AS KARELL KIIRABI KOLLEKTIIVLEPING

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Käesolev kollektiivleping on poolte vaheline vabatahtlik kokkulepe ja reguleerib lepingu poolte tööõigussuhtest tulenevaid õigusi ja kohustusi.

1.3. Kollektiivlepingus sätestamata küsimustes lähtuvad pooled kehtivatest õigusaktidest.
1.4. Seaduste või muude oluliste asjaolude muutumisel on lepingu pooltel õigus algatada kollektiivlepingu muutmiseks uued läbirääkimised.

1.6. Kollektiivlepingu kehtivuse lõppedes on pooled kohustatud kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni täitma kollektiivlepingu tingimusi.
1.7. Kollektiivlepingu tingimusi tutvustatakse töötajale tööle asumisel.
1.8. Pooled kohustuvad tegema koostööd töötajatele kollektiivlepingu tutvustamisel ning lepingu tõlgendamise ja täitmisega seotud probleemide lahendamisel.
1.9. Töötajate esindaja registreerib kollektiivlepingu Sotsiaalministeeriumi poolt peetavas kollektiivlepingute andmekogus. Pooled on kokku leppinud, et andmekogus avaldatakse kollektiivlepingu täistekst.
1.10. Kollektiivlepingu muutmisel ja täitmisel käituvad pooled heauskselt ning mõistlikult, võttes võimalusel arvesse teise poole huve ja soove.

2. TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE, MUUTMINE, PEATUMINE JA LÕPETAMINE

2.1. Töölepingu sõlmimine, muutmine, peatumine ja lõpetamine toimuvad töölepingu seadusega sätestatud korras, antud peatükis toodud erisustega.
2.2. Korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva.
2.3. Töötaja poolseks jämedaks töödistsipliini rikkumiseks loetakse:
2.3.1. Omavoliline (st ilma loata ja mõjuva põhjuseta) töölt või töökohalt lahkumine.
2.3.2. Tööle eelneva teatamise või mõjuva põhjuseta mitte tulemine.
2.3.3. Alkoholi või narkootilise või toksilise aine tarbimine töö ajal või töökohal või tööandja ametiruumides.
2.3.4. Joobnud olekus või jääknähtudega tööl või töökohal või tööandja ametiruumides viibimine.
2.3.5. Ettevõtte töö takistamine või otseste tööülesannete mitte täitmine, kui selle tagajärjel tekkis tööandjale või tööandja kliendile/koostööpartnerile varaline kahju või kahjustati eeltoodute mainet.
2.3.6. Tööandja ameti- ja ärisaladuse (näidisloetelu punktis 10.5) avaldamine kolmandatele isikutele või muu süüline tegu, mis tõi kaasa nimetatud andmete teatavaks saamise kolmandatele isikutele, kui selle tagajärjel tekkis tööandjale või tööandja kliendile/koostööpartnerile varaline kahju või kahjustati eeltoodute mainet.
2.3.7. Tööandja võib töökohustuste jämeda rikkumisena käsitleda ka punktis 4.2 nimetamata töötaja poolseid süülisi rikkumisi, kui need oluliselt kahjustavad tööandja huve.

3. TÖÖ- JA PUHKEAEG

3.1. AS Karell Kiirabis kokkulepitud tööaeg on määratud kindlaks individuaalsete töölepingutega ja tööajakavaga.
3.2. Tööajakava tehakse töötajatele teatavaks vähemalt 5 (viis) kalendripäeva enne järgmise kalendrikuu algust. Järgmise kuu tööajakava koostades võtab tööandja võimaluse korral arvesse töötajate poolt esitatud sooviavaldused, mis laekuvad enne ajakava koostamist vastava kalendrikuu 5. (viiendat) kuupäeva.
3.3. Tööajakava koostamisel arvestatakse tööandja kohustust tagada kiirabiteenuse kättesaadavus ööpäevaringselt vahepausideta ning lähtutakse summeeritud tööaja arvestusest.

3.5. Tööajakavas võib kokkuleppel töötajaga teha muudatusi kuni iga vahetuse alguse hetkeni, mis asendab selle töötaja suhtes varem talle kalendrikuu kohta teatavaks tehtud tööajakava.
3.6. Töötaja on kohustatud tulema tööajakavas märgitust erineval ajal tööle, kui tegemist on tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (sh teise töötaja haigestumisel). Antud säte ei kehti rasedatele ja töötajatele, kelle on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele.

4. TÖÖTASU

4.2. Tööandja maksab töötaja töötasu välja arvestuskuule järgneva kuu 12. (kaheteistkümnendal) kuupäeval.
4.3. Töötajal on õigus saada informatsiooni ning selgitusi tema töötasu kujunemist, arvestamist ning välja maksmist puudutavates küsimustes. Töötaja soovil esitatakse selgitused vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
4.4. Töötaja poolsel töökohustuse rikkumisel on õigus tööandjal töötajale makstavat tariifi vähendada. Vähendamisest tuleb teavitada hiljemalt töökohustuse rikkumisele järgneva kuu esimesel tööpäeval, mil töötaja asub töökohustusi täitma. Teavitus peab sisaldama vähendamise suurust, kestvust ja põhjendusi.
4.5. Töötaja poolsel konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on tööandjal õigus rikkumisele järgneval kuul välja makstavast töötasust kinni pidada leppetrahvi, mille suurus on määratud töötajaga sõlmitud töölepingus.
4.6. Tööandja peab väljamakstavast töötasust kinni õigusaktides sätestatud maksud ja maksed ning muud summad, mille kinnipidamiseks või tasaarvestamiseks on töötaja andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku.

5. PUHKUS

5.2. Puhkusegraafikud koostatakse ja tehakse töötajatele teatavaks seaduses ette nähtud korras. Graafikute koostamisel lähtutakse töökorralduse huvidest ning võimalusel
töötajate soovidest, kui need on esitatud tööandjale hiljemalt jaanuari kuu esimese dekaadi jooksul.
5.3. Asjaoludest, mille esinemisel on Tööandja vastavalt töölepingu seaduse § 69 lõikele 7 kohustatud andma Töötajale põhipuhkust Töötajale sobival ajal, on Töötaja kohustatud teavitama (k.a. laste arv, sünniajad) Tööandjat viivitamatult.
5.4. Töötajale antakse lisapuhkust kehtivates õigusaktides sätestatud tingimuste ja korra kohaselt.
5.5. Puhkusetasu arvutatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusele nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“
5.6. Töötajal on õigus lisapuhkepäevadele arvestusega iga töötatud aasta eest üks kalendripäev. Maksimaalselt kuni 7 kalendripäeva. Tasustamine vastavalt p 2.7 toodule.

5.8. Soovist töötaja puhkus katkestada või edasi lükata annavad pooled üksteisele teada koheselt pärast vajaduse tekkimist. Kokkulepe kasutamata puhkuseosa kasutamise kohta sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

6. INFORMEERIMINE JA KONSULTEERIMINE

6.1. Tööandja ja töötajate esindaja teevad igakülgset koostööd selleks, et ettevõtte töötajad oleksid teadlikud AS Karell Kiirabis toimuvast ning tööandjani jõuaks töötajate tagasiside ning ettepanekud.
6.2. Tööandja ja töötajate esindaja korraldavad võimalusel kord aastas töötajate üldkoosoleku, mille eesmärgiks on anda ülevaade ettevõttes toimuvast.
6.3. Jooksvalt informeerib tööandja töötajate esindajat ettevõtte struktuurist, majanduslikust ja tööhõive olukorrast ning nende võimalikust arengust ja muudest töötajate huve puudutavatest asjaoludest.

7. KOOLITUS

7.1. Tööandja ja töötajate esindaja teevad koostööd töötajate koolitusvajaduse hindamisel.
7.2. Töötajate koolitamisel lähtutakse täiskasvanute koolituse seaduses sätestatust.
7.3. Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.
7.4. Tööandja korraldab töötajatele koolitusi vastavalt kvalifikatsiooninõuetele, riiklikele ja ettevõtte sisestele koolitustegevust reguleerivatele kordadele.

7.6. Töötaja kohustub osalema Tööandja poolt korraldatud täienduskoolitusel.
7.7. Juhul, kui Töötaja ei osale ilma mõjuva põhjuseta Tööandja poolt korraldatud täienduskoolitusel, kohustub ta osalema sellisel täiendkoolitusel omal kulul ning esitama Tööandjale koolitusel osalemise kohta andmed koolituse toimumise aja ja sisu kohta, kui Töötaja osaleb täiendkoolitusel, mille ei ole korraldanud Tööandja.
7.8. Tööandjal on õigus juhul, kui Töötaja rikub täiendkoolitusel osalemise kohustust ning Tööandja on oma tegevuse jätkamise kindlustamiseks kohustatud Töötajale pakkuma
võimalust korduvalt osaleda samasisulisel koolitusel, nõuda Töötajalt sellistel tingimustel korraldatud täiendkoolituse maksumuse hüvitamist.

8. TÖÖTERVISHOID JA -OHUTUS

8.4. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise korral kannavad pooled vastutust vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
8.5. Tööõnnetusest on töötaja kohustatud tööohutuse spetsialistile ja vahetule juhile teatama viivitamatult. Tööandja soovil tuleb teade edastada kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

9. PIDEV TÖÖSTAAŽ SAMA TÖÖANDJA JUURES

9.1. Tööstaažina tööandja juures loetakse vaheaegadeta tööandja ettevõttes töötamise aega tööle asumise päevast kuni töölepingu lõppemiseni/lõpetamiseni. Samuti eelnevat töötamist ettevõttes, mille õigusjärglane tööandja on.
9.2. Tööstaaži hulka sama tööandja juures arvutatakse:
9.2.1. Töölepingu peatumisele eelnenud tööstaaž tööandja juures kaitseväeteenistusse kutsutud töötajatel, tingimusel, et töötaja vahepeal ei ole töötanud teise tööandja juures.
9.2.2. Eelnenud tööstaaž tööandja juures, kui töötaja naaseb tööandja juurde tööle pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või pärast lapsehoolduspuhkust, tingimusel, et töötaja ei ole vahepeal töötanud teise tööandja juures.

10. MUUD ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

10.1. Käesolev leping ei välista oma kehtivuse ajal võimalust sõlmida muid
kokkuleppeid poolte vahel. Need kokkulepped tuleks lugeda lepingu täiendusteks ning nad ei tohiks olla vastuolus antud lepinguga.
10.2. Tööandja tagab informatsiooni kättesaadavuse raviteenustega seonduvate
soodustuste kohta, mida pakuvad tööandjaga koostööd tegevad raviteenuste osutajad.

10.5. Töötajad on kohustatud mitte avaldama tööandja ameti- ja ärisaladust teistele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Ameti- ja ärisaladuseks käesoleva lepingu kohaselt on kõik andmed ettevõtte struktuuri, juhtkonna, isikkoosseisu, töökorralduse, side- ja erivahendite kohta. Samuti kogu raamatupidamise dokumentatsioon, arvutiprogrammid, andmebaasid ja muu infotehnoloogia, tööandja lepingupartnereid puudutav informatsioon, kõik lepingud, töö- ja ametijuhendid, sisekorraeeskirjad, juhtkonna otsused ja käskkirjad, tehnoloogia jne.

11. LÕPPSÄTTED

11.1. Pooled kohustuvad järgima üldtunnustatud käitumis- ja eetikanorme kollektiivlepingu kehtivuse ajal.
11.2. Lepingu (arvatavast) rikkumisest teavitavad pooled teineteist kirjalikult lepingu esimeses lõigus toodud kontaktandmeid kasutades esimesel võimalusel. Teine pool on kohustatud vastama hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul.
11.3. Lahkarvamuste korral lepingu tõlgendamise osas või kui tekib oht töösuhte teravnemiseks, moodustatakse ühe poole nõudmisel hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul komisjon, kuhu kuuluvad mõlemalt poolt kolm esindajat.
11.4. Kokkuleppe mitte saavutamisel lähtuvad pooled kollektiivse töötüli lahendamise seadusest.
11.5. Pooled kohustuvad kuu aja jooksul tegema uue kollektiivlepingu kõigile töötajatele teatavaks/kätte saadavaks.
11.6. Antud kollektiivlepingu allkirjastamise hetkest kaotab kehtivuse poolte vahel eelnevalt kehtinud kollektiivleping.
11.7. Tööandja reorganiseerimine, alluvuse, omaniku või omandivormi muutumine ei lõpeta käesoleva kollektiivlepingu kehtivust.
11.8. Kollektiivleping on sõlmitud eesti keeles ning kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris.

Tööandja esindaja

Töötajate esindaja