1. Üldsätted

Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe poolte vahel, mis reguleerib Tööandja ja töötajate vahelisi töösuhteid ning suhteid Tööandja ja ERAÜ vahel.

1.2Lepingu muutmiseks või täiendamiseks ja uue Lepingu sõlmimiseks tuleb teha ettepanek teisele lepingupoolele kirjalikult, esitades ettepaneku läbirääkimiste sisu ja alguse aja kohta.

Läbirääkimiste alguse tähtajas lepitakse poolte vahel kokku kahe nädala jooksul.

Kollektiivlepingus muudatuste ja täienduste tegemine vormistatakse protokolliliste otsustega, mis on koos lisadega käesoleva Lepingu lahutamatu osa.

Ettepanek uue lepingu sõlmimiseks esitatakse hiljemalt kaks kuud enne käesoleva Lepingu kehtivuse lõppu. Juhul kui pooled ei esita eespool toodud tähtajaks ettepanekut uue lepingu sõlmimiseks, muutub Leping seadusest tulenevalt tähtajatuks.

1.3Kui käesoleva Lepingu kehtivuse ajal muutuvad õigusaktid või võetakse vastu õigusaktid, mille tulemusena Lepingu tingimustega võrreldes paranevad töötingimused ja töötasu, siis kehtivad need normid, mis on kehtestatud seaduse või õigusaktiga.

1.4.Tööandja kindlustab Lepinguga tutvumise:

1.4.1.töötajatele kuu aja jooksul pärast Lepingu sõlmimist või selles täienduste ja

muudatuste tegemist;.

1.4.2.uutele töötajatele allkirja vastu töölepingu sõlmimisel.

1.5.Küsimustes, mis ei kajastu Lepingus, juhinduvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktides ning töötajate ühingu keskliidu, tööandjate ühingu keskliidu ja Vabariigi Valitsuse vahelistest kokkulepetest.

1.6.Lepingu täitmist kontrollivad ERAÜ volitatud isikud vastavalt kollektiivlepingu seadusele, samuti poolte komisjonid, mis moodustatakse Lepingu kooskõlastamiseks ja selle ettevalmistamiseks. —

1.6.1.Lepingu rikkumistest teatavad pooled teineteisele kirjalikult. Rikkuja pool on kohustatud andma teisele poolele selgituse 5 päeva jooksul, arvates rikkumisest teatamise päevast.

1.6.2.Peale poole aasta möödumist ja enne uue kollektiivlepingu sõlmimist teevad pooled ühise kokkuvõtte Lepingu täitmise kohta ja teevad selle töötajatele ühiselt teatavaks.

1.6.3.Lahkarvamuste korral Lepingu täitmise osas, või kui tekib oht töösuhete teravnemiseks või töörahu katkemiseks sh hoiatusstreik, töösulg, siis üks pool informeerib teist kolme päeva jooksul peale vastava otsuse vastuvõtmist ja pooled moodustavad 10 (kümne) päeva jooksul töötüli lahendamise komisjoni, kuhu kuuluvad kummaltki poolt vähemalt kaks esindajat.

1.7.Pooled ei või kehtivusaja vältel ühepoolselt Lepingut muuta, lõpetada või katkestada.

1.8 Kollektiivleping kehtib ja läheb muutmata kujul üle ettevõtte või äriühingu või ettevõtete osade omandajale. Ettevõtte või äriühingu või ettevõtete osade omandajal ja üleandjal on keelatud kollektiivlepingut üles öelda ettevõtte või äriühingu või ettevõtete osade ülemineku tõttu.

2. Töö tasustamine

Käesolevas kollektiivlepingus on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:

- Keskmine töötasu on tasu töötatud ja mittetöötatud aja eest.

- Tasu töötatud aja eest sisaldab tasu, mis on seotud tööga - kuu töötasud, lisatasud, juurdemaksed, preemiad, jõuluraha.

- Tasu mittetöötatud aja eest sisaldab - puhkusetasu, puhkusetoetus, tasud keskmise töötasu säilitamisega, kasutamata puhkuse kompensatsioon

- Keskmise töötasu sisse ei arvata - juubelipreemia, emadepäeva toetus, materiaalne toetus (matusetoetus jne), sünnitoetus, 1. klassi astuva lapse vanema toetus, pensionitoetus seoses pensionile minekuga, töölepingu lõpetamise hüvitus.

Tööandja kohustub:

2.1.Kehtestama Tööandja juures täiskoormusega töötavale töötajale töötasu alammääraks 350 eurot kuus.

Vedurijuhi abi ametikohal töötavate töötajate töötasu:

2.3.Tööandja kohustub töötama välja tulemustasu maksmise korra 01. maiks 2013.

2.4.Töötajatele, kellele on palgakorraldusega kehtestatud lisatasu, maksma tulemusliku töö eest lisatasu proportsionaalselt töötatud ajale ja vastavalt kehtivale korrale.

2.5.Kehtestama töötajaile, kes töötavad vahetustega ning kes peavad tööandja korraldusel vahetuse üle andma järgmise vahetuse tööajale tööaja lisa kuni 20 minutit, mille eest makstakse töötasu.

2.7.Kehtestama ajutiselt puuduva, vahetult tootmisega (teenuse osutamisega) seotud töötaja asendamise eest oma põhitöö kõrvalt (ettevõtte eelarve piires) kuni 50% ulatuses asendatava töötaja töötasust vastavalt kehtestatud korrale.

Kui asendajaid on mitu, jagatakse lisatasu asendajate vahel vastavalt tehtud tööle või tööajale.

2.8.Töötaja alakoormuse korral on Tööandjal õigus anda Töötajale täiendavaid tööülesandeid tulenevalt tema töö iseloomust, et saavutada Töötaja täiskoormus, tagades vajadusel töötaja eelneva väljaõppe.

2.9.Töötajate rakendamisel tööpäeva (vahetuse) kestel lumetõrje ja avariitöödel säilitama töötajatele töötasu. Eelnimetatud tööde eest makstakse lisatasu vastavalt Tööandja poolt kehtestatud korrale.

2.10.Tööseisak vormistatakse aktiga. Tööseisaku korral ning eeldusel, et töötaja on teatanud tööseisakut esile kutsuda võivatest asjaoludest ning tööseisaku algusest Tööandjale või tema esindajale, maksma töötajale töötasu järgmiselt:

2.10.1.Tööseisaku eest, mis ei tekkinud töötaja süül, töölepingus kokku lepitud töötasu ulatuses.

2.10.2.Töötajale, kes ei ole süüdi tööseisaku tekkimises ning kellele antakse juhis teha tööseisaku tõttu muud tööd, töötasu vastavalt tehtavale tööle, kuid mitte vähem keskmisest töötasust tema töölepingu järgi, kui ta täidab tööülesandeid ettenähtud mahus.

2.10.3.Töötajale, kes ei täida teisel tööl tööülesandeid ettenähtud mahus temast mitteoleneval põhjusel, töötasu vastavalt tehtavale tööle, kuid mitte vähem keskmisest töötasust tema töölepingu järgi.

2.12.Tasustama töötamise riigipühade ajal kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati tööajakava kohaselt või tööajakava väliselt.

Kui töövahetus algab riigipühaeelsel päeval ja lõpeb riigipühal või kui töövahetus algab riigipühal ja lõpeb riigipühale järgneval päeval, tuleb töö tasustada kogu töövahetuse ulatuses kui töö riigipühal.

2.14.Maksma põhitööst vabastamata töötajale lisatasu töötajate õpetamise, kvalifikatsiooni tõstmise või teise eriala omandamise eest programmis ette nähtud aja jooksul järgmistes määrades:

struktuuri-ja allüksustes makstakse õpetajale

- ühe õpilase korral 25 % õpetamise hetkel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast;

- kahe õpilase korral - 20 % iga õpilase eest;

- kolme ja enama õpilase korral - 15 % iga õpilase eest.

Juhendajatele makstakse lisatasu peale kutsekvalifikatsiooni- või siseeksami edukat sooritamist õpilase poolt. Erandjuhtudel võib lisatasu maksta ka peale õpetamise lõpetamist, kui eksam jäi sooritamata õpilase töökohale sobimatuse tõttu või muul õpilasest tuleneval põhjusel.

2.15.Maksma juhendajale Tööandja põhitegevusega seotud tootmispraktika juhendamistasu 5% tema keskmisest töötasust.

2.16.Säilitama töötajatele põhitöö katkestamisega toimuva kvalifikatsiooni tõstmise ajaks keskmise töötasu.

2.17.Teostama väljamakseid Eesti Raudtee töötajatele (töö- ja puhkusetasud, kompensatsioonid, hüvitised jms välja arvatud töölähetuskulude hüvitised) sularahata ülekannete korras töötajate isiklikele arvelduskontodele töötaja avalduse alusel.

Tagama töötasu maksmise hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks. Töötasu loetakse makstuks, kui raha on laekunud töötaja pangakontole.

Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust töötaja pangakontole, kui Tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud teisiti.

Eesti Vabariigi seadustega reguleerimata väljamaksete ülekandmise tähtajad ja kord lepitakse töötajaga igal üksikjuhul eraldi kokku.

• - tööstaažiga 1 kuni 3 aastat              - 58 eurot
• - tööstaažiga 3 kuni 5 aastat              -160 eurot
• - tööstaažiga 5 kuni 10 aastat            -224 eurot
• - tööstaažiga 10 ja enam aastat          - 288 eurot

Põhipuhkuse korral makstakse puhkusetoetus välja töötasufondist ainult üks kord kalendriaastal, välja arvatud juhul, kui puhkuseleminek lükkus edasi või nihkus varasemaks kas poolte kokkuleppel või töötaja haigestumise tõttu.

Töötajatele, kelle tööleping öeldakse üles töölepinguseaduse § 89 lõike 1 alusel makstakse puhkusetoetus välja proportsionaalselt jooksval aastal kasutamata jäänud puhkusega, kuid mitte rohkem kui ühe korralise väljamakse suuruses, mis on arvestatud töötaja tööstaažist.

Puhkusetoetust vähendatakse või ei maksta töötajatele, kellele on tehtud hoiatus koos märkega puhkusetoetuse vähendamise või mittemaksmise kohta konkreetsel kalendriaastal.

Töötajale, kelle tööleping öeldi üles töölepinguseaduse § 89 lõike 1 alusel, ning maksti välja vastav kompensatsioon ja kellega sõlmiti 6 kuu jooksul pärast töölepingu ülesütlemist uus tööleping, makstakse puhkusetoetust peale 12 kuu möödumist uue töölepingu järgi töötamisest.

Töötaja pidevat tööstaaži puhkuselemineku hetkel arvutatakse vastavalt käesoleva Lepingu lisale 1.

Kui puhkuse kestel muudeti töötaja töötasu, makstakse töötajale vaheraha muutmise hetkest puhkuseperioodi lõpuni.

- tööstaaži korral 3 kuni 10 aastat - 25% töötaja keskmisest palgast

- tööstaaži korral üle 10 aasta       - 50% töötaja keskmisest palgast

Toetusi makstakse töötasufondist. Toetusi ei maksta töötajatele, kellel on juubelitähtpäevaks või pensionile mineku hetkeks tööstaaži Tööandja juures vähem kui 1 kalendriaasta või kellele on tehtud hoiatus ja sellest on möödunud vähem kui aasta.

2.20.Võimaldama töötajale, eelneval kokkuleppel Tööandjaga, doonoripäeval vabastust töölt ja vastava tõendi esitamisel säilitama talle 8 tunni keskmise töötasu.

2.22.Maksma töötaja kutsumisel operatiivnõupidamisele tema vabast ajast kuni 8 tunni ulatuses töötaja töötasust v.a juhul, kui Töötaja kutsumise põhjuseks oli Töötaja enda poolt toimepandud süüline tegu. Kui töötaja soovib kaasata usaldusisikut, arvestab tööandja võimalusel usaldusisikule sobiva ajaga.

2.24.Tööandja korraldusel toimuval tehnilisel õppusel osalemise eest töötaja vabal ajal maksma töötajale tasu vähemalt 3 tunni ulatuses kuus töötaja töötasust.

2.25.Võimalusel tõlkima vene keelde ettevõttes kehtivad põhilised instruktsioonid, mis on seotud ohutuse tagamisega.

2.26.Vedurijuhiloa eksami eduka sooritamise korra hüvitama 50% tasutud riigilõivust ja maksma 4 tunni ulatuses tasu töötaja lepingujärgsest töötasust.

Kutsekvalifikatsiooni saamiseks ja AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril töötamiseks vajaliku tööloa saamiseks sooritatavate eksamite eduka läbimise korral makstakse töötajale tasu vastavalt Tööandja korraldusele.

3. Tööaeg ja puhkeaeg

Tööandja kohustub:

3.1.Kehtestama töö- ja puhkeaja vastavalt töösisekorra eeskirjale või Tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglitele ja aasta tööaja normile.

3.2.Vedurimeeskondade töö-ja puhkeaja kohta sõlmitakse eraldi kokkulepe.

3.3.Võimaldama töötajatele iga-aastase põhipuhkuse kestusega 28 kalendripäeva ja kehtestama põhipuhkusele liidetavad lisapuhkused vastavalt lisale 2 ning lisapuhkuse pideva tööstaaži eest Tööandja juures järgmistes määrades:

- 3...5 täistööaasta eest             - 1 kalendripäev

- 6...9 täistööaasta eest             - 2 kalendripäeva

- 10 ja enama täistööaasta eest    - 3 kalendripäeva

3.3.1.Põhipuhkuse üldpikkus koos lisapuhkustega ei ületa 38 kalendripäeva, välja arvatud lapsepuhkuse korral.

3.3.2.Tööandjal on õigus jätta töötaja ilma p-s 3.3 nimetatud lisapuhkusest, kui talle on vormistatud hoiatus, millesse on tehtud sellekohane märge.

3.4.Sõltumata töötatud ajast, on esimesel tööaastal õigus saada puhkust täies ulatuses:

- alaealistel;

- isikutel, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel vastavalt riikliku pensionikindlustuse seadusele;

- naistel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust;

- tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajal;

- muudel seaduse, muu õigusakti või töölepinguga ettenähtud juhtudel.

3.5.Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust:

- naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;

- mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;

- vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last;

- vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, - lapse koolivaheajal;

- alaealisele;

- tööga seotud tervisekahjustuse töövõime kaotanud töötajale.

3.6.Töötajale võib tema kirjaliku avalduse alusel anda palgata puhkust poolte kokkuleppel määratud ajaks.

3.7.Töötaja avalduse alusel andma tasulist puhkust kuni 3 kalendripäeva järgmistel juhtudel:

Kui eelnimetatud täiendav puhkus langeb põhipuhkuse ajale, pikendatakse põhipuhkust vastavate päevade arvu võrra.

3.8.Töötajat, kes kasvatab üksi alla 12-aastast last, võib saata töölähetusse kauemaks kui üks päev ainult tema nõusolekul.

3.9.Töötajale, kes pidevalt töötab kuvariga, võimaldatakse töövahetuse jooksul perioodilisi puhkepause, mis lähevad tööaja sisse ja mis ei moodusta rohkem kui 10 % kuvariga töötamise ajast.

Töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga ja kelle nägemisteravus on seetõttu vähenenud, hüvitab tööandja sellekohase arstitõendi olemasolul kuvariga tööks vajalikud prillide või prilliklaaside maksumuse kuni 64 eurot ulatuses. Tööandjal on kohustus eelnimetatud kulusid hüvitada mitte sagedamini kui üks kord kolme aasta jooksul või kui nägemisteravuse halvenemine on väga kiire, siis prilliklaaside maksumuse kord aasta jooksul.

3.10.Tööandja koostab ja esitab ERAÜ-le läbivaatamiseks ja ettepanekute tegemiseks töökorralduse reeglid. ERAÜ esitab 7 tööpäeva jooksul Tööandjale omapoolsed ettepanekud ja märkused. Pärast ERAÜ seisukoha saamist toimub poolte vahel vajadusel

nõupidamine. Vai küsimustes üritatakse saavutada kompromiss.

sai ustes nõupidamine. Vai küsimustes üritatakse saavutada kompromiss.

3.11.Vahetustega, st tööajagraafikute alusel töötava töötaja suhtes kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust. Tööaja arvestuse aluseks on kolmekuuline arvestusperiood, välja arvatud veduribrigaadide töötajatele (vedurijuhid ja vedurijuhiabid), kelle tööaja arvestus on ühekuuline. Tööajagraafikud kehtestab Tööandja ja teeb need teatavaks kõigile töötajatele vähemalt 5 kalendripäeva enne nende kehtima hakkamist.

Tööandja koostab tööajagraafiku kolmeks kuuks ja tutvustab töötajatele, kuid paigutab nähtavale kohale jooksva kuu tööajagraafiku. Mõjuvate põhjuste ilmnemisel (haigus, lähedase surm jmt) muudetakse eelnevalt kooskõlastades nende töötajatega, keda see puudutab.

Lisas 5 nimetatud töötajaid võib rakendada kuni 24-tunnisesse töövahetusse.

3.12.Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul, tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.

Tööandjal ei ole õigust nõuda töötajalt töötamist üle kokkulepitud tööaja. Töötajal on kohustus töötada töölepingus kokkulepitud täistööaja (tööajanormi) ulatuses, summeeritud tööaja arvestuse korral arvestusperioodi jooksul.

4. Töölepingu muutmine, peatamine ja ülesütlemine, pideva tööstaaži arvutamine

4.1.Tööandja kohustub vastavalt Lisale 3 informeerima ERAÜ-d töölepingu ülesütlemisest TLS § 89 alusel.

4.2.Tööandja pakub 6 kuu jooksul töölepingu ülesütlemisest koondamise tõttu töölt vabastatud töötajale võimaluse ja sobivuse korral tööd.

4.3.Töölepingu ülesütlemisel Tööandja algatusel ERAÜ juhatuste liikmete või töötajate usaldusisikutega nende volituste kehtimise ajal ja ühe aasta jooksul pärast volituste lõppemist, töölepinguseaduse § 89 lg 1 ettenähtud alustel, toimub pärast ERAÜ juhatuse arvamuse saamist.

ERAÜ informeerib Tööandjat ülalmainitud isikute valimisest ja väljavahetamisest kirjalikult hiljemalt 5 tööpäeva jooksul.

4.4.Pideva tööstaaži arvutamisel Tööandja juures juhindutakse Lepingu lisas 1 sätestatud korrast.

4.5.Töösuhetest tekkinud lahkarvamusi püüavad pooled enne töölepingu ülesütlemist lahendada läbirääkimiste teel.

Tööandja kohustub:

5.2.Töövigastuse tagajärjel hukkunud töötaja perekonna sotsiaalse kaitse tagamiseks, samuti töövigastuse ja invaliidsuse põhjustanud tööõnnetuste tagajärgede hüvitamiseks eraldama raha järgmiselt:

5.2.1.Maksma töövigastuse tagajärjel hukkunud töötaja perekonnale hüvitist vähemalt 5 keskmist aasta töötasu juhul, kui komisjon loeb selle tööõnnetuseks, välja arvatud juhtudel, kui kannatanu oli alkoholi-, narko- või toksilises joobes või rikkus töökorralduse normatiivakte.

5.2.2.Maksma ühekordset hüvitust kannatanule, kelle invaliidsus on tingitud töövigastusest või kutsehaigusest, välja arvatud juhtumid, kui tööõnnetuse põhjuseks oli alkoholi-, narko- või toksiline joove või töökorralduse normatiivaktide eiramine, iga töövõime kaotuse protsendi eest 42 eurot, kuid mitte rohkem kui kaks keskmist aasta töötasu.

5.2.3.Võimaldama 21 päeva jooksul alates õnnetuse juhtumise või haiguslehe lõppemise päevast raudtee liiklusõnnetuses füüsiliselt või emotsionaalselt kannatada saanud töötajale tema avalduse alusel raviks palgalist lisapuhkust kuni 10 kalendripäeva ja vajadusel psühholoogilist nõustamist.

5.3.Vastavalt Lepingu poolte kokkuleppele kompenseerima tööõnnetuse tagajärjel invaliidistunud töötajale arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse alusel ette nähtud tehnilised abivahendid (nt proteesid).

Tööõnnetuse tagajärjel invaliidistunud liikumispuudega töötajal on õigus taotleda invaliidile kohandatud sõiduauto maksumuse osalist kompenseerimist. Korduva kompensatsiooni taotlemise õigus tekib pärast saadud sõiduauto kasutusaja lõppu. Tööandja eraldab sõiduautode hüvitamiseks kalendriaastas kokku 6392 eurot.

5.4.Informeerima viivitamatult raskete tööõnnetuste korral ERAÜd. Tööandja saadab ERAÜle koopia igast tööõnnetuse / kutsehaiguse raportist vahetult peale koostamist.

Võimaluse korral eririietuse keemilise puhastuse tagamiseks väljastama töötajaile kaks komplekti eririietust (kahekordistades kasutusaega). Töötajal on lubatud eririietust kanda ainult tööajal.

5.6.Informeerima ERAÜ-d riskianalüüside läbiviimisest. Järgmise aasta riskianalüüsi planeerimisel võetakse arvesse ERAÜ ettepanekud ja lõplikust otsusest teatatakse ERAÜle. Tööandja teatab eelnevalt ERAÜle ja vastavale töökeskkonnavolinikule riskianalüüsi läbiviimise ajaja koha.

5.7.Tööandja teatab ERAÜ-le töökeskkonnavolinike valimistest ja töökeskkonnanõukogu liikmete määramisest.

Tööandja võimaldab töökeskkonnanõukogu liikmetele 1 (ühe) tunni ulatuses nädalas ja töökeskkonnavolinikele 2 (kahe) tunni ulatuses nädalas nende ülesannete täitmist töö ajal, säilitades töötasu.

Taastamistöödena käesoleva Lepingu tähenduses mõistetakse avariide ja õnnetuste tagajärgede likvideerimiseks hädavajalikke töid, mille puhul töötajatel ei ole võimalik enam kui 4 järjestikuse tunni jooksul töö tegemine katkestada ja töö tegemise kohast lahkuda.

5.9.Tööandja hüvitab töötajale töötaja haigestumisel kutsehaigusesse kompleksekspertiisi (hõlmab ka töökoha analüüsi) kulud, v.a kui ekspertiisi tulemusena järeldub, et kutsehaigust ei esine.

6. Sotsiaalsed garantiid

Tööandja kohustub:

6.3.Maksma emadepäeva toetust 64 eurot naistele, kes kasvatavad kuni 18 aastast (kaasaarvatud) last.

6.4.Maksma lapse sünni korral ühekordset sünnitoetust 128 eurot lapse sünnitunnistuse ja avalduse esitamisel. Toetust makstakse mõlemale vanemale, kui nad töötavad Tööandja juures.

7. Tööandja ja ERAÜ vastastikused kohustused

7.1. Tööandja kohustub:

7.1.1.Võimaldama struktuuri-ja allüksuste usaldusisikutele usaldusisiku töö tegemiseks vajalike ruumide tasuta kasutamise koos sisustuse, kütte, valgustus- ja sidevahenditega mis, on vajalikud nende tööülesannete täitmiseks.

7.1.2.Pidama töötaja avalduse alusel tema töötasust kinni ERAÜ liikmemaksu ning kandma selle ERAÜ-le üle hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevaks. ERAÜ esitab oma liikmete nimekirja tööandja finantsosakonnale hiljemalt iga kuu 27. kuupäevaks ja kannab vastutust seal sisalduvate andmete õigsuse eest.

7.1.3.Andma ERAÜle süstemaatilist informatsiooni vastavalt lisale 4.

7.1.4.Mitte tegema usaldusisikutele takistusi ametiühingutöö tegemiseks töö ajal, kui see ei kahjusta põhitööd, vastavalt töötajate usaldusisiku seadusele ja Tööandja ja ERAÜ vahelisele kokkuleppele.

7.2. ERAÜ kohustub:

7.2.1.Töötaja soovil saatma usaldusisiku nõupidamistele, kus arutatakse antud töötaja poolseid töölepingu rikkumisi.

7.2.2.Informeerima Tööandjat töötaja kuulumisest ERAÜsse. ERAÜ esitab iga kalendriaasta 10. jaanuariks liikmete nimekirja ja edaspidi igakuiselt (27. kuupäevaks) sellest tehtud muudatused.

7.2.3.Tagama ERAÜ liikmetele sotsiaalse kaitse tööhõivel, töölevõtmisel, töölepingu lõpetamisel, soodustuste ja kompensatsioonide andmisel kooskõlas seadusandluse ja käesoleva Lepinguga.

7.2.4.Pidama koosolekuid, istungeid ja konverentse väljaspool tööaega. Töö ajal võib üritusi korraldada ainult Tööandja ja ERAÜ vastastikusel kokkuleppel.

7.2.5.Ametiühinguliikmete töölepingute lõpetamisel TLS punkti 89 lõike 1 alusel abistama neid vastavalt Töötute Fondi põhikirjale.

7.2.6.Kompenseerib liiklusõnnetuses füüsiliselt või emotsionaalselt kannatada saanud ametiühinguliikmele, tema avalduse alusel, punktis 5.2.3. kehtestatud ajavahemikus pärast sanatoorset ravi tuusiku maksumuse, kuid mitte rohkem, kui 320 eurot.

7.2.7.Kindlustama ametiühinguliikmed õnnetusjuhtumi vastu tööl, teel tööle ja töölt koju ning maksma kindlustusfondist ühekordset toetust:

- iga tööõnnetuse toimumisel -------- 32eurot;

- iga töövõimetuspäeva eest alates 31. päevast -------- 3,2eurot;

- töövõimetuse määramisel 40 % kuni 80 % ulatuses ------- 288eurot;

- töövõimetusprotsendi määramisel üle 80 % ulatuses -------- 416eurot;

- surma korral maksma -------- 640eurot.

Kindlustushüvitist ei maksta, kui kannatanuga toimunud õnnetusjuhtumi põhjuseks oli alkoholi-, narkootiline- või toksiline joobeseisund.

7.2.8.Tegema tööandjaga igakülgset koostööd ohutute töötingimuste tagamiseks ja esitama administratsioonile omapoolseid ettepanekuid ohutute töötingimuste tagamiseks ja töökorralduse parendamiseks.

7.2.9.Mitte avaldama Tööandja tootmis-, äri- ja ametisaladusi, töötajate isikuandmeid ja iseäranis töötajate töö tasustamist puudutavaid andmeid. Tööandja ärisaladusteks loetakse muu hulgas veetavad kaubad (nomenklatuur, kogused, sihtkohad, seisuteed), teenuste müügi strateegia ja hinnad, klientide andmed, kulud, tulud, käive ja soetushinnad, kasutatud valve- ja kaitsevahendid, info- ja turvasüsteemid, töötajaid puudutavad andmed.

7.3. Poolte koostöökohustused ja kokkulepe usaldusisikute arvu osas

7.3.1.Pooled kohustuvad vastama teineteise kirjadele kuu ajajooksul.

7.3.2.Arendama koostööd vastastikuse usalduse ja austuse pinnal.

7.3.3.Pooled kohustuvad teineteist teavitama ja teineteisega konsulteerima järgmiselt:

7.3.3.1.Tööandja esitab ERAÜ-le igal aastal pärast aastaeelarve kinnitamist ametikohtade vähendamise kava järgmiseks aastaks, näidates seal ära:

-töötajate arvu seisuga 01. jaanuar;

-planeeritava töötajate/ametikohtade arvu poole aasta kaupa;

-millised töötajad/ametikohad koondatakse ja mis põhjustel;

-millised uued ametikohad luuakse ja millised on nendel töötamiseks esitatavad nõuded.

7.3.3.2.Tööandja kohustub informeerima ERAÜ-d ja viimasega konsulteerima Ametiühinguseaduse ja Lepingu sätete kohaselt ja esitama ERAÜ-le kõik vajalikud andmed kirjalikult. Kui ERAÜ taotleb täiendavate andmete esitamist, esitab Tööandja need hiljemalt 7 tööpäeva jooksul, arvates ERAÜ vastava taotluse saamise päevast.

7.3.3.3.Tööandja konsulteerib ERAÜ-ga järgmistes küsimustes enne vastavasisuliste otsuste vastuvõtmist:

-ametikohtade vähendamine;

-koondatavate töötajate valiku kriteeriumid;

-meetmed koondamise tagajärgede leevendamiseks;

-täiend- ja ümberõppe võimalused;

-muud olulised küsimused.

7.3.3.4.ERAÜ edastab oma seisukoha või vastuse Tööandjale hiljemalt 7 tööpäeva jooksul arvates Tööandja kirja saamisest. Kui Tööandja ei nõustu ERAÜ seisukohaga või ei saa arvestada ERAÜ ettepanekuga, esitab ta ERAÜ-le sellekohase otsuse ja põhjenduse.

7.3.3.6.Tööandja teatab ERAÜ-le iga kuu 10. kuupäevaks eelmisel kuul Tööandja poolt üles öeldud töölepingute arvu, näidates ära ka ülesütlemise aluse, samuti eelmisel kuul

7.3.4.Pooled on kokku leppinud, et ERAÜ, viies läbi seadusest tuleneva protseduuri ning esindades töötajate huve võimalikult laiapõhjaliselt, valib kokku mitte rohkem kui 8 usaldusisikut ja 1 peausaldusisiku. Peausaldusisik on oma volituste kehtivuse ajaks vabastatud tööülesannete täitmisest ja talle säilitatakse kokkulepitud töötasu. Usaldusisikute arvu suurendamine või vähendamine toimub poolte kokkuleppel.

8. Lõppsätted

8.1.Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused vaadatakse läbi Lepingus määratletud korras ja kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega.

8.2.Tekkinud lahkarvamused Lepingu tõlgendamisel lahendatakse Lepingu poolte läbirääkimiste teel. Kui kokkulepet ei saavutata, siis pooled pöörduvad riikliku lepitaja poole.

8.3.Tööandja tagab Lepingu ülespaneku Tööandja sisemisse arvutivõrku (intranetti).

Leping on allkirjastatud Tallinnas 25. märtsil 2013. aastal.

Lisa 1

25.03.2013 kollektiivlepingule

Pideva tööstaaži arvutamise kord

1.Pideva tööstaaži hulka Tööandja juures arvatakse:

1.1.töötamisaeg AS-s Eesti Raudtee, AS Eesti Raudtee tütarettevõtetes, riigiettevõttes Eesti Raudtee ja tema endistes allettevõtetes ja struktuuriüksustes, üleminekul ühest allettevõttest, struktuuriüksusest teise poolte kokkuleppel ja juhatajate kirjalikul nõusolekul.

1.2.aeg, mil tööleping oli peatatud või aeg, mil töötajal oli õigus keelduda töö tegemisest töölepinguseaduse § 19 alusel, samuti tööseisakute aeg juhul, kui need ei sõltunud töötajast.

1.3.teenimisaeg kaitseväes ja sellega võrdsustatud teenistuses, kui töötaja enne teenistusse kutsumist töötas Tööandja juures või punktis 1.1. nimetatud ettevõttes ning jätkas Tööandja juures töötamist pärast teenistuse lõppu.

1.4.õppeaeg töökatkestusega välja- või ümberõppekursustel ning kvalifikatsiooni tõstmise või ümberkvalifitseerimise kursustel, kui töötaja enne ja pärast kursusi töötas ühe ja sama tööandja juures.

1.5.töötamisaeg valitaval ametikohal, kui töötaja enne ja pärast seda tööperioodi töötas Tööandja juures või punktis 1.1. nimetatud ettevõttes.

1.6.töötamisaeg Balti Raudtee allettevõtetes ja -üksustes kuni 01. jaanuarini 1992 ja ENSV Töökoodeksi § 33 p. 5 alusel vallandatutel seoses üleviimisega Eesti Raudtee, allettevõtteisse ja -üksustesse.

1.7.Töö hooajatöödel, kui hooajavaheliseks perioodiks oli tööleping peatatud ning töö jätkus järgneval hooajal.

2.Pidev tööstaaž ei katke, kuid vaheaega staaži hulka ei arvestata, kui Tööandja juures töötanud töötajaga sõlmiti tööleping 6 kuu jooksul pärast eelmise töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu.

3.Tekkinud vaidlused pideva tööstaaži arvutamise üle lahendab struktuuriüksuse taotluse alusel Tööandja juhatus, kelle otsus on lõplik.

lõplik.

Lisa 2

25.03.2013 kollektiivlepingule

Lisapuhkust andvate ametikohtade loetelu

1.Tervistkahjustava töö eest

2. Erirežiimilise töö ja operatiivtöö eest

Lisa 3

25.03.2013 kollektiivlepingule

Tööandja algatusel töölepingute erakorralisest ülesütlemisest koondamise tõttu ERAÜ-le teatamise kord

Tööandja konsulteerib enne vastava otsuse tegemist võimalike koondatavate töötajate nimekirja osas vastava organisatsiooni usaldusisikuga ja vajadusel ERAÜga.

1.Tööandja teatab oma otsusest vähendada lähema kolme kuu jooksul struktuuriüksust rohkem kui 10 inimese võrra usaldusisikule ja ERAÜle kolme päeva jooksul, näidates ära:

1.1.koondatavate töötajate arvu, sealhulgas struktuuriüksuste lõikes;

1.2.tööga kindlustamise meetmed, sealhulgas ametite nimetused ja kohtade arv, mida neile töötajatele pakutakse.

2.10 päeva jooksul pärast töötaja teavitamist tema töölepingu ülesütlemisest (koondamise tõttu) saadab Tööandja usaldusisikule ja ERAÜle lisatud vormi kohase nimekirja koondatavatest ametitest ja töökohtadest, näidates ära töötajate nimed, nende tööstaaži Eesti Raudteel vastavalt lisale 1 ja neile pakutud töötamisvõimalused.

NIMEKIRI

Lisa 4

25.03.2013 kollektiivlepingule

Informatsiooni edastamise kokkulepe

ERAÜ-le edastatakse alljärgnevat informatsiooni:

Tööandjale edastatakse alljärgnevat informatsiooni: