Eesti vajab riikliku poliitikat ärgitamaks võrdse väärtusega töö eest võrdse palga maksmist.

Eestis on keskmine sooline palgalõhe analüüsitud ametialaste gruppide seas  23% meeste kasuks, mis on Euroopa mõõtkavas võrdlemisi kõrge tulemus. Suurim sooline lahknevus leiab 36% juures aset toidutöötluse, puidutöö, riide ja teiste oskustööde ja seotud äritegevuste töötajate seas. Sellele suurele grupile järgnevad kohe seadme- ja masinaoperaatorid, kelle seas on erinevus meeste kasuks 35%. 

Madalaim erinevus leiti jäätmetööliste ja teiste lihttööliste ametialasest grupist, kus see oli keskmiselt 7%. Kõik teised grupid näitavad soolise palgalõhe erinevust 15% või rohkema ulatuses. Need  arvud näitavad üheskoos, et hoolimata sektorist või tööstusharust on Eestil  käia pikk tee enne, kui saavutatakse võrdse väärtuse eest võrdne töötasustamine.

Eurostati poolt 2013nda aasta andmete alusel koostatud riiklik keskmine osutab 29.9-protsendilisele soolisele palgalõhele. Need keskmised näitajad tähendavad üheskoos, et üldise üleriikliku poliitika kujunemise jaoks, mis ärgitaks üleüldist võrdsust soode palkade vahel, on küllaldaselt ruumi.

Kust tuleb sooline palgalõhe?

Sooline palgalõhe on määratletud ebavõrdse palgana võrdse väärtusega töö eest, mis on sooritatud samade oskuste ja kvalifikatsioonidega. See palgalõhe tuleneb soolist kihistumist väljendavatest suhtumistest ja toimimisviisidest. Need suhtumised ja toimimisviisid süvendavad meeste ja naiste olemasolevaid ebavõrdseid arenemisvõimalusi, kui ka õigustamatut tasustamist ametialaste gruppide ja erialade seas. Pange tähele, et alljärgnevalt välja toodud soolised palgalõhed kirjeldavad vaid vaatluse all olevaid ameti- ja erialasid. 

Tabel 1. Sooline palgalõhe suurte ametirühmad Eestis

Ametiala Meessugu Naissugu Kokku Sooline palgalõhe
  Mediaan brutopalk (€/h) Mediaan brutopalk (€/h) Mediaan brutopalk (€/h) Erinevuse %
Administratiiv- ja kaubandusjuhid 7.93 6.74 7.33 15%
Hospitality, retail and other services managers 6.48 4.37 5.42 33%
Loodus- ja tehnikateaduste tippspetsialistid 6.91 5.22 6.07 24%
Õigus-, sotsiaal- ja kultuurieraialad 5.67 4.68 5.17 18%
Numbreid ja materjali registreerivad ametnikud 4.68 3.53 4.1 25%
Toidutöötlus, puidutöö, riide ja teiste oskustööde ja sarnaste äritegevuste töötajad 4.37 2.78 3.57 36%
Seadme- ja masinaoperaatorid 4.28 2.78 3.53 35%
Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse valdkonnas tegutsevad lihttöölised 3.28 2.8 3.04 15%
Töölised kaevandamises, ehitamises, tootmises ja transpordis  3.6 2.89 3.25 20%
Jäätmetöölised ja teised lihttöölised 2.35 2.18 2.26 7%

Allikas: EU SILC 2013 andmestik

Sooline palgalõhe saadi soospetsiifilisi mediaalseid brutopalku omavahel võrreldes ja tulemuseks saadava erinevuse meeste mediaanpalgaga jagades. Kõikidel tabelisolevatel ametialastel gruppidel on vähemalt 10 mõõtmist nii mees- kui naisküsitletute seas.  

Mis on WITA Soolise Palgalõhe projekt?

Innovaatiliste Tööriistadega Soolise Palgalõhe Vastu - WITA GPG (jaanuar 2015 - detsember 2016) eesmärk on teha oluline jõupingutus  suurte ja püsivate sooliste palgalõhede vähendamiseks.  See on tehtud võimalikuks Euroopa Komisjoni PROGRESS programmi tegutsemisloa nr. 4000004929 poolt. Üks tegevusi on võrrelda meeste ja naiste palkasid ametialaste gruppide tasemel ja teha need andmed avalikuks publitseerimise kaudu kõikide 28 EL-i liikmesriigi ja Türgi riiklikel WageIndicator veebisaitidel, kui ka pressiteadete kaudu levitamise teel. 

Rohkem informatsiooni WITA projekti kohta

http://www.wageindicator.org/main/Wageindicatorfoundation/projects/wita-gpg

Mysalary.ee

http://www.mysalary.ee/avaleht/tootasu/vorde-palk