad kasutavad ettenähtud isikukaitsevahendeid ja tööriideid ning hoiavad neid töökorras. Tööandja tagab naistele ja meestele eraldi riietusruumi.

17. TÖÖ LIINIL

17.1.Tööandja kontrollib regulaarselt ühistranspordiliinide ning ühistranspordipeatuste töö- ja liiklusohutusalast olukorda ja nõuab tellijalt ning vastavatelt organisatsioonidelt ohutute tingimuste tagamist.

17.2.Veolepingute sõlmimisel tagab Tööandja töö- ja liiklusohutuse küsimuste sisseviimise veolepingutesse.

17.3.Tööandja töötab välja täpsed liinigraafikud ja korrigeerib liinigraafikuid pidevalt vastavalt liiklusoludele ja liiklustihedusele.

18. TÖÖKESKKONNAVOLINIKUD JA TÖÖKESKKONNANÕUKOGU

18.1.Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimised ja väljaõppe. Töökeskkonnavolinik valitakse igasse allüksusesse ning tema volitused kehtivad neli aastat.

18.2.Töökeskkonnavolinikud jälgivad, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega. Samuti osalevad nad tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel.

18.3.Töökeskkonnavoliniku ettepanekud töötingimuste osas kohustub Tööandja läbi vaatama mõistliku ajajooksul ning informeerima tulemustest ettepanekute esitajat.

18.4.Tööandja algatusel moodustatakse töökeskkonnanõukogu, kus on võrdne arv tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmete volitused kehtivad 4 aastat. Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Ametiühingu usaldusisikutel on võimalus osaleda töökeskkonnanõukogu töös.

19.SOTSIAALSED TAGATISED

19.1.Tööandja võimaldab töötajatele:

19.2.Töötaja surma korral, mille põhjustas Tööandja süül toimunud tööõnnetus, maksab Tööandja Töötaja abikaasale, lastele või vanematele toetust Töötaja aasta töötasu (aastapalk) ulatuses.

19.5.Vanematele, kelle laps läheb esimesse klassi, võimaldatakse vaba päev 1. septembril ja makstakse toetust 50 eurot.

19.6.Tööandja abistab Töötajate kolme-ja enamalapselisi perekondi.

19.7.Tööjuubeli puhul makstakse Töötajatele rahalist preemiat sõltuvalt tööstaažist Aktsiaseltsis Tallinna Linnatransport (vastavalt kollektiivlepingu punktile 6.1) alljärgnevalt:

 

20.TÖÖANDJA, AKTSIASELTS TALLINNA LINNATRANSPORT ETTA OSAKONNA JA ERAÜ VAHELISED SUHTED

20.1.Tööandja võimaldab ETTA-le ja ERAÜ-le nende tööks vajalikud ruumid, side (s.h. internetiühendus) ja transpordivahendite kasutamise omavahelisel kokkuleppel. Tööandja tunnistab ametiühingute palgalisi töötajaid ametiühingu esindajatena ja lubab neid ettevõtte territooriumile lähtudes Tööandja poolt kehtestatud kordadest.

20.2.ETTA ja ERAÜ informeerivad tööandja raamatupidamist oma liikmete muudatustest kord kuus.

20.3.Tööandja esitab iga kuu alguses ETTA Tallinna Linnatransport osakonna juhatusele ja ERAÜ usaldusisikule eelmises kuus töölt lahkunud ametiühingu liikmete nimekirja, abistamaks osakonna juhatust osakonna liikmete arvestusel.

20.4.ETTA ja ERAÜ koosolekuid peetakse reeglina töövälisel ajal. Tööajal viiakse üldkoosolekuid läbi Tööandja ja ETTA ja ERAÜ vastastikustel kokkulepetel.

20.5.Tööandja tagab vastavate volitustega ETTA ja ERAÜ liikmetele võimaluse osaleda ametiühingute korraldatavatel üritustel ning tegeleda vastavalt eelnevale kokkuleppele ametiühingu tööga.

20.6.Seoses osavõtuga ETTA ja ERAÜ üritustest väljaspool töökohta, vabastab tööandja usaldusisikud ja osakonna juhatuse liikmed tööülesannetest, kusjuures keskmine töötasu säilib. Lähetuskulud kantakse kokkuleppel.

20.7.Tööandja tagab põhitööst vabastamata ETTA ja ERAÜ usaldusisikutele võimaluse tegeleda ametiühingu tööga põhitöö ajal keskmise töötasu säilitamisega vastavalt kehtivale seadusele ning Tööandja ja ametiühingute vahelisele kokkuleppele.

20.8.Tööandja raamatupidamise poolt toimub ametiühingute liikmete liikmemaksu arvestamine ja ülekandmine osakondade arveldusarvetele järgmiselt:

- ERAÜ liikmemaksu määr ja ülempiir on kehtestatud vastavalt ametiühingu poolt saadetud kirjale..

- ETTA liikmemaksu määr ja ülempiir on kehtestatud vastavalt ametiühingu poolt saadetud kirjale.

20.9. ETTA ja ERAÜ liikmeskond hoolib oma tööst, kaitseb ettevõtte mainet ja kujundab Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport näo klientide ees. ETTA ja ERAÜ koostöös tööandjaga annab sõidukijuhtidele (a/ü liikmetele) teadmised abinõudest (meetmetest), mida rakendatakse ohuolukorra ennetuseks, avarii- ja konfliktsündmuse ärahoidmiseks või viimase tagajärgede leevendamiseks sõidukijuhi kutsetasemel.

21.KOLLEKTIIVLEPINGU TÄITMISE KONTROLL

21.1.Kollektiivlepingu täitmist kontrollivad poolte volitatud esindajad. Volitatud isikute nimed esitatakse teisele poolele kirjalikult. Kontrollimise kohta koostatakse kontrollaktid.

21.2.ETTA ja ERAÜ jälgivad sõlmitud kollektiivlepingu täitmist oma usaldusisikute või volitatud isikute kaudu. Tööandja kohustub usaldusisikuile andma teavet, mis on vajalik kollektiivlepingu täitmise kontrolliks.

21.3.Kollektiivlepingu rakendamisel tekkinud vaidlused lahendatakse üldjuhul kohapeal läbirääkimiste teel. Kui kokkuleppele ei jõuta, on õigus kirjalikult pöörduda kollektiivlepingu sõlminud esindajate poole.

Lepingu sõlmijad on kohustatud hiljemalt kahe nädala jooksul vaidlusaluse küsimuse läbi vaatama ja otsuse protokolliga vormistama.

Kui pooled ei jõua kollektiivlepingu tõlgendamisel kokkuleppele/ühisele arusaamisele, kuulub vaidlusalune küsimus lahendamisele vastavalt Eesti Vabariigi seadustele.

22.USALDUSISIKU ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

22.1.ETTA ja ERAÜ usaldusisikud:

22.1.1.esindavad Töötajaid töösuhetes Tööandjaga;

22.1.2.vahendavad nende käsutuses olevat töösuhtealast teavet pooltele;

22.1.3.hoiavad neile teatavaks saanud tootmis-, äri- või ametisaladust;

22.1.4.osalevad TLT liiklusõnnetuste komisjoni töös (komisjoni töös osalevate isikutega sõlmitakse konfidentsiaalsusleping).

22.2.ETTA peausaldusisik ja usaldusisikud ning ERAÜ usaldusisik kindlustavad töörahu kollektiivlepingu kehtivuse ajal.

23.KOLLEKTIIVLEPINGU KEHTIVUS

23.1.. Kollektiivleping jõustub 01. jaanuarist 2024 ja kehtib kuni 31.detsember 2024.

23.3.Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil.

Kaido Padar

Juhatuse liige

Aktsiaselts Tallinna Linnatransport

(reg. kood 10312960)

Sergei Logvinenko

Peausaldusisik

ETTA (reg. kood 80043986)

Natalja Severjanina-Tsõplakova Usaldusisik

Eesti Raudteelaste Ametiühing (reg. kood 80071391)

Tallinnas, 23. november 2023

LISA 1

Ettevõtete loetelu pideva tööstaaži arvestamiseks

Aktsiaseltsis Tallinna Linnatransport:

Tallinna Autobussikoondise AS

RAS Tallinna Autobussikoondis

RE Tallinna Autobussikoondis

Tallinna Autobussikoondis

Tallinna Autobussipark

Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS

ME Tallinna Trammi-ja Trollibussikoondis

Trammi-ja Trollibussikoondis

Tallinna Trammide ja Trollibusside Valitsus

Tallinna Linna Trammi-Trolleibuse Trust

MRP Linna Liinid

LISA 2
Tunnitasu

PALGAKOKKULEPE 2024. aastast

Aktsiaseltsis Tallinna Linnatransport , ETTA ja Eesti Raudteelaste Ametiühing sõlmivad palgakokkuleppe alates 1. jaanuarist 2024 sõidukijuhtidele alljärgnevalt:

 

Trollijuhtidele ja erivedude sõidukijuhtidele makstakse lisatasu eritingimustega töö eest 0,30 eurot iga töötunni eest. Tööandja ei vähenda mainitud lisatasu ühepoolselt.

Veeremikoristus, ametiruumide koristus, tootmisruumide koristus, bussisalongide koristus, veeremipaigutajate ja tehnoabi avariigrupi puhul rakendatakse palgatõusu 15%.

LISA 3
Aktsiaseltsis Tallinna Linnatransport ühissõiduki]uhtide tulemustasu määramise kord

1.Igakuise tulemustasu määramisel võetakse arvesse:

•ühissõidukijuhi teatmiku/tööjühendi täitmist (bussi-, trolli-, trammijuhile)

Töö kvaliteeti:

•Sõitjate rahulolu

•Heaperemehelik suhtumine sõidukisse

•Tööalaste eeskirjade, juhendite ja teiste juhiste täitmine

•Ökonoomsest sõidurežiimist kinnipidamine

•Töödistsipliin ja töökultuur

•Oskus ja tahe töötamiseks erinevatel veomarkidel vastavalt tekkinud olukorrale

•Isiklik panus lisatööülesannete täitmisel

•Vormiriietuse korrektne kandmine

•Avariide arv ja põhjus

2.Tulemustasu ei maksta alljärgnevate töötajapoolsete töökohustuste rikkumise korral:

•Joobeseisundi tuvastamisel

•Tööandja ja kaastöötajate vara vargusel

•Töölt põhjuseta puudumisel

•Juhi süül tehtud avarii(d)

3.Tulemustasu ei maksta töötajale kirjaliku hoiatuse olemasolul.

4.Tulemustasu arvestamise kord:

•Töötunni hinnaks arvestatakse - 0,90 eurot.

•Tulemustasu suuruse määrab valdkonnajuht või grupijuht individuaalselt ühissõidukijuhile koos põhjendusega.

•Kontrolli tulemustasu kasutamise üle teostab finantsarvestuse grupp.

Bussi-, trolli- ja trammiliinide dispetšerpunktid ja seisuplatsid (seisuga 21.11.2023)